) § 200 lg. 2 p.8 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat. Kriminaalmenetluse seadustiku ( edaspidi KrMS ) § 65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Linnakohtu 17.05.1995.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta 1 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 1 kuu 16 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 kuud 17 päeva on loetud karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 5 aastat 10 kuud ja 29 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2003.a. otsusega jäeti Pärnu Maakohtu 21.05.2003.a. otsus muutmata. 1 Kinnipeetava karistusaeg algas seega 21.05.2003.a. ja lõppeb 19.04.2009.a.
02.11.2007.a. edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse §76 lg 1alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta A.Kreitsberg´i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti ei toeta seda ka kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A.Kreitsberg avaldab, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta avaldab, et soovib karistusaja lõpuni kanda ning siis alustada seaduskuulekat elu väljaspool Eesti Vabariigi piire. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna Arles Kreitsberg seda ise ei soovi. Prokurör aktsepteerib süüdimõistetu soovi karistus tähtaegselt Tartu vanglas ära kanda. Kohtuniku seisukoht Arles Kreitsberg mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemises. Arles Kreitsberg on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1. 11.04.1989.a. Pärnu Linna Rahvakohtu poolt KrK 115 lg.3 järgi 5 aastat vabadusekaotust; 2. 20.07.1989.a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK §140 lg2 p.1,3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust; 3. 17.05.1995.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK §100 järgi 9 aasta vabadusekaotust, vabanes tingimisi enne tähtaega 26.10.2001.a., katseajaga 2 aastat 1 kuu 16 päeva.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on A.Kreitsberg temale mõistetud karistusajast 2/3 ära kandnud. 28.veebruari 2008.a. seisuga on A.Kreitsberg´il kandmata karistust 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lõike 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud Arles Kreitsbergi iseloomustuses ei toeta Tartu Vangla tema tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Kinnipeetav on varem kriminaalhoolduse all olnud, kuid ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid. Vangistuses ei ole kinnipeetaval probleeme olnud. Samas puudub A.Kreitsberg´il vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kindel elu- ja töökoht ning lähedased, kes teda moraalselt ja vajadusel ka materiaalselt toetaksid ning seeõttu on uue kuriteo toimepanemise oht kõrge. Samas ilmneb materjalidest, et Arles Kreitsberg on kriminaalkorras karistatud kolmel korral reaalse vangistusega. Seega ei teinud A.Kreitsberg eelnevatest karistustest mingeid järeldusi, vaid on jätkanud vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Seega risk, et ta vabaduses jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, on väga kõrge. Asja materjalidest nähtub, et A.Kreitsberg on jätkanud rikkumisi ka vangistuses viibides, mistõttu on teda distsiplinaarkorras karistatud. A.Kreitsbergi seletuste põhjal ei tekkinud kohtunikul veendumust, et ta oleks teinud olulisi järeldusi enda varasema käitumise õigusvastasusest. Seega ei ole senine karistus ilmselt veel täitnud eesmärki ja A.Kreitsbergi vabastamine oleks ennatlik. Peale selle ei osanud A.Kreitsberg 2 nimetada ka oma võimalikku elukohta vabaduses, ilma milleta on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Asja materjalidest nähtub, et ka kriminaalhooldus ei näe võimalusi ja ressursse A.Kreitsbergi riskide (kindla elu- ja töökoha puudumine, toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine, tema kuritegelikud hoiakud, madal empaatilisus ja madal motiveeritus käitumiskontrollile allumiseks ) maandamiseks, mistõttu ei nõustuta tema enne tähtaega vabastamisega. Seega leiab kohtunik, et tulenevalt väga kõrgest kuriteoriskist ei ole otstarbekas A.Kreitsbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, vabastamine antud momendil oleks ennatlik. Hele Ilisson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.