← Eesti

4-08-1075\1

4-08-1075 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1075 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Kal

) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja K. Klaar`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

§ 123

kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Klaar`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. K. Klaar`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 161 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle 2

(3)4-08-1075 sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kaebuse eistaja poolt väljendatud kahetsust. Kuivõrd K. Klaar tunnistab oma süüd LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, siis selles osas puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks. Kaebaja on oma kaebuses palunud väärteoasjas tehtud otsusega temale määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel kaalutlustel ning põhjusel, et K. Klaar leiab, et tema süü ei ole nii suur. Kaebaja märgib, et on aru saanud oma teo tõsidusest ja lubab olla edaspidi hoolsam. Nähtuvalt K. Klaar`i iseloomustava materjalina Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt esitatud karistusõiendilt on K. Klaar varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 03.10.2007.a ja 23.10.2007.a otsustega LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi ning juhtimisõiguse äravõtmisega vastavalt 2 ja 3 kuuks. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning kohaldatud karistused, sh lisakaristused, ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada K. Klaar`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on K. Klaar`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku § 56 lg 1 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud rahatrahvi vähendamiseks. Lähtudes eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 21.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017983 ei kuulu tühistamisele ning K. Klaar`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.