lg 2 p 7 järgi karistati teda vangistusega neli aastat ja
lg 2 p 4,7 ja 8 järgi karistati vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.16.03.2003.a ja 06.-07.07.2003.a. Ärakandmisele kuuluv karistus oli 3 aastat 11 kuud ja 25 päeva ning karistuse kandmise aega arvestati alates 09.07.2003.a. Harju Maakohtu 19.10.2006.a määrusega vabastati Vello Nõu ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, allutades ta käitumiskontrollile 1-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 29.08.2007.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 16.12.2004.a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa s.o 8 kuud 2 päeva vangistust täimisele. 1
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 2 p 2 kohaselt esimse astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Vello Nõu on süüdi mõistetud teise ja esimese astme kuritegude toimepanemises. Kriminaalhooldaja ei toeta Vello Nõu ennetähtaegset vabastamist, Vello Nõu ei soovinud ennast katseajal parandada, tal puudub kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik, ta kuritarvitab alkoholi. Tartu Vangla hinnangul on Vello Nõu puhul peamiseks riskiteguriks alkoholi tarbimine, tal on madal enesehinnang ning raskused eesmärkide püstitamisel ja nende elluviimisel. Vello Nõu on kriminaalkorras karistatud neljateistkümnel korral erinevate peamiselt varavastaste kuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud vangistusi. Vanglas on tema käitumine olnud pigem hea. Jätkuv kuritegude toimepanemine näitab, et Vello Nõu ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat tähtaega, muid tähtaegu Vangistusseadus sätestanud ei ole. Seega Vangistusseaduse tõlgendamisel ilmneb, et kohtusse saadetakse materjalid ühel korral, kuid juhul, kui kinnipeetavat ei vabastata, saadetakse materjale kuue kuu möödumisel nii kaua, kui kinnipeetav kas vabastatakse ennetähtaega või kinnipeetava karistusaeg lõpeb. Vello Nõu suhtes on kohus tema ennetähtaegset vabastamist juba arutanud ja taotluse rahuldanud. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vello Nõud uuesti vabastada puudub alus. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.