4-07-6031\2

4-07-6031 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2008.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruaril 2008.a. Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Tõlk Julia Zautina Väärteoasi Dmitri Alikov kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve juhtivspetsialisti Villu Vane 28.09.2007.a. otsusele väärteoasjas nr 2314,07,028701; Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Dmitri Alikov (ik. 37404220336), kaebuse esitaja esindaja TV(ik. XXX) ja kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 otsustas:
3. Rahuldada osaliselt Dmitri Alikov´i kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 28.09.2007.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,028701 otsuse tühistamiseks.
4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane 28.09.2007.a otsus väärteoasjas nr 2314,07,028701 Dmitri Alikov´ilt Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 1 (üheks) kuuks.
5. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU 2 Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane poolt 28.09.2007.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Dmitri Alikov LE § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi, milline seisnes selles, et Dmitri Alikov 07.09.2007.a. kell 22.45, Harju maakonnas, Tallinna linnas, kesklinna linnaosas, Paldiski mnt 19 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 90 -+3 km/h. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna juhtivspetsialist Villu Vane on Dmitri Alikov suhtes koostanud väärteotsuse, millises karistuse määramisel on juhindunud KarS § 56 lg 1 ja arvestanud asjaolu, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. LS § 7422 lg 2 alusel on Dmitri Alikov’ile määratud karistuseks rahatrahv 45 trahviühiku ulatuses, s.o 2700,00.- krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel on Dmitri Alikov’ilt lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 1 kuuks. 22.10.2007.a .esitas Dmitri Alikov oma volitatud esindaja TVvahendusel Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele, märkides kohtule esitatud kaebuses, et nimelt 07.09.2007.a. kella 22.45 paiku liikus kaebaja tööasjus sõidukiga XXXreg nr. XXX mööda Paldiski maanteed, kus teda peatas politsei. Politseiautos teavitati kaebajat, et väidetavalt ületas ta lubatud liikumise kiirust, sõites politseiametniku sõnul kiirusega 90 km. Arvestades asjaolu, et kaebaja sõidu ajal nägi, et politseiametnik, kes seisis tänaval kiirusemõõteseadmega vaatas teises suunas ja, ei teostanud mõõdistamist tema auto suunas, siis palus ta esitada talle mõõdistamise tulemusi, kuid politseitöötajad mõõdistamise näitu talle ei esitanud, kuigi kiirusemõõteseade oli politseitöötaja kõrval. Kuna kaebaja arvates ta ei liikunud sellise suure kiirusega ning mõõdistamise näitu talle ei esitatud, siis keeldus ta esialgselt protokollile allakirjutamisest ning alles peale politseitöötajate ähvardust ära võtta juhiload, allkirjastas kaebaja nende poolt koostatud väärteoprotokolli. Mistahes lisad väärteoprotokollil puudusid. Kaebuses märgitu kohaselt 28.09.2007.a. tegi Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve juhtivspetsialist Villu Vane otsuse väärteoasjas nr. 2314,07,028701, millises leidis, et kaebaja ületas asulasisesel teel lubatud kiirust vähemalt 37 km/h võrra, määrates kaebajale karistuseks LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 45 trahviühiku ulatuses s.o summas 2700,00.- krooni ja LS 7422 lg 4 alusel võeti kaebajalt lisakaristusena ära juhtimisõigus 1 kuuks. Vaidlustatud otsust kohtuväline menetleja muuhulgas põhjendas sellega, et kiirus oli mõõdetud töökorras ja taadeldud kiirusmõõteseadmega, samuti, et kiirust oli mõõdetud seistes, mõõtmist segavad tegurid puudusid ning, et seadme näit oli menetlusalusele isikule näidatud. Kirjeldatud väärteootsuse sai kaebaja kätte 05.10.2007.a. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja asunud seisukohale, et eelpool otsuses märgitud väited on alusetud ja ei vasta tõele. Nimelt kaebaja ei sõitnud kiirusega 90 km tunnis, tema poolt juhitava auto kiirus oli märgatavalt väiksem protokollis märgitust, samuti ei esitatud kaebajale ühtegi tõendit tema poolt kiiruse ületamise kohta väärteoprotokollis märgitud ulatuses ja väidetava kiiruse mõõdistamise kohta taadeldud kiirusmõõteseadmega (kui see oli taadeldud) 3 ning samuti ei olnud koostatud väärteoprotokolli lisadena märgitud dokumendid – need puudusid. Seoses kiiruse olulise ületamise tõendamatusega ei ole õiged kaebaja arvamuse kohaselt ka vaidlustatava otsuse vastavad väited. Samuti tuleb arvestada, et varem kaebaja poolt toimepandud väärtegu ei olnud seotud kiiruse ületamisega – väärtegu, millisele kohtuväline menetleja on viidanud, oli kaebaja turvarihmaga kinnitamatult sõitmine. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja selgitanud, et tema töötab NSS OÜ’s logistik autojuhina ning tema töö seisneb klientidelt tellimuste kogumises ja klientidele tellimuste kohaletoimetamises. Arvestades asjaolu, et tema tööiseloom on seotud autojuhtimisega, siis ta leiab, et vaidlustatav otsus rikub tema õigusi nimelt vaidlustatava otsuse alusel autojuhtimiseõiguse äravõtmise korral kaebaja ei saa täita oma töökohustusi, seega jääb ilma tööta. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 132 p 2 palub kaebaja kohtul tühistada Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve juhtivspetsialisti Villu Vane 28.09.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,028701, millisega kaebajale määrati põhikaristuseks rahatrahv ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 14.02.2008.a. toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja esindaja, et nemad jäävad esitatud kaebuse juurde ning kaebuse esitaja Dmitri Alikov selgitas kohtule, et tema arvates ei ole õige see, kuidas teda koheldakse. Tema räägib, kuidas kõik
6. septembril oli, politseinike nägi tema tol korral nelja silma all esimest korda. See, et politseiautos talle radarinäitu ei näidatud on 100 % kindel. 90 km/h võttis tema omast peast. Tema ei teadnud seda, et, kui juhiload ära võetakse, antakse ajutised juhiload, sellepärast nõustus tema kõigega, mis talle räägiti, ta nõustus alla kirjutama. Ta arvas, et load võetakse kohapeal ära ja mine jala koju. Tema sattus nende pressingu alla, ta leiab, et see ei ole korrektne. Tema on sellise süsteemiga kokku sattunud, et politseinik võib peatada igat inimest, kui inimene on sama naiivne kui tema, siis politsei võib ükskõik, mis kiiruse eest karistuse määrata. Tema palub lisakaristuse 1 kuu äravõtmist, kuna tema on firmas ainuke inimene, kes on seotud autojuhtimisega. Ta kaotaks töö ja see oleks väga kurb. Trahvide üle tema ei taha arutada, kuna see on ammu möödunud. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud VTandis kohtuliku uurimise käigus ütlusi selle kohta, et kaebajat on tema näinud, on kohtunud viimasega tööalaselt, kaebaja vastu vihavaenu ei ole ning põhjus valeütlusi anda ei ole. Nimelt tema täpselt ei mäleta, milline oli situatsioon, kuid paarimehega nad koos mõõtsid kiirust. Paarimees seisis väljas ja tema mõõtis kiirust õues nimelt üks näeb, kuidas teine mõõdab. Konkreetselt missugune oli kiirus ja, mis auto oli, seda ta ei mäleta, kuid kaebaja ületas kiirust. Kui inimene ületab kiirust, siis ta peetakse kinni, koostatakse väärteoprotokoll ning paarimees kuulatakse tunnistajana üle. Tema mäletab seda, et juht oli autos üksi, seda võib avaldada kiirusemõõtmise protokollist. Kiirust mõõdeti Stalkeriga ning see, kui kaugele on võimalik mõõta sõltub sellest, kui kaugele see panna – 70 m kuni 6 km. Paldiski mnt, tehnika ülesõidust Toompea poole näeb 150-200 meetrit mitte rohkem. See, et auto liikus mõõtereal üksi tähendab seda, et Stalkeri mõõteulatuses rohkem autosid ei olnud. Nendel ei ole kohustust inimesele näitu näidata. Tema on läbinud mõõteseadekursuse ning, see tõendab, kui pädev mõõtja ta on. Kas tol korral väärteo – või kiiruseprotokoll sai allkirjastatud, seda ta ei oska öelda. 4 Kaebuse esitaja volitatud esindaja TVasus kohtuistungil seisukohale, et nemad jäävad esitatud kaebuse juurde, selgitades, et kaebuse esitaja on trahvi ära maksnud. Kohtult taotleb tema kaebajale lisakaristusena määratud 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidleb esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et rikkumine on tõendatud toimiku materjalidega. Rikkumise fikseeris pädev mõõtekoolituse läbinud ning kogenud politseiametnik, kes kasutas seadet, mis oli taadeldud ja testitud, tunnistaja teadis täpselt, kuidas Stalkeriga kiirust mõõta. Rikkumine on täielikult tõendatud. Politseiametnikel ei ole kohustust näidata isikule kiiruse näitu, sellest hoolimata seda tehakse. Kaebajal on õigus luua enda kaitsepositsioon ja esitada enda kaitseks kõiki väiteid, selle eest kaebajat vastutusele võtta ei saa. Tunnistaja on väitnud, et kõiki asjaolusid ta täpselt ei mäleta. käesoleval juhul on fikseeritud, et juhile on näitu näidatud. Kaebaja väited selle kohta, et politsei avaldas temale survet oleks usutav sellisel juhul, kui ta oleks esimest korda kohanud politseiga. Isikul on politseiga 2007.a. olnud kokkupuuteid 6 korral, isik ei ole nendest järeldusi teinud ning seetõttu on põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades eeltoodut taotles kohtuväline menetleja kohtult jätta esitatud kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja ütlused, asub alljärgnevale seisukohale. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Dmitri Alikov on temale süüksarvatud väärteo toime pannud. Kuigi menetlusalune isik algselt vaidlustas kiiruse ületamist, on kohtuliku menetluse jooksul uuritud tõendeid hinnates pooled jõudnud üksmeelele selles, et kiiruse ületamine Dmitri Alikovi poolt on tõendamist leidnud. Ainsaks vaidlusesemeks ja lahendamist vajavaks küsimuseks on seega jäänud lisakaristuse –mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Dmitri Alikovilt üheks kuuks liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel. Selles osas nõustub kohus kaebajaga, et lisakaristuse kohaldamine on kohtuvälise menetleja otsuses ebapiisavalt põhjendatud,on lähtutud vaid õiguskorra kaitsmise huvidest, arvestamata sealjuures rikkuja isikut. Dmitri Alikov on küll varem väärtegude eest karistatud, kuid varasemad karistused on olnud vähemate liikluseeskirjade rikkumiste eest, mis nähtub ka valitud karistusliikidest, nimelt on Dmitri Alikovile 4 korral tehtud suuline hoiatus vastavalt VtMS §-le 53 lg
7. Samuti ei ole ükski varasematest rikkumistest olnud seotud kiiruse ületamisega. Arvestades seda, et Dmitri Alikov on isik, kes oma tööülesannete täitmiseks kasutab sõidukit iga päeva, on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine kohtu arvates põhjendamatu ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb selles osas tühistada. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku §dest 132-135 Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik