lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristus 7 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti Harju Maakohtu 18.03.2003.a otsusega mõistetud karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 7 aastat vangistust.
alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 6 aastat 1 kuu ja 22 päeva vangistust. Tallinna Linnakohtu 17.09.2003.a määrusega D. Kolõškovil kuulub ärakandmisele 6 aastat 1 kuu ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 09.04.2003.a ja lõpp on 13.05.2009.a. Dmitri Kolõškovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas osaleb tasuta koristus- ja remonditöödel, osales arvuti algõppe kursustel ja eesti keele õppimise tundides. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 11-korral. Vabanemisel asub elama Tallinnasse, töökoha loodab saada samas ettevõttes, kus töötab ka tema isa. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub D. Kolõškovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning motivatsioon muutumiseks. Kuigi kinnipeetav on toime pannud raske kuriteo, oleks otstarbekas ta määrata kriminaalhooldusele, et tagada kontroll tema käitumise üle vabaduses. D. Kolõškov taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust. Isik kannab vangistust, kuna on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Käesoleva vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 11-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistusest teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Vangla andmete kohaselt on isik ühiskonnale ohtlik. Tulenevalt isiku poolt toimepandud teost ning samuti asjaolust, et karistuse kandmise lõpp on 13.05.2009.a ei toeta prokurör taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud D. Kolõškovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et D. Kolõškov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Kolõškovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab vangistust, kuna on toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Käesoleva vangistuse ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras 11-korral. Taoline käitumine ei anna alust arvata, et ta on vangistusest teinud enda jaoks vajalikke järeldusi. Vangla andmete kohaselt on isik ühiskonnale ohtlik. 3 Arvestades D. Kolõškovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et D. Kolõškovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib D. Kolõškovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.