) § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 palub T. Avald tühistada vaidlusalune väärteootsus ning lõpetada asjas väärteomenetlus. Samuti palub kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel T. Oro oma 14.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kiirmenetluse otsusel ja ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil on märgitud väärteo toimepanemise kohaks Pärnumaa Häädemeeste vald Rannametsa-Ikla tee x. km. Menetleja on seisukohal, et nii väärteokirjelduse tekstist kui rikkumise kohast nähtub, et tegemist on asulaga. Samuti viitab LE § 124 p 1 – suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h – rikkumise kohale asula sees. Väärteoasjale tõendina lisatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on: „seadme lugem 74 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus ± 3km/h, ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h“. Samuti on märgitud protokolli mõõtmise tehioludes mõõtmise kohaks asulasisene tee. Kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoprotokollis on ekslikult märgitud lubatud sõidukiiruseks 90 km/h, kuid leiab, et antud viga ei ole viinud asjas vale otsuse tegemiseni, sest väärteo kvalifikatsioon LS § 7422 lg 2 alusel on õige. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud menetlusalusel isikul varasemate kehtivate karistuste puudumist, mistõttu on rahatrahv määratud alla keskmise määra. Juhindudes eeltoodust ning
Avald`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole vaielnud vastu asja lahendamisele kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kaebaja on oma kaebuses palunud tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus, kuivõrd tema teos puudub LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseis. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. T. Avald`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.