, § 415 lg 1, § 405 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Toomas Tomberg Kaitsja Leelo Viil SÜÜDISTATAV Meelis Randmaa, isikukood 37211150312, elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, töökoht puudub, töövõimetu, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 5 -l korral: • • • • Lääne Maakohtu 20.04.1995.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, karistati 7-kuulise vabadusekaotusega; Harju Maakohtu 20.09.1995.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, karistati rahatrahviga 300 krooni; Rapla Maakohtu 03.02.1997.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, karistati rahatrahviga 720 krooni; Hiiu Maakohtu 22.01.2001.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi, karistati 2-aastase vabaduskaotusega KrK § 47 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga. Tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld 1 RESOLUTSIOON Tunnistada Meelis Randmaa süüdi
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – allkiri elukohast lahkumise kohta tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid : kaks (kaks) paberilehte , 1 karp- KP 78-07, 24 ( kahekümmend neli) kapseldetonaatorit , 1 (ühed) käärid , detonaatori fragmendid ja tükid –KP 70-07(asuvad kõik Kaitsepolitseiameti asitõendite laos) – kohtuotsuse jõutumisel hävitada. Mõista Meelis Randmaa’lt välja 10 825 (kümme tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni sundraha, 6 360 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni 20 senti kaitsjatasu ja 16015 (kuusteist tuhat viisteist) krooni ekspertiisitasu riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2.Meelis Randmaa’d süüdistatakse samuti selles, et tema, omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 14 lg 1 p 2,4, leidis ja omandas umbes 2002. aastal Harjumaal Ääsmäel asuvast mahajäetud talumajast vähemalt kakskümmend neli täisvask- ja kaks alumiiniumplekist korpuses kapseldetonaatorit, millised on liigitatavad lõhkeainet sisaldavate toodetena LMS § 3 lg 1 p 1 tähenduses ja lõhkeseadeldise olulise osadena
oma elukohas aadressil Oru 49, Oru küla, Kose vald, Harjumaa. Sellise tegevusega rikkus Meelis Randmaa LMS § 14 lg 1 p 2,4 nõudeid, mille kohaselt annab nõuetekohase tehnilise varustuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoida ja soetada lõhkematerjali käitlemise luba (käitlemisluba). Samuti rikkus Meelis Randmaa LMS § 4 lg 3 nõudeid, mille kohaselt lõhkematerjali leidnud isik peab sellest viivitamata teatama politseile ja võimaluse korral tagama leiu säilimise leiukohal. Veel rikkus Meelis Randmaa LMS § 34 nõudeid, mille kohaselt tuleb lõhkematerjali hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta ning lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Ülaltoodud tegevusega pani Meelis Randmaa toime lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o.
3.Veel süüdistatakse Meelis Randmaa’d selles, et tema 02.08.2007.a. kella 02.30 paiku Harjumaal, Kose vallas Oru külas Oru 4-9 tekitas ühe lõhkeainet sisaldava kapseldetonaatori plahvatuse, mille tagajärjel sai ise tervisekahjustusi ning seadis ohtu juures viibinud T.L. ja K. F. elu ja tervise. Sellega pani Meelis Randmaa toime lõhkeainega plahvatuse tekitamise, millega põhjustas ohu teise isiku varale, elule ja tervisele, s.o.
Kohtuistungil tuvastatud asjaolud Kohus kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Meelis Randmaa süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning Meelis Randmaa käitumine õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatav nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil täiendavate ütluste andmisest süüdistatav loobus, kahtlustatavana ülekuulamisel on oma süüd tunnistanud täielikult sõiduki alkoholijoobes juhtimises ja ka lõhkeseadeldise olulise osa leidmises ja omandamises ning selle lõhkeainega plahvatuse tekitamises, kuid väites ainult, et nende esemete leidmisel ei teadnud, et on tegemist lõhkematerjaliga. Süüdistatava kaitsja leidis, et
järgi kvalifitseeritav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud,
lg 1 ja § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude süüdistuses pole tõendatud Meelis Randmaa tahtlus, kuna ta ei teadnud, et tegemist on lõhkematerjaliga. Kohus leiab, et Meelis Randmaa poolt toime pandud kuriteod on tõendamist leidnud järgmiste toimiku materjalidega. 1.
järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalveosakonna haldustalituse komissari Aivar Hirs´i poolt 24.01.2006.a. koostatud otsusega väärteoasjas nr 2230,06,000019 (tl 4); Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabli Margo Väina poolt 11.11.2006.a. koostatud väärteoprotokolliga väärteoasjas nr 2376,06,006318 (tl 7); Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 8); Meelis Randmaa menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga (tl 9); Meelis Randmaa kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (45-47). 2.
lg 1 ja § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises: Põhja-Eesti Pommigrupi väljasõiduaruandega nr 36916347 (tl 3-13); Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 14- 25); K. F.asitõendi üleandmise avaldusega (tl 26) ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 77-83); DNA ekspertiisiaktiga nr GE-1724-07/4330 (tl 35-37); Meelis Randmaa isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 256 (tl 43-44); Lõhkematerjali ekspertiisiaktiga KP 78-07 (tl 66-67); Plahvatuse ekspertiisiaktiga KP 70-07 (tl 70-72); Helisalvestuse protokolliga (tl 73-76); Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastusega järelepärimisele (tl 85); Tunnistaja K.F. ütlustega (tl 92-95); Tunnistaja T. L.ütlustega (tl 96-99); Kahtlustatava Meelis Randmaa ütlustega (tl 100-102, 104-106). Kohus leiab, et Meelis Randmaa tahtlus
lg 1 ja § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises on tõendatud tunnistaja K. F.ütlustega, mille kohaselt T. L. ütles Meelis Randmaale, et ärgu ta lõigaku vaskeset (tl 94). Samuti on Meelis Randmaa tahtlus tõendatud T.L.ütlustega, mille kohaselt pärast plahvatust vastas Meelis Randmaa tunnistaja küsimusele, mis plahvatas, et plahvatas mürsudetonaator (tl 99). Meelis Randmaa andis kohtueelses menetluses ütlusi, mille kohaselt ta oletas, et tegemist on tongidega (tl 106). Kohus hindab eelnimetatud tõendeid kogumis asitõendite vaatlusprotokolliga (tl 77-83), millest nähtuvalt tuvastati T. L. poolt demineerijatele üle antud kapseldetonaatorite vaatlusel, et kapseldetonaatorite karbis olevatele lehtedele kirjutatud eestikeelne tekst viitab üheselt, et tegemist on lõhkematerjaliga, millest Meelis Randmaa oli teadlik. Lisaks eelnevatele tõenditele annab kinnituse ,et tegemist oli lõhkematerjaliga ekspertiisiaktis KP 70-07 /tl.70-72/ eksperdiarvamuse p.1 - esitatud asitõendite ja sündmuskoha vaatluse alusel võis plahvatuse põhjustada üks või kaks kapseldetonaatorit. Ekspertiisiakti p. 3 - 4 detonaator pole ilma lisalaengu ja mehhanismita klassifitseeritav lõhkeseadeldisena. Detonaatorit võib aga liigitada lõhkeseadeldise osana, mis lõhkeseadeldise koosseisus võib initsieerida plahvatuse. Sündmuskohalt leitud fragmendid kuuluvad ekspertarvamuse alusel lõhkematerjalile, täpsemalt lõhkevahendile. Üks detonaator sisaldab keskmiselt 1,1 grammi brisantlõhkeaineid. Kapseldetonaatorite initsieerimiseks on ette nähtud leeksüüteline süütenöör või detoneeriv nöör, kuid need on tundlikud ka mehhaanilistele välismõjutustele nagu löök, hõõrumine ja muljumine. Karistuse mõistmine Kohus juhindub Meelis Randmaale karistuse mõistmisel
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvesse võttes süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid, seda, et süüdistatav on varem 4-l korral kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude leiab kohus, et leiab, et
ja 415 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises tuleb Meelis Randmaad karistada vangistusega. Kuna Meelis Randmaa sai enda poolt põhjustatud plahvatuse käigus ise vigastada, leiab kohus, et nimetatud asjaolu on käsitletav erandliku asjaoluna
lg 1 kohaselt ja mõistab Meelis Randmaale vangistuse alla
Juhindudes
lg 2 ei või vangistus olla väiksem kui üks aasta, kui kuriteo eest on ette nähtud karistuse alammääraks 5 aastat vangistust. Kohus loeb kergemad karistused kaetuks raskeimaga
MS § 238 lg 2, vähendab kohus süüdimõistetu karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks jääb 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Arvestades Meelis Randmaa poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema isikut, eelkõike seda, et Meelis Randmaa invaliidistus tema enda poolt toime pandud kuriteo tagajärjel, leiab kohus, et talle mõistetud vangistuse ärakandmine ei ole otstarbekas ja karistuse eesmärke on võimalik täita ka juhul, kui Meelis Randmaale mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Kohus kohaldab
sätete alusel kogu mõistetud vangistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga, kohustades teda täitma
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja tasu määratud kaitsja osavõtu eest kohtueelses menetluses ja kohtuistungil. Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.