MS § 238 lg 2 ning vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesoleva otsusega mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse – 3 aastat vangistust, Viru Maakohtu 05.04.2006.a otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 3 kuud vangistust ja Harju Maakohtu 25.05.2006.a otsusega mõistetud karistuse – 4 kuud vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel Viru Maakohtu 08.05.2007.a otsus loeti kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Juliana Dmitrijeva eelvangistuse aeg, s.o 7 kuud ja 12 päeva. Ärakandmisele kuuluv karistus on 4 aastat 7 kuud ja 18 päeva. Karistuse kandmise algus oli 25.09.2007.a ja lõpp on 13.05.2012.a. Juliana Dmitrijeva kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi ega tööta, plaanib 2008.a minna õppima 9.klassi. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama vanemate juurde Narva ja töökoha loodab leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Juliana Dmitrijeva vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see on ennatlik. Kinnipeetav ei ole võimeline täitma katseaja kontrollnõudeid ja selleks ei ole üldse vastavaid tingimusi. Ta ei sobi kriminaalhoolduse alla. Juliana Dmitrijeva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta Juliana Dmitrijeva ennetähtaegset vabastamist, kuna see on ennatlik. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sh mitmel korral reaalselt, kuid ta ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Olles kriminaalhooldusel ei suutnud ta alluda kriminaalhoolduse nõuetele, rikkus nõudeid ja tarvitas sel ajal narkootikume. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Dmitrijeva ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Dmitrijeva tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Dmitrijeva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sh mitmel korral reaalselt, kuid ta ei ole teinud enda jaoks järeldusi. Olles kriminaalhooldusel ei suutnud ta alluda kriminaalhoolduse nõuetele, rikkus nõudeid ja tarvitas sel ajal narkootikume. Arvestades J. Dmitrijeva poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades Juliana Dmitrijeva poolt toime pandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib J. Dmitrijeva vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.