Obsah (6)
§ 424§ 50§ 329§ 56§ 65§ 741-06-4528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2008.a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-06-4528 (05260200144) Kohtunik Ma
§ 424
, 329 järgi üldmenetluses Prokurör Silva Rood Süüdistatav Rando Laur Kaitsja elukoht: XXXXX X-XX; isikukood: 37410112715; Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 1 kord väärteomenetluse korras karistatud 2 korda. Tõkendit kohaldatud ei ole Advokaat Indrek Sirk (kokkuleppel) RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada Rando Laur
§ 424
, 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, s.o 15 000.- krooni (viisteist tuhat krooni). Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035.
§ 50
lg 1 alusel lisakaristusena võtta Rando Laurilt ära sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 2 (kaks) aastat alates käesoleva otsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega 1-929/2004 Rando Laurile mõistetud karistus
§ 424
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes – 4 (neli) kuud vangistust tingimisi 3 (kolme) aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks - lugeda käesolevaks ajaks iseseisvalt ärakantud karistuseks. Välja mõista Rando Laurilt 6569.- krooni (kuus tuhat viissada kuuskümmend üheksa krooni) riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Rahalise karistusega mõistetud rahasumma ja kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
- Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Rando Lauri süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 08.12.2004.a Tartu Maakohtu otsusega karistatud
§ 424
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 4 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga, juhtis 18.01.2005.a kella 18.05 ajal Tartumaal Mäksa vallas Tartu-Räpina maantee 18. kilomeetril mootorsõidukit VW Transporter Kasten reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Rando Laur toime
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. isikuna, keda on 08.12.2004.a Tartu Maakohtu otsusega karistatud
§ 424
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 4 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 07.01.2005.a ARK Tartu Büroo poolt, juhtis 18.01.2005.a kella 18.05 ajal Tartumaal Mäksa vallas Tartu-Räpina maantee 18. kilomeetril mootorsõidukit VW Transporter Kasten reg. märgiga XXX XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse. Seega pani Rando Laur toime
§ 329
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 18.02.2008.a. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid 2
(8)Süüdistatav Rando Laur kohtuistungil end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Prokurör leidis kohtus, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti ning süüdistatava süü on leidnud tõendamist kohtuistungil uuritud tõenditega. Kaitsja leiab, et süüdistatava süü ei leidnud kohtus tõendamist, tõenditevahelised vastuolud ei ole kõrvaldatud ja palub kohtul kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks ning süüdistatav õigeks mõista. Tunnistaja Riho Korts-Lindus töötab Lõuna Politseiprefektuuris vanemkonstaablina. Tunnistaja kohtus antus ütluste kohaselt oli ta 18.01.2005.a tööl koos praktikant Indrek Oinusega. Nende auto seisis Räpina ja Koka küla tee ristmikul, oli kahtlane auto, millele nad järele sõitsid. Auto sõitis neile vastu, jäi 200-300 meetrit enne neid seisma ja hakkas tagasi sõitma. Peatumismärguandele auto ei reageerinud, vaid sõitis kilomeetri edasi ja keeras põlluteele. Nad sõitsid autole järele. Oli talv, väljas oli pime, autos olnud inimesi nad ei näinud. Auto jäi seisma põlluteele, nad jäid samuti seisma u 10 meetri kaugusele. Ta nägi kaubiku juhipoolset külge ja läks välja. Mõlemad auto uksed olid suletud. Ta sammus juhi ukse juurde, juhi koha peal kedagi ei istunud. Kabiinis oli A.S.. Ta küsis, kus juht on. Noormees oli purjus, kehitas õlgu. Oli variant, et juht on pannud plehku, aga kuna lumi oli maas, sai maad valgustatud ja värskeid jälgi ei olnud. Ta välistab, et keegi oleks autost väljunud ja põllule jooksnud. Sai tehtud auto küljeuks lahti ja seal istus süüdistatav, kes väitis, et oli maganud. Silmad olid tal hästi suured, kui inimene aetakse üles, siis ta tavaliselt kissitab. Ta küsis süüdistatavalt, kas too oli roolis ja algul tuli kindlasti eitav vastus. Ta ei mäleta, mis kell ta helistas Enn Kooskorale, aga kui ta oli auto ümber käinud, jõudis kohale ka teine auto. A.S. sai selgitatud, et see on loll jutt, et keegi ei sõitnud ja A.S. viskas taha poole peaga. Siis võttis koha peal tegutsemise üle Enn Kooskora, tema oli kõrvalseisja. Ta hakkas küsitlema süüdistatavat, kes ütles, et tema sõitis. Siis viis Enn Kooskora süüdistatava oma autosse ja tegi ülekuulamise. Tuli välja, et isik on korduvalt lubadeta sõitnud. Mõlemad olid tugevate joobetunnustega, süüdistatavaga joobe üle vaidlust ei tekkinud. Süüdistatav ütles ise, et läks taha läbi akna, samas ta ei julge välistada võimalust, et läks sinna kõrvaluksest. Algul süüdistatav ei vaidlustanud oma roolisolekut ja vaidlused tekkisid hiljem, kui süüdistatav uurija juurde kutsuti. Tunnistaja kinnitas, et eeluurimisel kirjeldatud joobeseisundi tuvastamine süüdistataval võis nii olla. Ta kontrollis mõlemat isikut, nad olid kindlate joobetunnustega: kõne oli häiritud, lõhnad ja muud tunnused. Tunnistaja Deili Aavik töötab Lõuna Politseiprefektuuris. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt tulid nad Enn Kooskoraga sündmuskohale Riho Korts-Linduse teate põhjal. Kohale jõudes nägi ta metsateel valget bussi, politseinikud olid bussi juures juhipoolse ukse ees. Bussi uks oli lahti, üks inimene istus ees ja teine taga kuudis. Küsiti, kes roolis oli, algul mõlemad bussis olnud inimesed eitasid, aga pärast see, kes taga oli, tunnistas üles, et tema oli roolis ja tahtis süüd kõrvalistuja peale ajada, öeldes, et muidu võib ta kinni minna. Riho Korts-Lindus fikseeris valgusfoorialkomeetriga alkoholijoovet. Ta nägi, et punane tuli oli. Enn Kooskora tegi väärteoprotokolli joobe tuvastamiseks. Tunnistaja Enn Kooskora andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2005.a jaanuaris teostasid nad kahe patrullautoga liiklusjärelvalvet Tartu-Räpina maanteel Mäksa vallas. Riho Korts-Lindus teatas raadio teel, et vastutulev auto oli märganud politseiautot ja järsku keeranud kõrvalteele. Nad sõitsid kohe järgi. Oli õhtune aeg, pime ja lumi maas. Kohale jõudes oli teised politseinikud kohal ja selgitasid asjaolusid. Auto oli Volkswagen Transporter, juhi kohal kedagi ei istunud, kõrvalistmel istus isik, kes oli silmnähtavate joobetunnustega. Küsimuse peale, kes juhtis, alguses väitsid nad, et juht läks minema ja nemad on hääletajad. Autos olnud noormehed väitsid, et ei 3
(8)tunne seda, kellele auto kuulub, pärast vestluse käigus tuli välja, et nad olid tulnud Ahjalt ja kaubik kuulub firmale, kus nad töötavad. Mõne aja möödudes kaubaruumis olnud noormees tunnistas üles, et tema oli juht, kes politseiautot nähes peale auto peatamist ronis akna kaudu kaubaruumi. Ta väitis, et tegi sellepärast sellise ekstreemse hüppe läbi luugi, kuna on varasemalt karistatud joobes juhtimise eest ja oli teadlik, et kui uuesti peaks rikkumise toime panema, siis teda võib ees oodata kriminaalkorras karistus. Rando Lauril tuvastati joove, süüdistatav ei vaidlustanud joobe tuvastamist. Tunnistaja R.L. on süüdistatava vend. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt helistas vend talle, et maale minna, kuna emal oli sünnipäev. Nad said kokku, A.S. oli ka. Vend ja A.S. olid eelnevalt alkoholi tarvitanud. Kuna autos oli ees üks iste, läks Rando taha. Enne maale jõudmist oli Rando magama jäänud, silmad olid tal kinni. Kodus ta viis tööriided sisse ja välja minnes nägi, et A.S. hakkab ära sõitma. Ta ei teadnud sel hetkel, kas vend on autos või ema juures. A.S. oli roolis ja üksi kabiinis. Ta pakkus välja, et A.S. saab nende juures magada, aga viimane ütles, et temal on kindlasti vaja tagasi minna. Süüdistatava alkoholiprobleemi kohta ütles tunnistaja, et vend vahel võttis ikka, aga 1,4 aastat ei ole joonud. Tunnistaja T.M. on süüdistatava töökaaslane OÜ-s K. Tunnistaja andis kohtus ütlusi selle kohta, et A.S. helistas, et bussile on vaja järele minna, tegu oli firma bussiga Volkswagen Transporter. Bussi kasutas firmas 7-8 inimest. Rando Laur võis bussi kasutada, aga lubasid tal ei olnud ja ta ei sõitnud eriti sellega. Koha peal nägi ta, et Rando Laur on politseiautos ja A.S. kõrvalistmel. Sellest, kes sõitis, juttu ei olnud. Rando Lauri käest on ta kuulnud, et A.S. võiks süü enda peale võtta, kuna ta ei taha istuma minna. A.S. ütles, et Rando Laur oli roolis. Tunnistaja A.S. on süüdistatava töökaaslane. Tunnistaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitsid nad umbes 2 aastat tagasi süüdistatavaga Ahja poolt firma bussiga VW Transporter Tartusse. Nad olid eelnevalt Ahjale sõites joonud koos 2-3 õlut, siis oli roolis Rando Lauri vend R.L. Ta ei mäleta, miks Ahjalt tagasi sõites Rando Laur rooli istus, tema istus ise kõrvalistmele, kuna polnud kindel, kas on kaine. Ta nägi, et tulesid vilgutatakse ja nad tahtsid ümber keerata, aga politsei keeras järgi. Nad keerasid just kõrvalteele, kui patrull tuli. Rando Laur pidas bussi kinni ja puges läbi akna pakiruumi, kuna tal polnud lube ja ta oli alkoholijoobes. Kaubikus ütles Rando Laur talle, et tunnista ise, et olid roolis, ta ei olnud nõus ja palus rääkida nii nagu asi oli. See, et Rando Laur pakiruumi puges, näitab, et ta tahtis teda süüdlaseks teha. Politsei palus Rando Lauril autosse istuda ja tuvastati ka joove. Temal joovet ei tuvastatud, isikuandmeid kontrolliti. Ka pärast juhtunut palus Rando Laur tal süü enda peale võtta. Tunnistaja kinnitas, et 1999. aastal oli teda karistatud politsei poolt alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest, rahatrahvi tasus ta kohe ära. 18.01.2005.a seisuga oli tal see karistus kustunud, kohtu poolt teda sel ajal karistatud ei olnud. Aprillis 2006.a karistati teda kohtu poolt. Süüdistatava Rando Lauri kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli 18.01.2005.a Vanemuise tänava objektil töö lõpetamine ja nad tarvitasid alkoholi. Ta helistas vennale, et Akstesse sõita, vend istus rooli ja A.S. kõrvale ning tema taha pakiruumi. Kuna nad tarbisid alkoholi, jäi ta magama ja ta ärkas selle peale, et A.S. pööras teelt ära. Siis jõudis kohe politsei tagant järgi ja algselt ta andis tunnistusi, et juht jooksis ära. A.S. ütles talle, et võtku ta süü enda peale, et muidu jääb ta juhtumisõigusest ilma. A.S. oli nõus tema eest trahvi ära maksma. Eeluurimisel ta andis valeütlusi ja võttis süü enda peale, et sõpra kaitsta. Uurija juures öeldi talle, et vastuvaidlemine enam ei aita, teda nagunii kinni ei panda ja saab võib-olla rahatrahvi. Ta ei oska öelda, miks ta kaitsja abi ei kasutanud. Koha peal tuvastati tal alkoholijoove, ta puhus, aparaat näitas punast ja ta ei vaielnud vastu. Alates 2005.a oktoobrist ta alkoholi enam ei tarvita. Süüdistatav kinnitas, et sõidukit ta ei juhtinud ja aknast tagaruumi ta ei roninud. Ta ei usu, et ta keha mahub sealt läbi, 4
(8)kuna tal oli seljas talvejope ja selle all pusa. 2004.a kohtuotsusega karistati teda tingimisi, 3 aasta jooksul ei tohtinud sooritada ühtegi kuritegu. Väärteoprotokolli nr AB 698504 kohaselt Rando Laur 18.01.2005.a kell 18.05 Mäksa vallas Tartu-Räpina mnt 18. kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, omamata juhtimisõigust. Rikkus LE § 70 ja 76 nõudeid, kvalifikatsioon LS § 7419 ja § 741 lg 1 järgi. 07.02.2005.a väärteomenetluse lõpetamise määrusega lõpetati Rando Lauri suhtes väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlust
§ 424ja 329 alusel.
Joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati Rando Lauril 18.01.2005.a kell 18.10 ajal alkomeetriga Lion S-L2 alkoholijoove, tablool jäi põlema punane tuli. Rando Laur on kinnitanud allkirjaga, et nõustub joobeseisundi kohapealse tuvastamisega 25.08.2005.a koostatud sõiduki vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvatelt fototabelite andmetel on mootorsõiduki Volkswagen Transporter Kasten reg.märgiga XXX XXX juhiruum eraldatud kaubaruumist plekist vaheseinaga, millel on lahtine ava laiusega 50 cm ja kõrgusega 25 cm. Vaheseina ava on neljakandiline, mille sisemised servad on ümarad. Juhiruumist on läbi vaheseina ava näha mootorsõiduki tagumisse ruumi. Karistusregistri andmetel on Rando Lauri varem kahel korral karistatud HÕS § 96 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega karistati Rando Lauri
§ 424
alusel 4 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks. ARK Tartu büroo vastuskirja kohaselt oli Rando Lauri juhtimisõigus ära võetud ajavahemikus 24.12.2004-23.06.2006.a. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Rando Lauri süü temale esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista
§ 424ja § 329 järgi.
Käesolevas asjas on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et 18.01.2005.a Tartu-Räpina maanteel politseiauto eest kõrvalteele keeranud ja seal peatunud VW Transporteris viibisid süüdistatav Rando Laur ja tunnistaja A.S. ning on välistatud, et autot oleks võinud juhtida keegi muu peale autos viibinud isikute. Seega on peamine vaidlus selles, kas autot juhtis süüdistatav või mitte. Süüdistatava ja A.S. ütlused on omavahel vastuolus. Süüdistatav enda sõnul autot ei juhtinud, vaid magas kinnipidamise hetkel auto kaubaruumis ning kinnitas, et ta aknast kaubaruumi ei roninud, lisades, et ei usu, et talveriietuses sellest läbi mahuks. Eeluurimisel võttis süüdistatav süü omaks, kuid kohtus põhjendas Rando Laur eeluurimisel antud ütlusi asjaoluga, et ta andis valeütlusi ja võttis süü enda peale selleks, et sõpra kaitsta. Rando Lauri süüd eitavad ütlused on täielikult ümber lükatud tunnistaja A.S. ütlustega, kes seletas, et Ahjalt tagasi sõites istus ta auto kõrvalistmele, kuna polnud kindel, kas on kaine, Rando Laur oli roolis. Tunnistaja kirjeldas, kuidas nad politseiauto eest keerasid kõrvalteele, Rando Laur pidas bussi kinni ja puges läbi akna pakiruumi, kuna tal polnud lube ja ta oli alkoholijoobes. Kaubikus palus Rando Laur tal öelda, et oli ise roolis, kuid viimane ei olnud sellega nõus ja palus süüdistataval rääkida nii nagu asi oli. Kohtus tunnistajatena ülekuulatud politseiametnikud andsid ütlusi, mis kinnitavad tunnistaja A.S. ütlusi. Tunnistaja Riho Korts-Lindus kinnitas, et nad jõudsid kohe sündmuskohale ning välistas võimaluse, et keegi kolmas oleks saanud autost väljuda. Kõik kolm politseinikku kinnitasid, et esialgu kumbki autos olnud isikutest auto juhtimist omaks ei võtnud, kuid mõne aja pärast 5
(8)tunnistas süüdistatav, et tema oli roolis ja läks taha läbi akna. Tunnistaja Enn Kooskora ütluste kohaselt tunnistas süüdistatav, et ronis läbi akna kaubaruumi, kuna on varasemalt karistatud joobes juhtimise eest ning kui ta uuesti peaks rikkumise toime panema, siis teda võib ees oodata kriminaalkorras karistus. Tunnistajale tundus usutav, et süüdistatav mahtus läbi augu tagaruumi. Tunnistaja Deili Aavik lisas, et süüdistatav tahtis ajada süüd kõrvalistuja peale, öeldes, et muidu läheb ta kinni, kinnitades sellega tunnistaja A.S. samasisulisi ütlusi selle kohta, et süüdistatav tahtis tema peale süüd ajada. Ka tunnistaja T.M. väitis, et on süüdistatava käest kuulnud, et A.S. võiks süü enda peale võtta, kuna ta ei taha istuma minna. Kaitsja on seisukohal, et KrMS § 66 lg 2 alusel ei saa Enn Kooskora ütlusi arvestada, kuna ta on läbi viinud samas asjas väärteomenetlust, kuid Enn Kooskora saab olla KrMS § 63 lg 2 mõttes tõendi allikaks kriminaalmenetluses. Kohus leiab, et kuivõrd Enn Kooskora ei ole olnud menetlejaks käesolevas kriminaalasjas, saab kohus arvestada tema tunnistajana antud ütlusi. A.S. kohtus antud ütlused on kokkulangevad politseiametnike ütlustega, mille paikapidavuses ei ole kohtul alust kahelda. Seevastu peab kohus Rando Lauri ütlusi selle kohta, et ta eeluurimisel andis valeütlusi ja võttis süü enda peale selleks, et sõpra kaitsta, paljasõnalisteks ning kantud soovist vabaneda süüst ning seetõttu tuleb süüdistatava ütlused jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Olukorras, kus A.S. ei olnud joobes juhtimise eest varem väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, ei pea kohus võimalikuks, et katseajal viibiv süüdistatav, kes on eelnevalt joobes juhtimise eest süüdimõistetud ja kellelt on juhtimisõigus ära võetud, tunnistab end teise inimese asemel süüdi, olles teadlik, et teda ootab uue rikkumise korral karmim karistus. Seejuures kinnitas süüdistatav kohtus ise, et ta oli katseajal ja sai aru, et kolme aasta jooksul ei tohi ta sooritada ühtegi kuritegu. Samuti ei nõustu kohus süüdistatava ja kaitsja väitega, et pole kindel, kas Rando Laur mahub läbi auto vaheseinas olevast avast. Volkswagen Transporteri juhikabiini kaubaruumist eraldava plekist vaheseina avause mõõdud on 25x50 cm. Kohtuistungil viidi läbi eksperiment augumaketiga, et kontrollida, kas on välistatud Rando Lauri läbimahtumine avausest mõõtudega 25x50 cm. Kontrollimise käigus tehtud fotod on lisatud protokolli juurde. Eksperimendiga leidis tuvastamist, et ei ole välistatud Rando Lauri läbimahtumine avast mõõtudega 25x50 cm. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Rando Lauri poolt 18.01.2005.a mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on süüdistuses kvalifitseeritud õigesti.
§ 424
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes isiku poolt, kellel on kehtiv väärteo- või kriminaalkaristus sellise teo eest.
§ 329
näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. Käesoleval juhul on ülalkirjeldatud tõenditega leidnud kinnitust süüdistatava joobeseisund, tema varasem karistatus samasuguse teo eest ning juhtimisõiguse puudumine kuriteo toimepanemise ajal. Vabariigi Valitsuse 2.aprilli 2001.a määrusega nr 120 kehtestatud „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra“ § 6 kohaselt tuvastab ametiisik alkoholi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi väljahingatava õhu kaudu, kasutades alkoholisisalduse kontrollimiseks indikaatorvahendeid või mõõteriistu. Rando Lauri alkoholijoove on tuvastatud eeltoodud korra kohaselt ning selle kohta koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll vastab korra § 7 nõuetele. Rando Laur oli nõus tuvastatud alkoholijoobega ja ei nõudnud meditsiinilise ekspertiisi teostamist. Kuna Rando Lauri oli Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega karistatud
§ 424alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga ja 6
(8)juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks, oli tal 18.01.2005.a, s.o ajal, mil ta juhtis uuesti alkoholijoobes mootorsõidukit, samasuguse teo eest kehtiv karistus ning ARK Tartu büroo andmetel oli Rando Lauri juhtimisõigus ära võetud ajavahemikus 24.12.2004-23.06.2006.a. Seega olid Rando Lauri teos
§ 424
ja § 329 ettenähtud kuritegude objektiivsed tunnused ning ta vastab erilise isikutunnusega isikule. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt
§ 56
lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
§ 424
kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus,
§ 329
kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Käesolevas kriminaalasjas on Rando Laur pannud toime teise astme kuriteo katseajal. Rando Lauri poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteo korras on teda karistatud kahel korral. Prokurör taotleb Rando Laurile karistuseks 4 kuud vangistust,
§ 65
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust ning
§ 50alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimiseõiguse äravõtmisega 2 aastaks.
Rando Lauri kaitsja leiab, et süüdistatavale tuleks süüdimõistmise korral mõista rahaline karistus, kuna Rando Laur pole kolme aasta jooksul pannud toime ühtegi õigusrikkumist ja on tasunud varasemad rahatrahvid ning eelmine katseaeg on ammu möödunud. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, arvestab karistuse mõistmisel sellega, et Rando Lauri poolt toime pandud kuritegu leidis aset enam kui kolm aastat tagasi, eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaeg on käesolevaks ajaks lõppenud. Kuriteo toimepanemisest saadik ei ole Rando Laur uusi õigusrikkumisi toime pannud ja on ära tasunud talle mõistetud rahatrahvid. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Rando Laur on teinud piisavad järeldused eelnevatest karistustest, mistõttu ei ole otstarbekas karistada teda vangistusega, vaid on põhjendatud ja õiglane mõista Rando Laurile karistuseks rahaline karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Samas peab kohus põhjendatuks
§ 50
alusel Rando Laurilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuna korduvalt alkoholijoobes auto juhtimisega tekitas ta kõrgendatud ohu teistele liiklejatele. Kuna kohus mõistab Rando Laurile käesolevas asjas rahalise karistuse, ei tule
§ 74
lg 5 lähtuvalt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust täitmisele pöörata ning Rando Laurile Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega
§ 424
järgi mõistetud karistus lugeda käesolevaks ajaks iseseisvalt ärakantud karistuseks. Tsiviilhagid ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Menetluskulud 7
(8)KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Rando Laurilt välja mõista järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni; 2) KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 44 krooni. Kohtunik 8
(8)