, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Rainer Koorits temale Tartu Maakohtu 08.detsembri 2004 otsusega mõistetud ning
lg.1 alusel moodustatud liitkaristuse 5 (viis) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Menetluskulude jaotus Riigi õigusabi tasu määramise ja väljamõistmise kohta R.Kooritsalt on koostatud määrus. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 4,7; § 329; § 214 lg 2 p 1 ja § 209 lg 2 p 1 järgi.
Vangistuse algust arvestada tema vahi alla võtmisest 17.02.2004.a. Kohtuotsus jõustus 18.mail 2005a. Tartu Maakohtu 03.07.2007a määrusega vabastati Rainer Koorits ennetähtaegselt vangistuse kandmisest katseajaga kuni 17.02.2009a ja määrati kriminaalhooldusele. 08.10.2007a kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel on 07.11.2007a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-07-7111 Rainer Kooritsale mõistetud karistuse kandmata osa 1a 7 kuud 1 päev täitmisele pööratud. Karistuse kandmise aega lugeda alates 05.10.2007a. Karistuse täitmisele pööramise põhjustena on märgitud vastavalt kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandele registreerimiskohustuse rikkumine, kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine, lisakohustuse- tasuda igakuiselt 300 krooni- rikkumine. Kohtu käsitlus sellest, kas Rainer Kooritsa ennetähtaegse vabastamise küsimust kohtul on tulenevalt
sätetest- käesoleval juhtumil üldse alust arutada.
lg.2 p.2 alusel määratav 2/3 karistusajast on Rainer Kooritsal kantud juunikuuks
ei sätesta materjali kohtule korduva edastamise tähtajana muud kui „6 kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega“. Kohus on seisukohal, et Vangistusseaduse süstemaatilise tõlgendamise järgi saadetakse kohtusse materjalid ainult üks kord kui materjali kohtusse saatmine päädib isiku ennetähtaegse vabastamisega. Ja vaid juhul, kui süüdimõistetut ei vabastata, saadetakse materjale kuue kuu möödumise järel. Käesoleval juhtumil on süüdimõistetu juba kord vabastatud ennetähtaegselt. Sellest võiks tuleneda järeldus, et pärast sellise süüdimõistetu karistuse uuesti täitmisele pööramist tema kohta materjale kohtule enam ei edastata.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega ei nimeta
lg.3 süüdimõistetu enne tähtaega vabastamist välistava asjaoluna seda, et isikut on juba ühel korral sama vangistuse vältel ennetähtaegselt vabastatud. Sellist sõnaselgelt välistavat asjaolu ei tulene ka Vangistusseaduse vastavatest sätetest. Arvestades, et vangistusest tulenevad isiku põhiõiguste olulised piirangud, lähtub kohus R.Kooritsa ennetähtaegse vabastamise küsimust arutusele võttes sellest, et kuna sellist keeldu sõnaselgelt sätestatud ei ole, on seadusekohane arutada isiku ennetähtaegse vabastamise küsimust sama vangistuse kestel ka teistkordselt. Püstitades küsimuse sellest, millal pärast karistuse täitmisele pööramist tuleks materjal kohtule edastada ja millal võiks kohus seda arutada, arvestab kohus, et vangistus ei katke isiku ennetähtaegse vabanemise korral. Seega on
mõttega kooskõlas, kui materjal edastatakse kohtule ja kohus arutab asja
kohe pärast vangistuse uuesti täitmisele pööramist. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks Rainer Kooritsa ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamist praegu. Tartu Vangla seisukoht Rainer Kooritsa tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ei ole toetav. Kriminaalhooldaja esitatud ettekandes leiab, et R.Koorits ei sobi kriminaalhooldusele. 2
lg.2 p.2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. R.Koorits on ära kandnud karistusest rohkem kui kolm aastat kaheksa kuud. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Rainer Kooritsa vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik. Rainer Koorits vabastati ennetähtaegselt juulis 2007 kohtu määruse alusel. Teda kohustati täitma katseajal kontrollnõudeid ja täitma kohustusi- asuda tööle, mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, tasuda rahalisi kohustusi vähemalt 300 krooni kuus (Tartu Maakohtu määrus 03.07.2007 asjas 1-07-7111). Kohustati elama Põlva Maakonnas Valgjärve vallas Koolikülas. R.Kooritsa karistus on uuesti pööratud täitmisele 7. novembri 2007 määruse alusel, vahistamine on toimunud 05.10.2007. Seega on ta vabaduses katseajal viibinud umbes 3 kuud. Uuritud tõenditest nähtub, et katseaja jooksul on R.Koorits rikkunud temale pandud töötamiskohustust, alkoholitarvitamise keeldu ja rahalise kohustuse tasumise kohustust. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.