lg 2 p 1, 3 ja
lg 2 p 1, 3 järgi.
kohaldamisega mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liita mõistetud karistused osaliselt ning mõisteti karistuseks 3 aastat vabadusekaotust.
alusel liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 18.08.2000.a otsuse järgi ärakandmata karistuse osa, 3 kuud ja 2 päeva käesoleva 2 otsusega mõistetud karistusega osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust. M. Kudrjavtsev tunnistati süüdi 28.03.2002.a Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega
Viru Ringkonnakohtu 29.04.2002.a otsusega mõisteti
Vastavalt
lg 1 liideti mõistetud karistused osaliselt ning mõisteti karistuseks 6 aastat ja 3 kuud vabadusekaotust. Vastavalt
lg 1 sätetele liideti mõistetud karistusele osaliselt Kohtla-Järve Linnakohtu 18.07.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning mõisteti lõplikuks karistuseks 6 aastat ja 5 kuud vabadusekaotust.
Karistust jääb kanda 6 aastat 2 kuud ja 15 päeva. Kohtla-Järve Linnakohtu 13.09.2002.a määrusega kohaldades KarS § 64 ja § 65 sätteid, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mis on 6 aastat 2 kuud ja 15 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Arvati Kohtla-Järve Linnakohtu 28.03.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakantud osa, 1 kuu ja 2 päeva liitkaristusest maha ja kandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 30.04.2002.a ja lõpp on 13.06.2008.a. M. Kudrjavtsevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse jooksul omandanud koostelukksepa eriala. Kinnipeetava suhtes on 04.07.2007.a alustatud uus kriminaalasi seoses narkootilise aine tarvitamise kahtlusega Xxx Vanglas. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama minna venna juurde , töökoht on olemas puidufirmas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Kudrjavtsevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava kuriteod on muutunud ohtlikumateks. Mõistetud karistused ei ole oma eesmärki täitnud, kuna tema suhtes on pooleli kriminaalasi Xxx Vanglas narkootilise aine tarvitamise tõttu. Mihhail Kudrjavtsev taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul on kinnipeetav hakanud tarvitama narkootikume ning tema suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlust sellel alusel. Samuti on kinnipeetav rikkunud ka muul viisil distsipliini. Ka kriminaalhooldaja ettekanne on negatiivne – kinnipeetav on varemgi olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei ole mõju avaldanud. Ta ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna on alust arvata, et kinnipeetav organiseerib vangistuse kandmise ajal ka narkootikumide sissetoomist vanglasse, on prokurör seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja kinnipeetav oma varasema käitumise ja vanglasisese käitumisega annab alust arvamiseks, et ta ei sobi käitumiskontrollile. Sellest tulenevalt prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Kudrjavtsevi ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Kudrjavtsev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel 3 arvesse kõik M. Kudrjavtsevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangistuse jooksul on kinnipeetav hakanud tarvitama narkootikume ning tema suhtes on alustatud ka kriminaalmenetlust sellel alusel. Samuti on kinnipeetav rikkunud ka muul viisil distsipliini. Ka kriminaalhooldaja ettekanne on negatiivne – kinnipeetav on varemgi olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei ole mõju avaldanud. Ta ei järginud käitumiskontrolli nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kuna on alust arvata, et kinnipeetav organiseerib vangistuse kandmise ajal ka narkootikumide sissetoomist vanglasse, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja kinnipeetav oma varasema käitumise ja vanglasisese käitumisega annab alust arvamiseks, et ta ei sobi käitumiskontrollile. Arvestades M. Kudrjavtsevi poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.