4-07-5779\5

4-07-5779 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt. kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2008.a. Tallinn Väärteoasja number 4-07-5779 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär,tõlk Jane Põldoja juuresolekul Kohtuistungi aeg
2. märtsil 2008.a. Väärteoasi AS Tallink Grupp kaebus Piirivalveameti 01.oktoobri 2007.a. üldmenetluse otsustele väärteoasjades nr. 2.5/0722, 2.5/0723 , 2.5/0724 ja 2.5/
3. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja AS Tallink Grupi kaitsja advokaat Iivi Otto, Piirivalveameti esindaja Andrei Tšerednik RESOLUTSIOON VTMS § 132 p.3 – Rahuldada AS Tallink Grupp kaebused. Tühistada Piirivalveameti 01.oktoobri 2007.a. üldmenetluse otsused väärteoasjades nr. 2.5/0722, 2.5/0723 ,2.5/0724 ja 2.5/0725 ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel Kohtuotsus on kohtukantseleis kättesaadav alates
4. märtsist 2008.a. VTMS § 23 alusel riigieelarvest hüvitada menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu summas 29.000.- (kakskümmend üheksa tuhat ) krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuste sisu ja motiivid. Kaebused on esitatud Piirivalveameti 01.oktoobri 2007.a. üldmenetluse otsustele väärteoasjades nr. 2.5/0722, 2.5/0723 ,2.5/0724 ja 2.5/0725 ,mis ühendati väärteomenetluse seadustiku § 63 alusel kohtumäärusega ühte menetlusse. Karistamisotsuste kohaselt on AS Tallink Grupp karistatud välismaalaste seaduse § 16-7 järgi rahatrahviga kõigis neljas otsuses 100 trahviühiku suuruse summaga s.o. 6000.-krooniga. Väärteo lühikirjeldus on samuti kõigis neljas otsuses identne, vahetuvad ainult Ukraina kodanike nimed: Transporditeenust osutava AS Tallink 27.09.07.a. laev „Tallink Autoexpress“ toimetati vahetult Eesti Vabariigi riigipiirile Eesti seaduslikku alust mitteomavat Ukraina kodaniku XXXXX , millega AS Tallink pani toime välismaalase riigipiirile toimetamise. AS Tallink Grupp esitas kõiki nelja karistamisotsuse kohta eraldi kaebuse Harju Maakohtule. Kaebaja on seisukohal ,et karistamisotsused on ebaseaduslikud ja põhjendamatud , otsuses sisaldavad olulisi vormilisi ja sisulisi vigu, kohtuvälise menetleja poolt ei ole järgitud väärteomenetlusõigust. Nii ei ole AS Tallink Grupp, kui menetlusaluse isiku ühtegi seaduslikku esindajat väärteomenetlusest Piirivalveameti poolt teavitatud ega Piirivalveametisse kutsutud.Väärteoprotokolli ei ole ühelegi AS Tallink Grupp esindajale tutvustatud ega kätte toimetatud, samuti ei ole AS Tallink Grupp üheltki esindajalt ütlusi võetud. Piirivalveamet on AS Tallink Grupp seadusliku esindaja ekslikult käsitlenud Peeter Rägapart’i. Seega on Piirivalveamet jätnud AS Tallink Grupp’i ilma võimalusest teostada VTMS §-st 19 tulenevaid õigusi .Kaebaja leiab, et tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg.2 mõttes. VTMS § 18 lg.3-st tulenevalt osaleb juriidilisest isikust menetlusalune isik väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu, kelleks aktsiaseltsi puhul on Äriseadustiku § 306 lg.1 kohaselt juhatus, seega oleks AS Tallink Grupp pidanud osalema väärteomenetluses juhatuse liikme kaudu. Piirivalveameti poolt on ekslikult menetlusaluse isiku esindajana käsitletud isikut, kes ei ole AS Tallink Grupp juhatuse liige ega isegi mitte töötaja. Peeter Rägapart töötas hoopis teises äriühingus s.o. OÜ-s HT Laevateenindus (äriregitrikood 1023337). Samuti puuduvad AS Tallink Grupp kui juriidilise isiku väärteo tunnused ja vastutus. Kohtuväline menetleja ei ole lahendanud küsimust, kes pani teo toime kuna juriidiline isik saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Toimepandud süüteo juriidilisele isikule omistamise vältimatuks eelduseks on kõikide süüteotunnuste (koosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamine teo faktiliselt toimepannud füüsilise isiku tegevuses. KarS § 14 lg.1 eeldab juriidilise isiku vastutus ka seda, et füüsilisest isikust teo toimepanija on tegutsenud juriidilise isiku huvides. Piirivalveamet ei ole vastavat AS-i Tallink Grupp juhatuse ega nõukogu liiget, juhtivtöötajat ega isegi mitte reatöötajat tuvastanud ega tema tegevuses süüteotunnuste olemasolu analüüsinud. Samuti on Piirivalveamet oluliselt rikkunud ka teisi väärteomenetlusõiguse norme. Karistamisotsustes ega üheski väärteotoimikuus olevas muus dokumendid ei ole kirjeldatud ühtegi AS Tallink Grupp tegu või tegevusetust. Väärteo lühikirjelduses on märgitud, et transporditeenust osutava AS Tallink laev „Tallink Autoexpress“ toimetati jne. Seega on kaebaja väitel väärteo lühikirjelduses välismaalase riigipiirile toimetamise toime pannud juriidiline isik AS Tallink, mitte menetlusalune isik AS Tallink Grupp. Ka ei osuta AS Tallink Grupp juba alates 2006.a. märtsikuust transporditeenust mootorlaevaga „Tallink Autoexpress“, kuna seoses kõnealuse laeva prahilepingu lõppemisega laev kustutati Eesti Vabariigi laevaregistrist märtsis 2006.a. Ka on AS-i Tallink Grupp ühe ja sama väidetava väärteo eest karistatud neli korda, mis on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine.Kõigis väärteoasjades on teo kirjeldusena toodud, et transporditeenust osutava AS Tallink kuuluva laevaga „Tallink Autoexpress“ toimetati 27.09 2007.a. kell 21.30 vahetult Eesti Vabariigi riigipiirile Eestis viibimiseks seaduslikku alust mitteomav Ukraina kodanik. Antud juhul ei ole tegemist teomitmusega vaid teoainsusega s.t. ühe teoga, mis on toime pandud ühel ja samal ajal, samas kohas ja samal viisil ning seda ei muuda teomitmuseks asjaolu, et Eestis viibimiseks seaduslikku alust mitteomavaid isikuid oli neli. Kohus, ära kuulanud kaebaja kaitsja , kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, milles kohtuväline menetleja tunnistab, et AS Tallink Grupp kaebused on põhjendatud, palub need rahuldada , kaevatavad karistamisotsused tühistada ja asja menetlus lõpetada kõigis neljas episoodis, tutvunud kaebuse motiivide ja esitatud kirjalike materjalidega ja kõiki neid tõendeid kogumis hinnates, leidis, et kaebus kuulub rahuldamisele . Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 123 kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ,kellel lasub tõendamiskohustus , ei ole kogunud ühtegi tõendit selle kohta, et välismaalaste seaduse rikkumise pani toime AS Tallink Grupp. Samuti on väidetava väärteoasja menetlemisel rikutud väärteomenetlusnorme selliselt, et need toovad kaasa karistusotsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise. KarS § 14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtuväline menetleja ei ole püüdnud üldse selgeks teha, kas ja milline AS Tallink Grupp organ või kes juhtivtöötajatest rikkumise toime pani. Iga juriidiline isik saab tegutseda ainult füüsiliste isikute kaudu s.t. juriidiline isik vastutab KarS § 14 lg.1 kohaselt teo eest, mille on toime pannud tema organ või juhtivtöötaja. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebus kõigi nelja karistamisotsuse kohta rahuldada ja AS Tallink Grupp osas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel s.o. puudub väärteokoosseis. Kohus ei pea vajalikuks üle korrata kõiki kaebuste rahuldamise juriidilisi põhjendusi , kuna kohtuväline menetleja tunnistas esitatud kaebusi ja toetas kaebaja taotlust karistamisotsuste tühistamise ning menetluse lõpetamise nõudes. Juhindudes VTMS § 23 väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg.1 p.-des 1-2 ja 56 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Antud juhul leiab kohus, et kaebaja AS Tallink Grupp poolt esitatud taotlus kaitsjatasu väljamõistmiseks summas 29882.30 krooni kuulub rahuldamisele summas 29000.-krooni. AS Tallink Grupp poolt esitatud kaebusi oli kokku neli, kohus võtab arvesse antud väärteoasjade keerukuse ja nende menetlemise aja ning kohtumenetluse toimumiseks kulutatud aja. Kohtunik