Ärakiri 1-07-16017 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-07-16017 (07257000411) Kohtukoosseis Kohtunik Pii
§ 25
lg 1 p 81 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le
- Seega oleks tulnud, arvestades varem kehtinud süüdistatavale soodsamat seadust, antud juhul karistusandmed kustutada 16.03.2006.a. Samas KarRS § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi-ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Antud juhul katkestas väärteo kustumise 22.12.2005.a otsus, mille alusel karistati Tiit Sadulseppa rahatrahviga 300 krooni, mis on tasutud 07.01.2006.a. Seega oleks, arvestades ainuüksi viimast väärteootsust, karistatus kustunud 07.06.2007.a, s.o enne käesolevas kriminaalasjas arutusel olevat mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Samas sätestab KarRS § 25 lg 1 p 5, et tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral kustutatakse karistusandmed, kui katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Tiit Sadulseppa karistati lisaks ülalmärgitud väärtegudele aga ka 19.12.2002.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga üks aasta. Katseaeg lõppes 19.12.2003.a. Seega oleks karistatus kuriteo eest kustunud kuriteo eest 19.12.2006.a. Enne nimetatud tähtaega pani Tiit Sadulsepp aga toime kaks väärtegu, mis mõlemad katkestasid karistusandmete kustutamise tähtaja. Seda seetõttu, et KarRS § 26 lg 5 sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi-ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Põhiküsimus on selle sätte tõlgendamisel on selles, mida tähendab viimase lause lõpp- kõigi väärtegude või kuritegude eest. Nimetatud sätte grammatilisel tõlgendamisel saab asuda järeldusele, et enne kuriteo eest mõistetud karistusandmete tähtaja möödumist toime pandud uus väärtegu katkestab kõigi kuritegude ja väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaja ning kuna nimetatud sätte teine lause ütleb, et tähtaega arvestatakse sel juhul kõigi väärtegude või kuritegude eest, tähendab see seda, et uue väärteo toimepanemisel hakkab uuesti kulgema ka kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Seega oleks Tiit Sadulsepal enne käesolevas kriminaalasjas arutusel olevat tegu karistatus kuriteo eest kustunud alles kolme aasta möödumisel peale viimase väärteo kohta tehtud otsuse jõustumist ehk 07.01.2009.a. Kuna KarRS § 26 lg 5 sätestab, et karistusandmete kustutamise tähtaega arvestatakse kõigi väärtegude või kuritegude eest, tähendab see seda, et karistusandmete kustutamise tähtaega arvestatakse kogumis kõigi süütegude eest ning kõik karistusandmed kustutatakse siis, kui vastavalt KaRS § 25 lõikele 1 kõige pikema kustutamise tähtajaga karistus on registrist kustutatud. Seega ka KarS § 424 mõttes korduvuse andev 28.02.2005.a otsusega mõistetud väärteokaristus kustutatakse karistusregistrist kolme aasta möödumisel viimasest väärteokaristusest, s.o 07.01.2009.a, mil oleksid aegunud karistused kõigi väärtegude ja kuritegude eest. Kaitsja leidis kohtuvaidluses, et käesolevas kriminaalasjas on vaidlusaluseks küsimuseks see, kas Tiit Sadulsepp juhtides mootorsõidukit joobeseisundis
- juulil 2007.a. pani toime KaS § 424 järgi 5 kvalifitseeritava kuriteo või tuleb tema poolt toime pandud joobes juhtimine kvalifitseerida Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 nõuete rikkumisena. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist Liiklusseaduse nõuete rikkumisega. Vaidlust ei ole selles, et joobes juhtimine on toime pandud. Tl. 29-30 on teatis Tiit Sadulsepa karistusandmete kohta. Sellelt nähtub, et T. Sadulseppa on karistatud Lääne Maakohtu poolt
- 2002.a. KrK § 139 lg. 1 alusel vangistusega 3 kuud, mida ei kohaldatud tingimuslikult katseajaga 1 aasta. Katseaja lõppemise kuupäev on
- 2003.a. vastavalt KarRS § 25 lg. 1 p. 5 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega Lääne Maakohtu kohtuotsusega kantud karistus pidi kustuma
- 2006.aastal.
- 2005.a. pani T. Sadulsepp toime väärteo LS § 74’19 lg. 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 9000 krooni, mille ta tasus lõplikult
- 2006.a. KarRS § 26 lg. 5 kohaselt kui isik paneb toime enne karistusandmete tähtaja möödumist uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seega väärteo toimepanek
- 2005.a. katkestas kolmeaastase karistusandmete kustumise tähtaja KrK § 139 lg. 1 järgi toimepandud kuriteo eest. Järgmise väärteo pani T. Sadulsepp toime 22.
- 2005.a., mille eest talle mõisteti rahatrahv 300 krooni ja mille ta tasus
- 2006.a. Kaitsja oli seisukohal, et
- 2007..a , kui T. Sadulsepp pani toime joobes juhtimise, siis olid tal kustunud mõlemad väärtegude eest mõistetud karistused, sest KarRS § 26 lg. 5 kohaselt arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Viimase väärteo eest mõistetud rahatrahv on tasutud
- 2006.a. Vastavalt KarsRS § 25 lg. 1 p. 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 ja 26 lg. 5 koostoimest ilmneb, et mõlema väärteo eest mõistetud karistused kustusid
- 2007.a., hoolimata sellest, et
- 2005.a. toimepandud väärteo eest mõistetud rahatrahv tasuti lõplikult
- 2006.a. Asjaolu, et Lääne Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg. 1 järgi mõistetud 3 kuuline tingimisi vangistuse karistusandmed ei olnud
- 2007.a. kustunud ei tähenda, et kustunud ei olnud väärtegude eest mõistetud karistusandmete tähtajad. Kui isikul on väärtegude järgi karistusandmed kustunud, siis ei saa tema olukord raskendada selles, et teiseliigilise kuriteo eest ei ole tal karistusandmed kustunud ja arhiivi kantud. KarS § 424 eeldab erisubjekti. KarS § 424 järgi saab kuriteo toime panna isik, kellel on kehtiv karistus joobes juhtimise eest. Kehtiv karistus võib olla varasemalt kas väärteo eest mõistetud karistus, mis ei ole kustunud või kurteo eest mõistetud karistus, mis ei ole kustunud. KarRS § 26 lg. 5 mõttega ei ole kooskõlas prokuröri seisukoht, selles, et väärteo eest mõistetud ja kantud karistuse puhul tuleb katkemise puhul arvestada kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaega. Sellisel juhul kaotaks igasuguse mõtte KarRS § 25 lg. 1 sätestatud tähtajad erinevate karistuste eest, juhul kui isik paneb toime karistusandmete kustumise tähtaja jooksul uue väärteo või kuriteo. Asjaolu, et karistusandmete kustumise tähtaeg katkeb, kui pannakse toime uus väärtegu või kuritegu on õige, kuid KarRS § 26 lg. 5 teise lause tõlgendus ei saa kaasa tuua endaga olukorda kus väärtegude eest mõistetud ja kantud karistused ja nende kustumise tähtajad on möödunud, kuid varasemalt toime pandud kuritegu ei lase karistusandmete tähtaega kustuda, sest nagu käesoleval juhul väidab prokurör, et kolme aastane karistusandmete kustumise tähtaeg varguse eest ei lase kustuda ka liiklusalaste väärtegude karistusandmete kustumise tähtaegu. Oluline on ka KarRS § 26 lg. 5 grammatiline tõlgendus. Tähelepanu tuleb pöörata sõnale „või”. Seaduse tekst sätestab, et tähtaega arvutatakse kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kui seaduses oleks „või” asemel „ja”, siis sellisel juhul võiks nõustuda prokuröri seisukohaga, aga kuna on „või”, siis tuleb seadust tõlgendada nii, et uue väärteo või kuriteo toimepanek katkestab küll karistusandmete 6 kustumise tähtaja, kuid väärtegude eest mõistetud karistuste kustumise tähtajad käivad ikka KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi, arvestades viimase väärteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest ja kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustumise tähtaeg jookseb vastavalt KarRS § 25 lg. 1 sätetele. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega – Tiit Sadulsepp enda ütlustega ja kirjaliku tõendiga protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel on tõendamist leidnud, et Tiit Sadulsepp 09.07.2007 süüdistuses märgitud ajal ja kohas oli isikuks, kes juhtis süüdistuses märgitud mootorsõidukit joobeseisundis. Küsimus on selles, kas T.Sadulsepp on KarS § 424 sätestatud erisubjekt – s.o. isik, kes on eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vastavalt karistusregistri õiendile on Lääne PP 28.02.2005 karistanud T.Sadulsepp`a (otsus jõustus 16.03.2005) Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 9000 krooni. Liiklusseaduse § 74-19 nägi 28.02.2005 väärteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
§ 3
-1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni
s §des 25–28 sätestatud tähtaegadel.
§ 25
lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta.
§ 25
lg 1 p 81 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le
- Karistusseadustiku §
- „Otsuse täitmise aegumine“ lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (jõustus 21.07.2005). Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsust ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisel pööramist ei ole edasi lükatud. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid selle kohta, et T.Sadulsepp suhtes oleks Lääne PP poolt 28.02.2005 tehtud väärteootsuse täitmine edasi lükatud. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud Täitemenetluse seadustiku § 80-4) sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 leidnud, et „ Tulenevalt TMS §-st 80-4 tuli VTMS § 203 lg 5 ja KarS § 82 lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada täitemenetlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud Karistusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul sisse nõutud.“ Seega oleks tulnud karistusandmed T.Sadulsepp osas väärteoasjas nr 257005000200008 karistusregistrist kustutada
§ 25lg 1 p 8-1 alusel Kar
S § 82 lg 1 p 3, 7 Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 ja Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 koostoimest lähtuvalt 18 kuu möödumisel otsuse jõustumisest s.o. 15.09.2006, sest selleks ajaks ei olnud väärteoasjas määratud rahatrahvi sisse nõutud, s.t otsus ei olnud täidetud. Asjaolu, et isik on 13.12.2006 rahatrahvi tasunud, ei saa raskendada tema olukorda, s.t kustutada karistusandmed karistusregistrist
§ 25
lg 1 p 1 alusel alles 12.12.2007, sest T.Sadulsepp poolt trahvi tasumise ajaks oleks pidanud olema karistusandmed nimetatud väärteoasjas juba karistusregistrist kustutatud Ka ristusregistri seaduse § 26 lg 1 p 8-1 alusel. Vastavalt karistusregistrile on aga T.Sadulsepp 22.12.2005 (s.t. enne eelnimetatud väärteo karistusandmete kustutamise tähtaja saabumist
§ 25
lg 1 p 8-1 alusel) toime pannud uue väärteo mille kohta Lääne PP on otsuse teinud 22.12.2005. Seetõttu kuulub kohaldamisele
§ 26
lg 5, mis sätestab, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. 22.12.2005 väärteo toimepanemise ajal oli T.Sadulsepp`al veel kustumata kahe süüteo eest mõistetud karistus. Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistuse kustumise tähtaeg tuli arvutada vastavalt
§ 25
lg 1 p 5, mis sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. T.Sadulsepp´ale kohtuotsusega mõistetud katseaeg lõppes 18.12.2003 (mitte 19.12.2003 nagu karistusregistris kirjas, sest muidu oleks katseaeg kestnud 1 aasta ja 1 päev). Karistusandmed oleks tulnud karistusregistrist kustutada 18.12.
- Samuti oli kustumata Lääne PP 28.02.2005 väärteootsusega T.Sadulsepp`ale Liiklusseaduse § 74-19 alusel mõistetud karistus. Seega tuleb alates 22.12.2005 kõikide eelkirjeldatud karistusandmete kustutamisele registrist rakendada KarS § 26 lg
- Nii kaitsja kui prokurör leidsid ja kohus on nõus selle seisukohaga, et T.Sadulsepp poolt 22.12.2005 uue väärteo toimepanemisel hakkas nii Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistusandmete ja Lääne PP 28.02.2005 väärteoasjaga mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg uuesti kulgema. 22.12.2005 otsusega mõistetud karistuse täitis T.Sadulsepp 07.01.2006 ja sellest kuupäevast tuleb hakata arvestama karistusandmete kustutamise tähtaega kõigi selle väärteo toimepanemisel kehtinud karistuste kohta ja ka selle viimase väärteo enda kohta. Kohus aga leiab, et ka olukorras, kus karistusandmete kustutamise tähtaegadele kohaldatakse KarS § 26 lg 5, karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtajad tulenevad ikkagi
§ 25
lg 1, kus on sätestatud karistusandmete kustutamise tähtajad nii väärtegude kui kuritegude puhul. Kohus leiab, et asjaolu, et uue väärteo toimepanemine tingis ka kuriteo eest mõistetud karistusandmete aegumistähtaja katkemise, ei tingi seda, et ka samal ajal katkenud väärteo karistusandmete kustutamise tähtaeg saaks pikeneda üle
§ 25lg 1 p 1 sätestatud tähtaja.
Kohus leiab, et mingit alust ei ole prokuröri seisukohal, et käeoleval juhul tuleb ka väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaeg lugeda võrdseks kuriteo eest mõistetud karistusandmete kustutamise tähtajaga – et ka väärtegude karistusandmete kustutamise tähtaeg on 3 aastat arvates viimase väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasumisest. Kohus leiab, et
§ 26
lg 5, § 25 lg 1 p 1 koostoimest lähtuvalt tuli T.Sadulsepp karistusregistris olevad väärtegude karistusandmed kustutada 06.01.2007. Lääne Maakohtu 19.12.2002 kohtuotsusega mõistetud karistusandmete kustutamise tähtaeg aga tuleb arvutada lähtuvalt
§ 26
lg 5 ja § 25 lg 1 p 5 koostoimest ja need karistusandmed ei ole veel käesolevaks ajaks kustunud. 8 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.Sadulsepp ei olnud 09.07.2007, kui ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, KarS § 424 ette nähtud erisubjekt – ta ei olnud isikuks, kes oli eelnevalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuna T.Sadulsepp ei olnud KarS § 424 sätestatud erisubjekt, ei vasta tema tegu KarS § 424 sätestatud kuriteokoosseisule ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi õigeks mõista. TÕKEND Tl 24 on elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus, mille kohaselt 24.09.2007 on T.Sadulsepp suhtes kohaldatud tõkendit elukohast aadressil Lääne maakond Ridala vald Üsse küla lahkumise keeld. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb T.Sadulsepp suhtes kohaldatud tõkend tühistada. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale /tl 48 kohaselt on Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse kohaselt määratud T.Sadulsepp`ale riigi õigusabi ja riigi õigusabi osutajaks on määratud vandeadvokaat R.Sild/ makstud tasud – kaitsjale R.Sild makstud tasu 3026 krooni 70 senti /KT tl 26/. 2. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 55 krooni 40 senti /tl 49/. Vastavalt KrMS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud jätta riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige