1-07-14866\1

1-07-14866 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-14866 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Katrin Kabel Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Sergei Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Sergei Grigorjev (isikukood: 37906152248; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 Sergei Grigorjev tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 19.09.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. KarS § 74 lg 5 alusel pöörati Ida-Viru Maakohtu 16.09.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ja Ida-Viru Maakohtu 21.04.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistus 2 kuus vangistust reaalsele täitmisele ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus 4 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistus 3 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.09.2005.a ja lõpp on 15.11.2009.a. Sergei Grigorjevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, omandas keevitaja elukutse, külastab raamatukogu ja kirikut ja tegeleb spordiga. Sotsiaalprogrammidest osa võtnud ei ole. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 3-korral, kõik karistused on kehtivad. Vabanemisel naaseb elama isa ja vanaema juurde, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Sergei Grigorjevi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Karistusaja lõpuni on jäänud 2 aastat. Kõik distsiplinaarkorras rikkumised on ta toime pannud 2007.a. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki ei ole täitnud. Sergei Grigorjev taotleb kohtult tingimisi vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkanud kuritegude toimepanemist, karistust kandes on tal hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Taolisest käitumisest katseajal ning karistuse kandmisel ei saa järeldada, et ta oleks enda jaoks teinud karistusest vajalikke järeldusi ning seega puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrolli nõuetele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Grigorjevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et S. Grigorjev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Grigorjevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varasemalt kriminaalhooldusel olles jätkanud kuritegude toimepanemist, karistust kandes on tal hetkel 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Taolisest käitumisest katseajal ning karistuse kandmisel ei saa järeldada, et ta oleks enda jaoks teinud karistusest vajalikke järeldusi ning seega kohtul puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabanemisel alluks käitumiskontrolli nõuetele. Arvestades S. Grigorjevi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik