lg 2 p 7, 9; § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.
lg 1 alusel loeti üksikkaristuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
Jerjomenkole mõistetud karistus kaetuks talle Viru Maakohtu 02.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud vangistuse 4 aastat ja 8 kuud, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha 02.04.2007.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva, kuulub ärakandmisele 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.05.2007.a ja lõpp on 06.03.2010.a. Kinnipidamisasutuses Jevgeni Jerjomenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses lõpetas Rummu Erikutsekooli väikeettevõtte töökorralduse eriala. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama venna ja vanaema juurde Kohtla-Järvele ning töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna tal on olemas toetav perekond ja kohene võimalus tööle asuda, mis omakorda annab võimaluse asuda hüvitama kogunenud rahalisi nõudeid. Jevgeni Jerjomenko taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega. Varem on kohtulikult karistatud 6-korral, vanglas viibib 3. korda. Kannab karistust röövimise, varguse ja avarii tekitamise eest. Vanglas õppis kutsekoolis. Elukoht on olemas vanaema ja venna juures Kohtla-Järvel. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla andmetest tuleneb, et enne vanglasse sattumist oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega ning kui ta vabaduses jätkab narkootikumide tarvitamist, on uue kuriteo sooritamise oht kõrge. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Jerjomenko ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Jerjomenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Jerjomenko isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Samuti on isik varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja pani toime 3 uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest ja vangla andmetest tuleneb, et enne vanglasse sattumist oli probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega ning kui ta vabaduses jätkab narkootikumide tarvitamist, on uue kuriteo sooritamise oht kõrge. Isiku korduv karistatus ning varasem käitumine kriminaalhooldusel olles ei anna alust arvata, et viimane vangistus oleks avaldanud talle mõju, puudub veendumus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel isik täidaks käitumiskontrolli nõudeid ja alluks kriminaalhooldaja kontrollile. Arvestades J. Jerjomenko poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.