1-08-1533\2

1-08-1533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-1533 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Andrei Ponkrašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Ponkrašin (isikukood: 37110312239; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Ponkrašin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Ponkrašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. A. Ponkrašin mõisteti süüdi Narva Linnakohtu 16.11.2005.a otsusega KarS § 118 p 1, 2, 3 järgi ja karistati 6-aastase vangistusega. KarS § 238 lg 2 kohaldamisega vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti talle 4 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud 2 karistust Ida-Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi kandmata karistuse 9 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Viru Ringkonnakohtu 23.01.2006.a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 16.11.2005.a kohtuotsus osaliselt ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, see on 4 aastat vangistust IdaViru Maakohtu 30.04.2003.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 7 kuud ja 19 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud ja 19 päeva vangistust, 24.01.2006.a seisuga jääb kanda 3 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.01.2006.a ja lõpp on 18.07.2009.a. A. Ponkrašini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega õpi, vähesel määral tegeleb spordiga. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes kavatseb elama minna elukaaslase juurde ning töökoht on väidetavalt vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Ponkrašini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isikul puudub isikuttõendav dokument ja elukoht ning toetav suhtlusringkond, samuti on tal halb tervislik seisund. Andrei Ponkrašin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, sh. varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga. Isik on uusi kuritegusid toime pannud katseajal, seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi. Ühtlasi on tema kuriteod läinud kvalifikatsioonilt ja asjaoludelt raskemateks, kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, vanglas viibimise ajal ei ole asunud õppima ega töötama. Seega arvestades, et ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele ja ennetähtaegse vabanemise korral ei oleks karistus proportsionaalne toime pandud raske kuriteoga, puuduvad alused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Ponkrašini ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Ponkrašin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Ponkrašini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, sh. varem karistusest vabastatud tingimisi katseajaga. Isik on uusi kuritegusid toime pannud katseajal, seega kõige raskemal viisil on rikkunud katseaja tingimusi. Ühtlasi on tema kuriteod läinud kvalifikatsioonilt ja asjaoludelt raskemateks, kannab karistust raske isikuvastase kuriteo eest, vanglas viibimise ajal ei ole asunud õppima ega töötama. Seega arvestades, et ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele ja ennetähtaegse vabanemise korral ei oleks karistus proportsionaalne toime pandud raske kuriteoga, puuduvad alused ennetähtaegseks vabanemiseks. Arvestades A. Ponkrašini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik