Obsah (6)

§ 199§ 64§ 65§ 76§ 75§ 69

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Menetlus nr 1-07-8138 lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Ma

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi 3 k., § 263 p 1, 4 – 4 k.

§ 64

lg 1 järgi 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viljandi MK 28.09.2005 otsuse kandmata karistuse osa 1 aasta võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. 10.märts 2008 Kohtulahend Ettekande läbivaatamise aeg Resolutsioon Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne nr 14370 Tartu Maakohtu 29.08.2006 kohtuotsusega Gert Leppikule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 09. august 2007 määrusega on süüdimõistetu Gert Leppik vabastatud

§ 76

lg 1 alusel vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutatud katseajaks

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Gert Leppik on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.08.2006 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, § 263 p 1, 4 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud.

§ 64

lg 1 järgi karistatud vangistusega 4 kuud järgi.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Viljandi MK 28.09.2005 otsusega kandmata karistuse osa 1 aasta võrra. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Gert Leppik viibis süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on 23.02.2008 ning kandmata vangistus 22.06.2007 seisuga oli 8 kuud 1 päev. Gert Leppik on vabanenud vanglast kohtumääruse alusel 09.08.

1. Ärakandmata karistus on 6 kuud ja 14 päeva vangistust. 1 Kriminaalhooldaja on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajja ettekande käitumiskontrollile allutatud Gert Leppiku kohta. Ettekande järgi Gert Leppik kohtu poolt katseajaks määratud kohustusi ei ole ta nõuetekohaselt täitnud, ei ole kahju heastanud, ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei otsi määratud ajaks töökohta, ei ilmu kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Vabanemisel töötas lühikest aega ( umbes kuu aega ) mitteametlikult ehitusel, kuid lahkus omavoliliselt töölt. Enda sõnul ei olevat talle lubatud töötasu makstud. Peale vanglast vabanemist on toime pannud kolm väärtegu. Kõikidel kordadel on tegemist Alkoholiseaduse rikkumisega ja talle on määratud politsei poolt rahatrahvid ( 19.09.2007 1200 krooni, ja 06.10.2007 kaks korda 600 krooni). Gert Leppik ei ole suutnud kohustusi täita. Talle meeldib suhelda noortega, kes on kriminaalkorras karistatud. Juhutöödel saadud raha eest eelistab osta riideid võlgade maksmise asemel. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande läbivaatamisel kriminaalhooldaja Silvi Lember seletas, et olukord pole muutunud. Gert käib küll tööl, kuid pole oma võlgnevusi maksnud. Ostis omale riideid.
2. veebruaril 2008 ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Ta rääkis ka tööandjaga, kus Gert peale vabanemist tööle läks. On tõsi, et Gert läks tööle, aga tööandja seletuse järgi käis tööl siis, kui ise tahtis. Sellepärast ka siis vabastamine esimeselt töökohalt. Ettekande läbivaatamisel seletas Gert Leppik, et ta teab, et määratud kohustused pole naljaasi ja neid tuleb täita. Kriminaalhooldaja juurde registreerimisele mitteilmumise kohta seletas, et ta oli tööl ja polnud võimalik kriminaalhooldaja juures käia. Helistada ei saanud, sest telefonis polnud kõneaega. Tööl on käinud mitteametlikult. Tõendada töölkäimist millegagi ei ole. Ostis riideid teenitud raha eest. Käis tööl xxxxx xxxxxxxx. Aadressi ei tea. Ülemuse eesnimi on Sass. Perekonnanime ei tea. Trahve pole ta maksnud. Tööle läks kuu aega tagasi. Enne käis juhutöödel. Ta pole ametlikult tööl ja sellepärast pole trahve maksnud. Ta asus peale vabanemist tööl. Oli seal kuu aega. Ei saanud head palka. Xxxxxxxx OÜ-sse asus tööle peale vabanemist. Neil oli kokkulepe, et palka makstakse iga kahe nädala tagant. Seda ei tehtud. Töölepingus seda kirjas ei olnud. Alkoholiga on pahad lood. Kolm korda on politseile vahele jäänud. See on õige, et olen vabaduses toime pannud kaks kuritegu. See on kohtu otsustada, mis edasi saab. Saab aru, et ennetähtaegsel vabastamisel talle anti võimalus saada vabadusse. Rääkis kohtus ilusat juttu ja andis lubadusi määratud kohustusi täita sellepärast, et vanglast välja saada. Prokurör toetas kriminaalhooldaja ettepanekut pöörata kandmata karistus täitmisele. Gert Leppik pole täitnud ühtegi kohustust, mis talle vabanemisel määrati. Määratud kohustused ei ole midagi võimatut ja rasket, vaja vaid tahet neid täita. Alkoholi tarvitamisega on probleeme, kolm korda on politseile vahele jäänud. Prokuratuuris on tema kohta materjalid kahe kuriteo kohta, mis on toime pandud peale ennetähtaegselt vanglast vabanemist. KrMS § 428 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusametniku esitatud ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Kohtu põhjendused KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise

§ 69

lõike 6 või 7 järgi otsustab 2 süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande põhjal. Vastavalt

§ 69

lg-le 6, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et Gert Leppik ei ole täitnud talle määratud kohustusi: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, esimesel kolmel kuul kaks korda kuus; hüvitada politsei määratud rahatrahvid ja kohtuotsuste sundrahad; heastada kuriteoga tekitatud kahju tööle asumisele järgnevast kuust, iga kuu vähemalt 500 krooni; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle ühe kuu jooksul peale vabanemist. Gert Leppiku seletuse järgi ta töötab, kuid mitteametlikult. Ta ei oska nimetada tööandja aadressi ega ühtegi nime. Seetõttu leiab kohus, et seletus töötamise kohta ei ole kuigi usaldusväärne. Kohus leiab, et kuna Gert Leppik ei ole täitnud talle määratud kohustusi ega näidanud huvi nende täitmiseks, on põhjendatud kohtuotsusega Gert Leppikule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. Silvi Maiste Kohtunik 3