4-08-2071\2

Väärteoasjad nr. 4-08-2071 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Raplas 06.märts 2008.a. Pärnu Maakohus koosseisus kohtunik Indrek Saar, sekretär Aivi Meister’i juuresolekul vaatas 06.märtsil 2008.a. avalikul kohtuistungil läbi väärteoasja, milles oli menetlusaluseks isikuks Mehis Tätte, 37609170210, EV kodanik, Lainekor OÜ tööline, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx x-xx, süüdistuses Liiklusseaduse §§ 74-1 lg. 2 ja 74-19 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa kohtuvälise menetleja - Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna esindaja Jaanus Peitre ja menetlusalune isik. Asja kohtulikul arutamisel maakohus tegi k i n d l a k s: Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Mehis Tätte 06.märtsil 2008.a. kella 04.22 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 57. km-l sõiduautot alkoholijoobes ja omamata mootorsõiduki juhtumise õigust. M.Tätte tegevus on kvalifitseeritud Liiklusseaduse §§ 74-1 lg. 2 ja 74-19 lg. 1 ette nähtud väärtegudena. M.Tätte tunnistab väärtegude toimepanemist. Tema ütlustest nähtub, et jõi enne koos A I viimase elukohas xxxxxxxx viina, sealt sõitsid nad koos autoga Vaimõisa kioskisse sööma, kus jõid ka kaasas olnud viina. Edasi tahtsid nad sõita Turbasse. Kohapeal kindlaks tehtud joobe vastu M.Tätte ei vaidle, mootorsõiduki juhtimise õigus on tal kunagi ära võetud ja jäänud taastamata. Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo tunnused on M.Tätte tegevuses tõendatud, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Teo toimepanemist tõendavad menetlusaluse isiku poolt antud ütlused kohtuvälisele menetlejale ja kohtuistungil ja protokoll alkohoolse joobe tuvastamise kohta. M.Tätte on 2007.a. kaks korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava õiguseta. Mõlemal korral määratud rahatrahvid on tasumata, 2004.a. on teda karistatud KarS §§ 329 ja 424 järgi. Arutataval juhul jõi M.Tätte teadlikult enne autoga sõitmaasumist suuremas koguses viina, tema pool välja hingatud õhus tuvastati alkoholi 1,05 milligrammi liitri kohta. Neil põhjustel kohus leiab, et veelkordne rahatrahv ei täidaks enam karistuse eesmärki s.o. ei väldiks uute süütegude toimepanemist. Seepärast peab kohus vajalikuks mõista arutatava väärteo eest karistuseks aresti. Arvestades kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku ülestunnistust ja raskendavate asjaolud puudumist, peab kohus võimalikuks piirduda karistusega pooles ulatuses selle maksimaalmäärast. Joobeastme suurust arvestades peab kohus vajalikuks kohaldada ka Liiklusseaduse § 74-19 lg. 2 ette nähtud lisakaristust ja võtta M.Tättelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §§ 104 lg. 3, 108, 111, 113 lg. 2, 4 ja 5; 199 lg. 3 ning 205 lg. 2, maakohus o t s u s t a s: Tunnistada süüdi Mehis Tätte väärteos Liiklusseaduse § 74-1 lg. 2 järgi. Tunnistada süüdi Mehis Tätte väärteos Liiklusseaduse § 74-19 lg. 1 järgi ja KarS § 63 lg. 1 kohaselt mõista Liiklusseaduse § 74-19 lg. 1 kui raskemat karistust ette nägeva seadusesätte järgi karistuseks arest viisteist