-1 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja Lääne PP Haapsalu PJ (asukoht Lossiplats 4 Haapsalu) esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Janar Männikmaa (ik 38705310307, elukoht *, *, emakeel * keel, *)
lg 1 rikkumises - mootorsõiduki juhtimises isikuna, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust isikuna, kes on sõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud, s.o.
Tl 6 on väärteoasja menetluses ebaselguse lahendamise määrus, mille kohaselt on loetud väärteoprotokollis õigeks blokis „Rikkus“ Liiklusseadus § 20 lg 1. Menetluse käik Kohtuistung oli määratud 26.03.2008 kell 13.00 Haapsalu kohtumajas. Kohtukutse oli J.Männikmaa isiklikult kätte saanud /tl 19/, kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kohus määras arutada väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma J.Männikmaa`ta. Kohus uuris kohtuistungil alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: -tl 4 on J.Männikmaa menetlusaluse isikuna andnud ütlusi, et 09.02.2008 kell 00.50 paiku sõitis Linnamäelt Nigula suunas. Tahtis sõita Lihulasse. Sõitis s/a Audi reg nr 948TFL. Oli roolis ja kõrval istus R K. Juhiluba ei ole ja juhtimisõigust samuti ei ole. Käib autokoolis. Juhtis autot seetõttu, et R K ei soovinud sõita kuna väljas oli udu ja ta kartis. Kahetseb juhtunut. -tl 7-11 on karistusregistri teatis, mille kohaselt J.Männikmaa`d on väärteo korras karistatud rahatrahvidega 15-l korral ja kriminaalkorras ühel korral. Tasutud on üks väärteo eest mõistetud rahatrahv, ülejäänud trahvid on tasumata. Liiklusrikkumist eest on alates 19.06.2007 karistatud kuuel korral rahatrahvidega. -tl 12-13 on politsei väärteomenetluste õiend. -tl 14 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt Janar Männikmaa on 03.11.2007 kõrvaldatud politsei poolt sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. J.Männikmaa on juhtimiselt kõrvaldatud kuni asjaolude ära langemiseni. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja leidis, et J.Männikmaa on isikuks, kes eelnevalt on korduvalt karistatud väärtegude eest ja see ei ole mõjutanud teda tegudest hoiduma, praegune tegu on üks raskeim ja taotles J.Männikmaa`le aresti 15 päeva. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. J.Männikmaa ütlustest selgub, et 09.02.2008 oli ta isikuks, kellel ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust, tal ei olnud seda olnudki. Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele 03.11.2007 oli politsei J.Männikmaa juba eelnevalt kõrvaldanud mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. J.Männikmaa oli juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.Männikmaa rikkus LS § 20 lg 1 nõudeid, pani toime talle väärteoprotokollis süüks arvatava väärteo. Eelnimetatud normi rikkumine on väärteona sätestatud
-1 lg 2, mis näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel 2 puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus isikuna kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on väärtegu õieti kvalifitseeritud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. J.Männikmaa on
Tegu on toime pandud tahtlikult, kuna J.Mänikmaa teadis, et tal juhtimisõigust ei ole, et ta ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid ei hoolinud sellest ja ikkagi juhtis mootorsõidukit. Asjaolu, et kaasreisija ei tahtnud udu tõttu mootorsõidukit juhtida, ei ole mitte mingi õigustus. Kui ei ole isikut, kelle on mootorsõiduki juhtimise õigus, siis lihtsalt ei sõideta. Vastavalt toimepandule tuleb J.Männikmaa`d ka karistada. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis J.Männikmaa puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on J.Männikmaa tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et J.Männikmaa`d tuleb karistada arestiga ja seda nii karistuse eri- kui üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes. J.Männikmaa on 15 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Tasutud on vaid üks rahatrahv. Alates 19.06.2007 on J.Männikmaa kuuel korral pannud toime liikluseeskirjade rikkumisi ja alati on üheks rikkumiseks olnud ka mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Teda on nende tegude toimepanemise eest väärteokorras karistatud rahatrahvidega 4500 krooni, 6000 krooni, 9000 krooni, 12000 krooni, 18000 krooni ja 6000 krooni. Trahvid on tasumata ja J.Männikmaa jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Eelnenu näitab ilmekalt, et rahatrahv ei ole J.Männikmaa puhul karistuseks, mis mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb J.Merimetsa karistada arestiga, sest ilma juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikemaid liiklusalaseid väärtegusid, mis ei sea ohtu vaid mootorsõiduki juhi enda elu ja tervist, vaid ohustab ka kaasliiklejaid. Kohus leiab, et lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest tuleb J.Männikmaa`d käeoleva väärteo toimepanemise eest karistada arestiga 5 päeva. Aresti kandmise kohaks määrata J.Männikmaa elukohajärgne - Põhja Politseiprefektuuri arestimaja ja kohus määrab karistuse kandmise aja alguseks 14.aprill 2008 kell 10.00. Kui J.Männikmaa määratud ajal ei ilmu arestimajja karistust kandma, toimetatakse ta karistust kandma sundtoomise korras. VTMS § 113 lg 5 kohaselt tuleb kohtuotsus saata J.Männikmaa`le. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 107 lg 1 p 1, § 108, 109,110, 111,
S § 56 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.