4-08-931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-931 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Veiko Hr
) § 19 lg 3, alaealisele V. Hrabrov`ile õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Vahur Krinal`i. Kaebuse esitaja kaitsja oma 28.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule toetab oma kaitsealuse seisukohta. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et et V. Hrabrov`i puhul on tegemist alaealise isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ning kelle perekonna sissetulekuks on kaebuse esitaja ema töötasu summas 4432.00 krooni kuus, mis teeb V. Hrabrov`ile kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi korraga tasumise väga raskeks kui mitte võimatuks. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et V. Hrabrov väga kahetseb oma rikkumist palub kaitsja vähendada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvisummat ning võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 120
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
§ 123
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS §§ 7419 lg 1; 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 22.12.2007.a koostatud väärteoprotokollis, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud 2
(3)4-08-931 alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaldamist majanduslikel põhjustel. Samuti palub V. Hrabrov arvestada karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 741 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. V. Hrabrov`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud, kohaldades KarS § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et V. Hrabrov`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning asjaolu, et kaebaja ei oma kehtivaid liiklusalaseid väärteokaristusi. Samuti, arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist alaealise isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt V. Hrabrov`ile määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, lähtudes KarS § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav esmase liiklusalase õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku seisundit leiab kohus, et V. Hrabrov`ile tuleb võimaldada karistuseks määratud rahatrahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku ajaperioodi, so 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Teet Olvik Kohtunik 3
(3)