Obsah (4)

§ 209§65§76§75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja 03. märtsil 2008. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-07-14975 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 3 kuud.

§65lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Tartu Maakohtu 10.02.1999.a.

otsusega mõistetud karistuse – 8 aastat vangistust - ärakandmata osa, s.o. 2 aastat 4 kuu ja 22 päeva võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 20.01.2005.a. ja lõppeb 11.09.2010.a. 1

§76

lg 2 p.1 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole karistusajast ära 16.novembriks 2007.a. 30.11.2007.a. edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse §76 lg 1alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab Kaido Kõdari tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja ei toeta K.Kõdari vabastamist ennetähtaegselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu K.Kõdar seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Tööd vanglast lühiajalisel väljaasõidul ta ei leidnud, kuid usub, et saaks tööd autopesulas. Vanglas töötab kojamehena. Vanglas on läbinud väikeettevõtluse kursused ja läbinud ART programmi. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik on korra vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo – kelmus (42 episoodi). See näitab, et tegu polnud juhuslikku laadi. Seega on K.Kõdari kuritarvitanud usaldust, ta pani vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel toime uued kuritod ning seega prokurör taotlust ei toeta. Kohtuniku seisukoht Kaido Kõdari on mõistetud kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on K.Kõdari temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud Kaido Kõdari iseloomustuses toetab Tartu Vangla tema tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Tartu Vangla annab K.Kõdari karistusajale positiivse hinnangu – isik pole rikkunud vangla eeskirju, ta töötab kojamehena ning täidab tööülesandeid väga korrektselt. On läbinud väikeettevõtluse kursuse ja ART programmi.Motivatsioon kuritegevusest loobuda on kõrge – motivaatoriks praegune pere. Samas ilmneb materjalidest, et K.Kõdar´it on kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

1. 23.09.1994.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK §143 lg 1 alusel rahatrahviga 150 krooni;
2. 03.04.1995.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK §143 lg 3 p 2 järgi 4 aasta vabadusekaotusega, katseajaga 3 aastat;
3. 10.02.1999.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK §141 lg 2 p 1,3 järgi 8 aasta vangistusega. Eelnevatest karistustest seega K.Kõdari ei teinud mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on väga kõrge. 2 Samuti nähtub kriminalhooldaja ettekandest, et K.Kõdar ei sobi kriminaalhooldusele, kuna 2004.a. peale K.Kõdar vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja käitumiskontrollile allutamist, pani ta toime korduvad kuriteo episoodid, milline asjaolu näitab üheselt K.Kõdari tahtmatust elada seaduskuulekalt ja muuta oma käitumist, mis on eelduseks käitumiskontrollile allutamisel. Lisaks suurendab uute õigusrikkumiste toimepanemise riski K.Kõdar´i alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et 2004.a., kui K.Kõdar vabastati ennetähtaegselt ja allutati käitumiskontrollile, määrati K.Kõdar´ile lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Koostöös K.Kõdar´i perega aga selgus, et K.Kõdar hakkas alkoholi tarvitama üsna katseaja alguses ja see jätkus kuni uuesti vangistusse saatmiseni. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas Kaido Kõdar´it tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda. Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a. 3