4-07-2192\11

1 Väärteoasi kaebemenetluses 4-07-2192 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. jaanuaril 2008 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul, kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andrus Visnapuu, kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, tõlk Leonora Nõmmiku osavõtul arutas 16.01.2008 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil Roman Borkini kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andrus Visnapuu 16.04.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2590,07,002859 Roman Borkin, isikukood 38010142214, kodakondsuseta, töökoht xxx, elukoht xxx, sündinud 14.10.1980, süüdistuses NPAS § 15-1 järgi, mille alusel on Roman Borkin süüdi tunnistatud ja karistatud NPAS § 15-1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 3000 krooni KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133-135, kohus O T S U S T A S: 2 Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andrus Visnapuu 16.04.2007 tehtud otsus väärteoasjas 2590,07,002859 tühistada täielikult. Roman Borkini kaebus rahuldada täielikult. Väärteomenetlus Roman Borkini süüdistuses NPAS § 15-1 järgi lõpetada tema tegevuses väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel juhul, kohtumenetluse pooled ei esitanud kaebust kohtuotsuse peale. kui Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 28.02.
2. MENETLUSE KÄIK Konstaabel J. G. koostas 29.03.2007 väärteoprotokolli AB 873222 Roman Borkini suhtes selle fakti kohta, et 24.03.2007 kell 13.30, Ida-Virumaal, Jõhvi vallas, Aiandi 7 asuvas majas tarvitas R. Borkin narkootilisi aineid, amfetamiini, ilma arsti ettekirjutuseta. Roman Borkini tegu kvalifitseeriti NPAS § 15-1 järgi. Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Andres Visnapuu tegi 16.04.2007 otsuse väärteoasjas 2440,07,002859, milles leidis, et menetlusalune isik Roman Borkin tarvitas narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta 24.03.2007 kell 13.30 Jõhvi vallas, Aiandi 7 aadressil. Menetlusaluse isiku tegu vastab NPAS § 15-1 järgi ettenähtud koosseisule. Karistuseks oli määratud 3000 krooni rahatrahvi. Samuti mõisteti R. Borkinilt välja menetluskulud summas 523 krooni ekspertiisi tegemise eest. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, alkoholijoobeseisundi tuvastamise aktiga, menetlusaluse isiku ütlustega ja tunnistaja ütlustega. 3 14.05.2007 esitas menetlusalune isik ( edaspidi kaebaja) kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 16.94.2007 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,07,
3. KAEBUSE SISU Esitatud kaebuses avaldas kaebaja, et ta ei ole 24.03.2007 kell 13.30 Aiandi 7 majas narkootilisi aineid tarvitanud. Sel päeval ja kellaajal viibis ta kodus. Ta ei tarvitanud narkootilisi aineid üldse. 28.03.2007 tegi ta avarii, milles sai ise kannatada. Ta sai löögi peaga vastu esiklaasi. Ta mäletab, et kohapeal osutas kiirabi brigaad talle esmaabi. Peale seda toimetati ta politseijaoskonda ning Ahtme Haiglasse ekspertiisile. Kaebaja palub tühistada otsus täielikult ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kaebaja lepinguline kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm jäi kohtuistungil seisukohale, et otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Otsuse tegemise aluseks oli kaebaja endi menetlusaluse isikuna antud ütlused, mis olid kirjutatud omakäeliselt vahetult peale avariid, milles kaebaja sai ise kannatada. Need ütlused olid kohtuistungil uuritud, nende sisu on ilmselt segane. Kohtuistungil eitas kaebaja narkootiliste ainete tarvitamist. Antud väärteoasjas ei ole ühtki tõendit kaebajale esitatud süüdistuses. Kohtuväline menetleja Andrus Visnapuu leidis, et väärteo toimepanemine on endiselt tõendatud. Kaebaja kirjutas ütlused omakäeliselt ja nendes sisalduv segane jutt on tingitud mitte tema postavariilisest seisundist vaid narkojoobest. Joobeseisundi tuvastamise aktis on selgelt öeldud, et joobe on tuvastatud. Narkootilise aine tuvastamise kuupäev oli tuvastatud menetlusaluse isiku ütlustega. Tarvitamise aeg ja koht- kaebajaga suulise vestluse käigus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, väärteomenetluse erisusi arvestades. 4 KrMS § 62 määratleb, et tõendamisesemeks on teo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud teo tehiolud; kuriteo- ( samuti väärteo-) koosseis, isiku süü, iseloomustavad andmeed. VTMS § 69 lg 2 sätestab, et muuhulgas peab väärteoprotokollis olema märgitud väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Roman Borkinile oli väärteoprotokollis esitatud süüdistus üksnes selles, et 24.03.2007 kell 13.30 Jõhvi vallas Aiandi 7 majas tarvitas ta narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. Seega VTMS §-ga 69 lg 2 väärteoprotokollile esitatavad nõuded on antud väärteoasjas täidetud. Kohus osutab Riigikohtu praktikale, mille kohaselt „Kohtul on küll nii üldkui kiirmenetluste otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest“ ( Riigikohtu lahend 3-1-1-75-03, otsuse p 7). Edasi samas otsuses Riigikohus märgib, et kui tuvastatakse, et isik ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud tegu toime pannud, tuleb menetluse asjas lõpetada. Ja loomulikult, et väärteoprotokollis sisalduv väärteo toimepanemise fakt, samuti teo toimepanemise aeg ja koht, peavad olema tõendatud menetluses lubatud ja usaldusväärsete tõenditega. Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid. Kohtuistungil andis kaebaja järgmised ütlused: 24.03.2007 kell 13.30 ei viibinud ta aadressil Aiandi 7, Jõhvi vallas, viibis kodus xxx. 24.03.2007 ei tarvitanud ta narkootilisi aineid ega tarvitanud neid üldse. 28.03.2007 kella 21 paiku sattus ta avariisse, sõitis autoga vastu puud. Ta sai löögi peaga vastu esiklaasi ja viibis üle nädala haiguslehel. Ta ei mäleta asjaolusid hästi. Tema meelde jäi see, mis oli enne avariid ning mõned fragmentaarsed mälestused peale avariid. Ta mäletab, et kohapeal käis kiirabi, mäletab politseis viibimist, kuid millega seal tegeldi, et oska kirjeldada. Ahtme Haiglasse toimetamist ja seal viibimist ei mäleta üldse. Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohta ( lk 12) selgitas kaebaja, et sinna on kirjutatud segane jutt, käekiri on tema oma, kuid ta ei oska selgitada kust ja kuidas see kirjutada saanud. Ilmselt postavariiline seisund oli. Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist (lk 12), mis oli koostatud 29.03.2007 kell 00.15-00.25 ja kirjutatud omakäeliselt, nähtub, et 24.03.2007 kaebaja ja tema sõbrad läksid diskole, nende juurde tulid neiud. Arvatavasti kaebaja ja ühe tütarlapse ühise jutu ja tantsu käigus andis keegi kaebajale selle jälkuse. Tema aga ikka arvab, äri 5 saab käivitatud, kuid tema püüab narkootikumidega enam mitte tegeleda. Ning olukord autoga ei ole kuidagi seotud narkootikumidega. Kohtuistungil uuritud joobeseisundi tuvastamise aktist nr 106 ( lk 8), nähtub, et vanemkonstaabel M. K. toimetas R. Borkini meditsiinilisele läbivaatusele Ahtme Haiglasse 28.03.2007 kell 22.55 seoses liiklusõnnetusega. Suuliselt R. Borkin selgitas arst E.-M N., et lõi ära pea, kuid väliseid vigastusi arst ei tuvastanud. Isik eitas samuti narkootikumide tarvitamist. Isikul esinesid uimasus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired. Uriinis on tuvastatud amfetamiinile viitav positiivne tulemus. Arsti otsusega tuvastati R. Borkinil narkootiline joove (amfetamiin või võimalik segatüüp). Muid tõendeid asjas kogutud ei ole. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et kohtuistungile ei olnud kohtu poolt kutsutud ega üle kuulatud ( ka menetluspooled ei taotlenud seda) kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulatud M. K. - politseinik, kes toimetas R. Borkinit Ahtme Haiglasse. Kaebuse arutamise ettevalmistamisel tutvus kohtunik kogu väärteoasja materjalidega, muuhulgas M. K. ütlustega. Kohus märgib, et M. K. ütluste puhul on tegemist algusest peale lubamatu tõendiga, mille uurimist kohtulikul arutamisel ei pea kohus õigeks. M. K. andis tunnistusi selle kohta, et menetlusaluse isiku vestluse käigus sai ta teada, et R. Borkin tarvitas narkootikume 24.03.2007 Aiandi baaris. Kohus osutab KrMS §-le 68 lg 5, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Kuna vahetu tõendiallikas, R. Borkin ise, oli ja on kättesaadav ehk ta võis ja võib olla ülekuulatud nii kohtueelses kui ka kohtulikul uurimisel, ei saa M. K. ütlusi pidada lubatuks tõendiks KrMS § 68 lg 5 alusel. Kohtuvälise menetleja positsioon antud väärteoasja arutamisel ja tõendite hindamisel kohtus ei kannata kohtu arvates kriitikat. Kohtuväline menetleja ei püüdnud isegi kohtule tõendada ega näidata, kuidas arsti poolt narkojoobe tuvastamine 28.03.2007 kell 22.55 on seotud isikule esitatud süüdistusega, et ta tarvitas narkootikume 24.03.2007 kell 13.30 aadressil Aiandi
4. Kohtu arvates on ilmne, et isegi kui kaebaja viibis narkojoobes 28.03.2007 kell 22.55, et saa sellest üksikust faktist teha mingit mõistlikku järeldust, et kaebaja oleks tarvitanud narkootikume 24.03.2007 kell 13.30 aadressil Aiandi
5. 6 Peale joobe tuvastamise akti lk 8 ja Roman Borkini ütluste kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel, ei ole väärteoasjas kogutud ühtki tõendit. Kohus suhtub Roman Borkini kohtueelsel uurimisel menetlusaluse isikuna antud ütlustesse ( lk 12) kriitiliselt. Kohus nõustub kaitsja ja kohtuvälise menetlejaga, et ütlustes sisaldub segane jutt. Kuid aga ka sellest tõendist ei ole võimalik tuvastada, et R. Borkin oleks tarvitanud narkootikume kell 13.30 Aiandi 7 aadressil. Selliseid fakte ülekuulamisprotokollis kajastatud ei ole üldse. Ütluste segasus tõesti võib olla tungitud nii postavariilisest seisundist, kuid ei ole välistatud, et ütluste andmisel esines isikul küll joove, sest näiteks kõne segasus on üks tüüpilistest joobesoleku nähtustest. Kohus märgib, et mõlemal juhul, kas isik viibis segases seisundis avarii ja selles saadud vigastuste tõttu või joobe tõttu, tuleb sellises seisundis antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest isiku mõistmis- ja tajumisvõimed on häiritud, ja tema poolt menetlejale edastatud faktid ei pruugi olla tõele vastavad, samuti ei saa isik ennast adekvaatselt kaitsta, rääkimata sellest, kas isik üldse saab oma õigusest aru mitte anda ütlusi enda vastu. Ja seetõttu taunitav ja imetlema panev kohtuvälise menetleja positsioon, et menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll on antud väärteoasjas usaldusväärne tõend, sest ütluste andmisel viibis isik segases seisundis mitte avarii tõttu, vaid joobe tõttu. Kohus on arvamusel, et kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja peab lähtuma ausa menetlemise põhimõttest. KrMS § 64 lg 1 sätestab, et tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust. Isiku õigus ennast kaitsta ja viibida tõendi kogumisel sellises seisundis, mis võimaldab õigustest aru saama ja neid realiseerima, on kohtu arvates isiku väärikuse lahutamatu osa. Antud väärteoasjas tähendaks aus menetlemine muuhulgas ka seda, et hinnates isiku käitumist ebaadekvaatseks, seda enam, et ülekuulamisele asuti peale joobe tuvastamist, oleks kohtuväline menetleja pidanud võtma ühendust isiku sugulastega, kelle hoole alla tuleks isiku üle anda, või paigutama ta seaduses ettenähtud korras kainenemisele, ja alles peale isiku kainenemist tuleks kaaluda ülekuulamise läbiviimist, ja seda üksnes tingimusel, et isik on adekvaatne ega vaja meditsiinilist abi. Ülaltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokoll lk 12 ei kuulu antud väärteoasjas usaldusväärsete tõendite hulka. Kohtuvaidlustes avaldas kohtuväline menetleja, et väärteo toimepanemise kellaaeg ja koht on tuvastatud suulise vestluse käigus. Kohus märgib, et lubatud tõendite loetelu on sätestatud KrMS §-s 63 lg
6. Selle hulka kuuluvad süüdistatava ( järelikult menetlusaluse isiku) ütlus, tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, asitõend, uurimistoimingu kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto, või film või muu 7 teabesalvestis. Ilmselt selline tõend kui suuline vestlus nimekirja ei kuulu. KrMS § 63 lg 2 möönab, et tõendamisel kasutatakse nö vabu tõendeid. Kohus peab hindama, kas suuline vestlus, millest teatas kohtule kohtuvaidlustes kohtuväline menetleja on vaba tõend KrMS § 63 lg 2 mõttes ja seega seadusega lubatud tõend. Kohus leiab, et füüsilise isiku poolt suulise vestluse käigus menetlejale info edastamine juhul, kui seda kavatsetakse kasutada tõendina, ei saa jätta fikseerimata ja tugineda kohtus suulisele vestlusele. Ja see on sellel lihtsal põhjusel, et VTMS § 65 lg 1 näeb ette obligatoorselt, et füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis, menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Taas tuletab kohus kohtuvälisele menetlejale, et „Väärteomenetluses tähtsust omavad faktilised asjaolud, millest väärteoasja menetlev ametnik saab menetluse käigus teavet, tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel“ (Riigikohtu lahend 3-1-1-43-05, otsuse p 7). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolne viide suulisele vestlusele on kohatu ja seda ei saa kohtumenetluses tõendina kasutada. Joobe tuvastamise akti lk 8 ja kaebaja ütlustega kohtuistungil leiab kohus tuvastatuks, et 28.03.2007 kell 22.55 oli Roman Borkin toimetatud Ahtme haiglasse meditsiinilisele läbivaatusele, mille käigus, olles uurinud isiku uriini, tuli arst otsusele, et isik viibib narkojoobes. Peale läbivaatust oli R. Borkin üle kuulatud ülekuulamisprotokolli plangile. Kohus ei kontrolli joobe tuvastamise käiku põhjalikumalt, nagu seda taotles kaebaja kaitsja, sest, isegi kui isik oleks viibinud joobeseisundis 28.03.2007 kell 22.55, ei tähenda see, et isik oleks tarvitanud narkootikume 24.03.2007 kell 13.30 aadressil Aiandi
7. Isegi kui kohus süveneb faktiliste asjaolude uurimisse ja tuvastab, et Roman Borkin viibis ( või ei viibinud) joobeseisundis 28.03.2007 ja järelikult oli ta vähemalt samal päeval tarvitanud ( või ei tarvitanud) narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta, ei saa kohus väljuda väärteoprotokollis esitatud süüdistuses, vaatamata kohtuistungil tuvastatud faktiliste asjaolude kogumile. Süüdistuse piirest väljumise keelule ja sellele osutavale Riigikohtu praktikale on kohus juba viidanud otsuse alguses. Kohus on arvamusel, et kohtulikul arutamisel ei olnud kohtule esitatud tõendeid, et 24.03.2007 kell 13.30 aadressil Aiandi 4 Jõhvi vallas oleks Roman Borkin tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutuseta. KOHTU MEETMED 8 Kohus leiab, et Roman Borkini kaebus tuleb rahuldada täielikult ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel, väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Inna Kirsipuu