lg 1 kogumis, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 2 aastat vangistust. Viru Ringkonnakohtu 18.09.2006.a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 02.05.2006.a kohtuotsus osaliselt ning KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse 2 mõistmise osas ning tehti uus otsus, millega KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o 2 aastat vangistust, mis on mõistetud Viru Maakohtu 02.05.2006.a otsuse kohaselt kaetuks raskeima karistusega, s.o 4 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust, mis on mõistetud Narva Linnakohtu 14.10.2005.a otsuse kohaselt ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust..
lg 1 arvestati karistuse kandmise tähtaja hulka eelvangistusaeg 3 päeva.
lg 1 liitkaristusest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 aasta 7 kuud, kokku arvati maha 1 aasta 7 kuud ja 3 päeva vangistust. 23.09.2006.a seisuga jäi kanda 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.09.2006.a ja lõpp on 11.07.2009.a. J. Barinovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega õpi, ei osale sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 6-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes kavatseb elama minna ema juurde ning töökoht on olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Barinovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna risk uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge. Jevgeni Barinov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, s.h varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga, uue kuriteo toime pannud katseajal. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi, mis annab alust arvata, et isik ei ole võimeline endale vajalikke järeldusi tegema karistust kandmata. Vangistuses viibimise ajal karistatud 6-l korral distsiplinaarsüütegude eest, neist 5-korral eelmisel, s.o 2007.a, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Barinovi ja prokuröri arvamused, leiab, et J. Barinov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Barinovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud, sh. varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga, uue kuriteo toime pannud katseajal. Seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi, mis annab alust arvata, et isik ei ole võimeline endale vajalikke järeldusi tegema karistust kandmata, vangistuses viibimise ajal karistatud 6-l korral distsiplinaarsüütegude eest, neist 5-korral eelmisel, s.o 2007.a, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks. 3 Arvestades J. Barinovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.