järgi vangistusega 1 kuu ja
263 p 1 järgi vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Linnakohtu 16.03.1999.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 kuud 6 kuud 17 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 8 kuud 17 päeva. Karistusaja algus on 11.05.2006.a, lõpp 28.01.2009.a ja formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele tekkis alates 02.03.2008.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. 1
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Villu Eckbaum on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole. Kriminaalhooldaja ei toeta Villu Eckabaumi ennetähtaegset vabastamist, Villu Eckbaum on uued kuriteod toime pannud katseajal, tarbib alkoholi ja muutub vägivaldseks, tema suhtlusringi kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Tartu Vangla hinnangul on Villu Eckbaumi puhul peamiseks riskiteguriks alkoholi tarbimine. Villu Eckbaumi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral erinevate kuritegude eest, sealhulgas eriti ohtlike isikuvastaste tegude eest. Ta on korduvalt kandnud vangistusi. Vanglas on tema käitumine olnud hea. Jätkuv kuritegude toimepanemine näitab, et Villu Eckbaum ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Villu Eckbaum ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.