oktoobriks 2007.a. 26.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Margus Sillat on kriminaalkorras karistatud 1-l korral. Tartu Vangla toetab Margus Sillat´i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Margus Sillat´i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Elukohas on olemas kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu omab alalist ja püsivat elukohta, lähedaste toetust, ei tarvita narkootikume. Isik on teinud kõik endast oleneva, et ennetähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Toimepandut elab raskelt üle ja vangistus on mõjunud talle suure šokina. Vabaduses on vajalik jätkata konsultatsioone psühhiaatri või psühholoogiga, et toime tulla enesüüdistustega. Prokurör ei toeta Margus Sillat´i ennetähtaegset vabastamist põhjendusel, et M.Sillat´it on karistatud väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemises. Vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaksid ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Margus Sillat on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ½ karistusajast ja nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Margus Sillat´i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud. M.Sillat on küll talle mõistetud karistusest rohkem kui 1/2 ära kandnud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Kuid arvestada tuleb ka seda, millise teo eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raske isikuvastase kuriteoga. Kohus hindab isiku püüdu muutumiseks, kuid ainuüksi sellest võib vabaduses väheks jääda. Kohus leiab, et M.Sillat´il tuleks vangistuse jätkudes jätkata konsultatsioone psühholoogi või psühhiaatriga, et toime tulla enesesüüdistustega, mis on kurnanud kinnipeetava vaimu ja tervist alates kuriteo toimepanemise ajast ja teiste negatiivsete emotsioonidega, mis vabanedes võivad esile kerkida. Kuna süüdlase vabastamine on alati ka kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdlase isiku iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata iga ennetähtaegset vabastamist õiguskaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab
lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. M.Sillat kannab karistust kuriteo eest, mis oli suunatud inimese kõige väärtuslikuma hüve- elu vastu. Karistus on M.Sillatile mõistetud sanktsiooni alammääras. Kohus nõustub täielikult prokuröri arvamusega, et vabastamine oleks ennatlik, ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ja ühiskonna üldise õiglustundega. Samuti tuleb arvestada kannatanu lähedaste õiguspärase ja õigustatud ootusega, et kuriteo toimepannud isik kannaks ära karistuse, mis on vastavuses isiku süü suurusega ja toimepandud kuriteo raskusega. Isik, kes on toime pannud äärmiselt raske isikuvastase kuriteo, peab arvestama, et on võimalik, et ära tuleb kanda kogu karistus ning, et kohtul ei ole kohustust teda ennetähtaegselt vabastada. Seega jätab kohus Margus Sillat´i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.