1-07-15516\1

1-07-15516 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-07-15516 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Elina Huobolainen Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Ivan Grišini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Ivan Grišin (isikukood: 38210062228; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Ivan Grišin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 06.12.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Grišini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Ivan Grišin tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 25.01.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Ida-Viru Maakohtu 24.09.2004.a mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu vangistust. Maha arvati eelmise kohtuotsusega täielikult ärakantud karistus 1 aasta 1 kuu vangistust. Kandmisele kuulub 4 aastat vangistust. 28.04.2005.a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Tallinna Linnakohtu 25.01.2005.a otsuse osas, millega jäeti välja süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja tehti uus otsus. Mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi, jättes mõistetud karistus muutmata. Ärakandmisele kuulub 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 03.05.2004.a ja lõpp on 03.05.2008.a. Ivan Grišini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, õpib kutsekoolis rõivaõmblemist, sotsiaalabiprogrammides ei ole osalenud. ITK-s määratud tingimusi täidab osaliselt. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul karistatud 14-korral, millest kõik on kehtivad. Võimalikul vabanemisel naaseb elama üürikorterisse Tallinnas, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Ivan Grišini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega koos lisakohustuste määramisega. Ivan Grišin taotleb kohtult tingimisi vabastamist. Prokuröri hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi – vangistuses jätkab ta rikkumisi ning on toime pannud 14 distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Kinnipeetaval oli 2 vangistuse vaheline aeg vabaduses vaid 3 kuud, millest teeb prokurör järelduse, et tal on selgelt kriminaalne käitumismuster, mistõttu teda mõjutada ei ole enam võimalik ja karistus tuleks kanda lõpuni. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud I. Grišini ja prokuröri arvamuse, leiab, et I. Grišin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Grišini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi – vangistuses jätkab ta rikkumisi ning on toime pannud 14 distsipliinirikkumist. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Arvestades I. Grišini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik