) § 118 p 1 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 12.04.2005.a. ja lõppeb 12.04.2009.a.
lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 12.12.2007.a. Tartu Vangla toetab Ü.Juht´i tingimisi vabastamist enne tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Ülo Juht´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et Ü.Juht´il on olemas kindel elu- ja töökoht. Ülo Juht´i varasemad kohanemised pärast vangistusest vabanemist on olnud rasked, kuna tal ei olnud lähedasi, kellele toetuda. Käesoleval ajal on Ü.Juht´il kodu ja turvalised lähisuhted. Vanglas olles töötab Ü.Juht pesumajas õmblejana. Vabanedes asub Ü.Juht tööle OÜ-sse L raietöölisena. Kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Ü.Juht seletas kohtus, et ta on vanglas olles leidnud tee usuni ja aru saanud, milline on tema missioon maa peal. Oluline on see, milline sa ise tahad olla ja vastavalt oma tõekspidamistele ja kõrgematele seadustele tuleb edaspidi käituda ja otsuseid teha. Usu juurde pöördumisega seoses on ta loobunud osalemast Viha Juhtimise grupitöös, leides, et ta saab ise hakkama, toetudes piibli õpetusele. Ta avaldab, et tema jaoks ei oma paber (tunnistus) tähtsust, ja tunnistuse saamist ainuüksi kohtu jaoks ei pidanud ta vajalikuks. Ta avaldab, et on vanglas olles abiellunud ning tema abikaasa toetab teda moraalselt. Lähedastega on suhted head. Samuti ei pea kannatanu tema peale viha. Vabanedes on tal olemas töökoht OÜ-s L , kus asub tööle raietöölisena. Alkoholiprobleemi enda suhtes ei sedasta. Kaitsja seisukoht oli, et Ü.Juht on isik, kes sobib kriminaalhooldusele. Tal on olemas kindel eluja töökoht, toetav pere ning ta on teinud plaane edaspidiseks eluks. Seega palub kaitsja taotlus rahuldada. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, vaatamata sellele, et isik sobib kriminaalhooldusele ning on valmis täitma kõiki kontrollnõudeid ja – kohustusi. Ü.Juht´i poolt toime pandud kuriteod on rasked isikuvastased kuriteod ning on toime 2 pandud konfliktsituatsioonis, mis näitab, et Ü.Juht ei suuda oma käitumist kriisisituatsioonis juhtida ning adekvaatselt käituda. Prokurör palub jätta taotlus rahuldamata. Kohtuniku seisukoht Ülo Juht mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. Ülo Juht on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, neist viimati Võru Maakohtu 12.09.1996.a. otsusega KrK §115 lg 2 p.3 järgi 4 aasta ja 6-kuulise vangistusega.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ü.Juht temale mõistetud karistusajast vähemalt 2/3 ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla annab Ü.Juht´i karistusajale positiivse hinnangu – isik on käitunud korrektselt, ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Ü.Juht töötab Tartu Vangla pesumajas õmblejana, tööga saab hästi hakkama. Regulaarselt käib kirikus. On korrigeerinud oma arusaamasid ja suhtumist toimepandud tegudesse. Samas ilmneb materjalidest, et Ü.Juht´i on kriminaalkorras karistatud neljal korral isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest reaalse vangistusega. Eelnevatest karistustest seega Ü.Juht ei teinud mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on väga kõrge. Lisaks suurendab uute õigusrikkumiste toimepanemise riski Ü.Juht´i alkoholi liigtarvitamine ja oskamatus emotsionaalselt pingelistes situatsioonides ennast valitseda. Ka ei ole vangistuses olles isik tegelenud pingeolukordade lahendamise oskuste täiendamisega – on loobunud osalemast Viha Juhtimise grupitöös, kuna leidis, et saab piiblile toetudes ise hakkama. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Ülo Juht´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Kaitsjatasu Süüdimõistetu taotluse alusel määras kohus Ü.Juht´ile KrMS § 432 lg 3 alusel kaitsja. Kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem esitas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Valga Advokaadibüroo kasuks 2106 krooni 30 senti. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras on 2106 krooni 30 senti. Hele Ilisson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.