1-07-16105\2

(07231401175)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Martin Paatsi süüdistus KarS § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav Martin Paats Ik: 38408032747, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ N , elukoht: xxx tõkend – elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:

1. Tartu Maakohtu 09.08.2004 otsusega KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 3600 krooni;
2. Tartu Maakohtu 26.10.2004 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 6 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga;
3. Tartu Maakohtu 28.11.2006 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 9 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga, lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. Väärteokorras karistatud 10-l korral. Kaitsja Advokaat Mariann Tusti RESOLUTSIOON
4. Martin Paats süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 270 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni.
5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 180 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 1
10. 50 krooni, so 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas viitenumbriga xxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Paats, 1-07-16105, rahaline karistus“. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 900 (üheksasada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. Martin Paatsi suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Martin Paatsilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxx Hansapangas, viitenumbriga xxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Paats, 1-07-16105, sundraha“. Martin Paatsilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxx Hansapangas viitenumbriga xxxxxxxxxxx, märkides selgitusena „Martin Paats, 1-0716105, kaitsjatasu“. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
11. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane kuupäev on 25.03.
12. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 26.03.
13. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Martin Paatsi süüdistatakse selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 28.11.2006 otsusega karistatud KarS § 424 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 9 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis 07.07.2007 kella 18.10 ajal Tallinnas Pärnu maanteel maja nr 139C juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega pani Martin Paats toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Kohtuistungil süüdistatav Martin Paats seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Tartu Maakohtu 28.11.2006 otsusest Martin Paatsi süüditunnistamises KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistamises vangistusega 9 kuud, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati Martin Paatsi suhtes lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta. (t/l 3-5) • 07.07.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 934399 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 07.07.2007 kell 18.10 peeti Pärnu mnt 139C juures kinni sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, millist sõidukit juhtis Martin Paats, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd see oli temalt karistusena ära võetud. Samuti juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil ning sõidukil oli läbimata tehnoülevaatus. (t/l 7) • 07.07.2007 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik Martin Paats, et oli vaja võistlustele sõita, teadis, et ülevaatus ja kindlustus on läbi. Juhtis ise kuna kaassõitja ei oska Tallinnas sõita. Sõitis ilma juhtimisõiguseta. (t/l 9) • 22.08.2007 koostatud kahtlustatava Martin Paatsi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav 07.07.2007 Veemoto võistlustele Harkus. Sõber oli Tallinnas valesti pööranud Pärnu mnt-le, kuigi oli vaja minna Tartu mnt-le. Palus auto peatada ja otsustas ise Tallinnast välja sõita. Jõudis sõita 500 meetrit Pärnu mnt-l kesklinna suunas ja peeti kinni. Kontrollimisel avastati, et juhtimisõigus on temalt ära võetud. Kuna elukoht on Tartus ja Tallinna pole tihti võimalik sõita, siis palub saata kriminaalasi Tartusse. Kuna on ülalpidamisel alaealine laps ja pere ülalpidamiseks on vaja raha teenida, siis palub võimalusel mõista karistuseks üldkasulik töö, et oleks võimalik töökoht leida. (t/l 11-13) • Tööandjate andmebaasi andmetest nähtuvalt on Martin Paatsil 2006 aastal kahe kuu vältel olnud sissetulek E ASst. (t/l 26) • Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Martin Paatsi keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2006 aastal 0 krooni. (t/l 27) • Täitemenetluse andmebaasi andmetel on kohtutäiturite menetluses rahalisi nõudeid Martin Paatsi suhtes kokku 41 977 krooni ja 10 sendi ulatuses. (t/l 28-29) • 28.09.2007 koostatud tunnistaja SAülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et 07.07.2007 kella 18.10 ajal teostas liiklusjärelevalvet koos konstaabli Aivi Saareoksaga Pärnu mnt-l suunaga kesklinna poole. Märkasid kesklinna suunal liikumas sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx. Paarimees sisestas andmed pardaarvutisse ja ilmnes, et sõidukil puudub liikluskindlustus ja tegemata on ülevaatus ning sõiduki juht on operatiivhuvis. Peatasid sõiduki Pärnu mnt 139C juures ja juhiks osutus Martin Paats. Juhil puudus juhtimisõigus. (t/l 30-31) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel Martin Paatsi kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolli, Harju Maakohtu 28.11.2006 otsust Martin Paatsi süüdistunnistamises ja karistamises, tunnistaja SAülekuulamisprotokolli, andmeid kahtlustatava sissetulekute ja rahaliste kohustuste kohta, asub seisukohale, et süüdistatava Martin Paatsi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavalt Tartu Maakohtu 28.11.2006 otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks karistusena ära võetud ning 3 lisakaristus lõppenuks aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures peab süüdlane juhtimisõiguse äravõtmise kohta tehtud otsust täitma ise ja vabatahtlikult, kuivõrd seda ei karistust ei täideta sundkorras. Kuivõrd süüdlase suhtes on kohaldatud teatud aktiivse tegutsemise keeldu, antud juhul keeldu juhtida mootorsõidukit, siis saab sellise otsuse täitmisest kõrvale hoida vaid aktiivselt käitudes, so mootorsõidukit juhtides. Süüdlane on teadlik sellest, et sellist keeldu on tema suhtes kohaldatud. Kuivõrd süüdistatav ise viibis kohtuistungil ja sai teada karistusotsusest ning selle sisust ning sai allkirja vastu kätte ka kohtuotsuse, siis oli ta teadlik lisakaristuse kohaldamisest ja selle tähtajast. Süüdistatav peab ise hoolitsema selle eest, et ta ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Kuigi süüdistatav oli teadlik lisakaristusest, juhtis ta mootorsõidukit vastavalt oma vajadustele, pannes sellega toime kuriteo kavatsusega. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millistest osa on tasutud. Süüdistatavat on varem karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest kahel korral vangistusega, millised karistused jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Seejuures on viimasel korral kohaldatud ka lisakaristust. Sellele vaatamata pani ta toime uue liiklusalase kuriteo kohtu poolt määratud katseajal. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval ülalpidamisel alaealine laps ning abikaasa ei tööta. Seejuures on süüdistatava suhtes alustatud täitemenetlusi enam kui 40 000 krooni nõudes. Kriminaalasjast nähtuvalt oli süüdistatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal 0 krooni. Käesolevaks ajaks on süüdistatav asunud tööle ning tema sissetulek ületab tunduvalt vabariigi keskmist palka. Süüdistatav on avaldanud arvamust, et vaatamata rahalistele kohustustele ja lapse ülalpidamiskohustusele on ta võimeline rahalist karistust tasuma. Kohus asub seisukohale, et isiku vabadust piirava karistuse määramine tekitaks olukorra, kus kohus peaks täitmisele pöörama ka eelmise otsuse ning mõistma suhteliselt pikaajalise liitkaristuse. See aga välistaks süüdistatava töötamise ja lapse ülalpidamise ning viiks majanduslikesse raskustesse süüdistatava perekonna. Kuivõrd süüdistatavale määratud katseaega on jäänud veel aasta lõpuni, asub kohus seisukohale, et süüdistataval on kriminaalhoolduse tingimustes veel pikemat aega võimalik tõestada oma soovi elada edaspidigi õiguskuulekalt ning senine katseaeg on kulgenud edukalt. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse, jättes eelmise kohtuotsuse täitmisele iseseisvalt. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest ja karistust kergendava asjaolu, so kahetsuse olemasolust ning karistust raskendavate asjaolude puudumisest. Taolistel asjaoludel peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega. Rahalise karistuse päevamäära arvestamisel peab kohus lähtuma kriminaalasjast nähtuvatest andmetest, mitte kohtuistungil väidetutest, mistõttu peab päevamäära kindlakstegemisel lähtuma 50 kroonisest miinimumpäevamäärast. Märt Toming kohtunik 4