1-07-13660\2

1-07-13660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-13660 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Eevi Pant Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Jevgeni Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Semjonov (isikukood: 38102020318; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Semjonov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 30.10.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Semjonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Jevgeni Semjonov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 27.12.2005.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistuse hulka eelvangistuses oldud aeg, s.o 6 kuud ja 13 päeva. Ärakandmisele kuulub 2 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.12.2005.a ja lõpp on 13.02.2008.a. Jevgeni Semjonovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi vanglas, külastab raamatukogu, kirikut ja tegeleb spordi ning joonistamisega. Vangistuse jooksul on 6-korral distsiplinaarkorras karistatud, millest kõik on kehtivad. Vabanemisel asub elama vanemate juurde Kloogale ja tööd loodab leida ehitusel. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Jevgeni Semjonovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Uue kuriteo riski ei saa välistada, kuna kinnipeetaval on vähene haridus ja väike tööstaaž ning riskina veel tema narkosõltuvust. Kinnipeetaval on palju sõpru, kes on karistatud kriminaalkorras ning kelle mõjul alustas kinnipeetav enda sõnul narkootikumide tarbimist. Kinnipeetava mõtlemine ei ole suunatud seaduskuulekale elule, mistõttu ei ole Semjonovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal otstarbekas. Jevgeni Semjonov taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Varem on kohtulikult karistatud 3korral, vanglas viibib ka
2. korda. Kannab karistust narkokuriteo eest. Elukoht on vanemate juures, töökoht ei ole garanteeritud. Varem oli 1-korral ennetähtaegselt vabastatud. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seaduskuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, millest järeldub, et ka karistuse kandmise ajal kinnipeetav jätkab normidevastast käitumist. Vabaduses tarvitas narkootikume ja vabanedes puudub töökoht, mis võivad olla uue kuriteo sooritamise riskifaktorid. Tulenevalt isiku varasematest karistustest ja asjaolust, et eelnevad vangistused ei ole suunanud isikut elama edaspidi seadusekuulekalt ning käitumisest karistuse kandmise ajal puudub veendumus, et käesoleval hetkel enne tähtaega vabanedes isik ei pane toime uusi kuritegusid, allub kriminaalhooldaja kontrollile ning täidab talle pandud kohustusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Semjonovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Semjonov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Semjonovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seaduskuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse kandmise ajal on teda korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, millest järeldub, et ka karistuse kandmise ajal kinnipeetav jätkab normidevastast käitumist. Vabaduses tarvitas narkootikume ja vabanedes puudub töökoht, mis võivad olla uue kuriteo sooritamise 3 riskifaktorid. Tulenevalt isiku varasematest karistustest ja asjaolust, et eelnevad vangistused ei ole suunanud isikut elama edaspidi seadusekuulekalt ning tema käitumisest karistuse kandmise ajal, puudub kohtul veendumus, et käesoleval hetkel enne tähtaega vabanedes isik ei pane toime uusi kuritegusid, allub kriminaalhooldaja kontrollile ning täidab talle pandud kohustusi. Arvestades J. Semjonovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik