1-08-1711\2

1-08-1711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1711 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Julia Zautina Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Andrei Gernati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Gernat (isikukood: 37701120021; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Gernat tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 05.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Gernati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Gernat mõisteti süüdi Harju Maakohtu 30.10.2007.a otsusega KarS § 239 ja § 199 lg 2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2007.a ja lõpp on 07.05.2008.a. 2 A. Gernati kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei soovi vanglas õppida ega töötada. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel puuduvad elu- ja töökoht . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Gernati vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puuduvad Eestis elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. Andrei Gernat taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt karistatud, s.h tingimisi katseajaga ja katseajal pani toime uue kuriteo. Vanglas ei ole asunud õppima ega töötama ja vabaduses kindlat elukohta ei oma, samuti ei ole garanteeritud töökohta. Seega puuduvad reaalsed toimingud tema poolt tagamaks ennetähtaegsel vabanemisel eeldused seaduskuulekaks eluks. Eeltoodu põhjal ja ühtlasi tema varasemat käitumist ning teda ees ootavaid elutingimusi arvestades on kõrge risk, et jätkab kuritegude toimepanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Gernati ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Gernat tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Gernati isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud, s.h tingimisi katseajaga ja katseajal pani toime uue kuriteo. Vanglas ei ole asunud õppima ega töötama ja vabaduses kindlat elukohta ei oma, samuti ei ole garanteeritud töökohta. Seega puuduvad reaalsed toimingud tema poolt tagamaks ennetähtaegsel vabanemisel eeldused seaduskuulekaks eluks. Eeltoodu põhjal ja ühtlasi tema varasemat käitumist ning teda ees ootavaid elutingimusi arvestades on kõrge risk, et jätkab kuritegude toimepanemist. Arvestades A. Gernati poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik