lg 1, 2, 4 - § 141 lg 2 p 2; § 199 lg 2 p 4 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt Tartu Maakohtu 09.02.2004.a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta ja 8 kuud võrra ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 10.06.2003.a ja lõpp on 10.12.2009.a. Oleg Bražnikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab OÜ-s San-Timber puidutöötlejana. Sotsiaalprogrammidest osa võtnud ei ole. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 9-korral. Vabanemisel naaseb elama ema juurde, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Oleg Bražnikovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanemisel on tal olemas kindel elukoht ning ema poolt materiaalne toetus, kuid need olid olemas ka enne vangistust. Sellest hoolimata pani süüdimõistetu kuriteod toime. Samuti ei tunnista kinnipeetav oma süüd ning eitab alkoholiga seotud probleeme. Oleg Bražnikov taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust. Isik on varem karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle mõistetud katseajal pani toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 9-korral, oma taolise käitumisega ei ole ta näidanud, et suudab alluda kehtestatud reeglitele. Arvestades isiku varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, samuti käitumist vanglas, puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabastamisel isik alluks käitumiskontrollinõuetele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud O. Bražnikovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et O. Bražnikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. Bražnikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistatud, nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Talle mõistetud katseajal pani toime uue kuriteo. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 9-korral, oma taolise käitumisega ei ole ta näidanud, et suudab alluda kehtestatud reeglitele. Arvestades isiku varasemat käitumist kriminaalhooldusel olles, samuti käitumist vanglas, puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabastamisel isik alluks käitumiskontrollinõuetele. 3 Arvestades O. Bražnikovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et O. Bražnikovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib O. Bražnikovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.