← Eesti

4-07-2181\13

4-07-2181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2008.a. Kuressaare Väärteoasja number 4-07-2181 (2740 07 000337; 2740 07 000338) Kohtunik Reena Und

§ 7431lg 1 järgi.

2. Samuti karistati kohtuvälise menetleja Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna komissar Meelis Juhandi 19.04.2007.a. otsusega väärteoasjas nr 2740 07 000338 Egon Heina LS § 7417 lg 1 alusel 150 trahviühiku ehk 9000 krooni suuruse rahatrahviga ja LS § 7431 lg 1 alusel 150 trahviühiku ehk 9000 krooni suuruse rahatrahviga. Otsusest nähtub, et Egon Heina karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 12.03.2007.a. kell 22.23 Kuressaare linnas Pikk tn 45 liikudes J.Smuuli tn suunas liiklusõnnetuses kahjustada saanud tehnorikkega mootorsõidukit ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt liiklusoludele, mis oleks tal võimaldanud sõiduki peatada mistahes takistuse tekkimisel. E.Hein sõitis otsa vasakul pool tänava ääres parkinud sõiduautole . Egon Hein ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, kuna tekkis varaline kahju. Sellega rikkus E.Hein liikluseeskirja § 123, § 219 ja § 227 nõudeid ning milline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS §

§ 7431lg 1 järgi.

  1. Menetlusalune isik vaidlustas otsused maakohtus, taotledes nende tühistamist ja väärteomenetluste lõpetamist. Menetluse lõpetamata jätmise korral palub E.Hein alternatiivina teha uus otsus ja mõista temale kergem karistus. 3.
  2. Kaebuses leiab E.Hein, et väärteoasjas on ebaõigesti tuvastatud väärteo toimepanemise tema poolt ja karistus on ebaõigesti määratud. E.Hein leiab, et kõnealusel juhul on politsei väärteomenetlust põhjendamatult alustanud. Liiklusseaduse § 58 alusel Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määrusega nr 68 kehtestatud „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 2 lg 1 kohaselt ei ole juhul, kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki kahjustamise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, vaja politseile teatada. E.Hein väidab, et 12.03.2007.a sideliini postile otsasõitmisel sai kahjustada üksnes tema enda juhitud sõiduauto. Sideliini postil pärast sellele otsasõitu mingeid nähtavaid vigastusi ei olnud, seetõttu lahkus E.Hein sündmuskohalt politseid teavitamata. Ka väärteoasja materjalide hulgas olevatest fototabelitest vaatega sündmuskohale nähtub, et sündmuskohal 2

(10)4-07-2181 asuv sideliini post on pärast otsasõitu püsti, ehkki tegemist on aja jooksul tugevasti pehkinud postiga. Kuna silmanähtav varalise kahju põhjustamine teiste isikute varale puudus, ei olnud tulenevalt „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 2 lg-st 1 kohustust liiklusõnnetusest politseile teatada. Vahetult pärast postile otsasõitu ei teavitanud Eltel Networks AS politseid aktsiaseltsile tekitatud kahjust. Eltel Networks AS on alles 20.03.2007.a politseiametnike nõudmisel teatanud, et seoses liiklusavariiga Suur-Põllu ja Väike-Põllu ristmikul on tekitatud materiaalset kahju Kuressaare linna tänavavalgustussüsteemile 6214,09 EEK, millele lisandub käibemaks 1118,54 krooni, kokku summa 7332,62 krooni. Millest väidetav kahju koosneb, ei ole Eltel Networks AS kirjeldanud. E.Hein leiab, et pehkinud posti liiklusõnnetust ettekäändeks tuues uue postiga asendamisega seotud kulude liiklusõnnetusega tekitatud kahjuna arvestamine ei ole õige ega põhjendatud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteoga on tekitatud varaline kahju, ehkki E.Heina arvates ei ole kahju suurus nõuetekohaselt kindlaksmääratud. Kahju on tuvastamata. Eltel Networks AS ei ole kohale kutsunud kindlustusfirma esindajat ega eksperti. Aktsiaselts on ise hinnanud endale tekitatud kahju, kuid ei ole esitanud mingeid tõendeid kahjusumma kohta. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 palub E.Hein menetlus väärteoasjas lõpetada. Juhul, kui eelnimetatud alusel ei peeta võimalikuks menetlust lõpetada, palun ta väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetlust lõpetada, palub E.Hein muuta temale määratud karistust. E.Hein leiab, et väärteoasjas nr 2740,07,000337 on temale määratud põhjendamatult raske karistus. Kohtueelne menetleja on temale määranud karistuse LS §

§ 7431lg 1 sanktsioonides sätestatud ülemmäärades.

Karistusotsuses puudub põhjendus, milliseid asjaolusid arvestades on temale määratud seaduses ettenähtud maksimumkaristus. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kõnealusel juhul on väärteotsuses leitud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid siiski on temale määratud rahatrahv maksimummääras. E.Hein leiab, et mõistetud karistus ei ole kooskõlas temale süüks arvatava teo raskuse ja laadiga. E.Hein on arvamusel, et väärteootsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja lähtunud karistusseadustikus ja väärteomenetluse seadustikus ettenähtud nõuetest, vaid on määranud temale põhjendamatult raske karistuse eeskätt seetõttu, et ta ei ole kohtueelses menetluses tingimusteta nõustunud kohtuvälise menetleja väidetega ja esitas 28.03.2007.a kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. E.Hein leiab, et kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei tohiks olla „karistatav“ väärteoasjas maksimaalse võimaliku karistuse määramisega. 3.2. Ka teises kaebuses väidab menetlusalune isik, et väärteoasjas on ebaõigesti tuvastatud väärteo toimepanemine tema poolt ja karistus on ebaõigesti määratud. E.Hein leiab, et kõnealusel juhul on politsei väärteomenetlust põhjendamatult alustanud. Liiklusseaduse § 58 alusel Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a määrusega nr 68 kehtestatud „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 2 lg 1 kohaselt ei ole juhul, kui liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis ainult varaline kahju sõiduki kahjustamise tõttu ning kui õnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saaja on juhtumi põhjuste hindamisel ja vastutuse küsimuses ühel meelel, vaja politseile teatada. Liikluseeskirja §-s 227 on sätestatud, et juhul kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. 3

(10)4-07-2181 Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Kõnealusel juhul oli kahju saaja E.Heinale teada, ta teadis et kahjustada saanud sõiduk kuulus tema elukaaslase venna heale sõbrale, kellega viivitamatult pärast õnnetuse toimumist ka ühendust võttis. Vahetult kahju tekitamise järgselt informeeris E.Hein 12.03.2007.a sõiduautole tekitatud kahjust ise sõiduauto omanikku M St, kellega saavutati kokkuleppe temale tekitatud kahju hüvitamises. Seega puudus „Liiklusõnnetusest teatamise, asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra“ § 2 lg-st 1 tulenevalt kohustus liiklusõnnetusest politseile teatada. Kuna nad on kannatanuga leppinud ja E.Hein on temale kahju hüvitanud, oleks isegi tema tegevuses väärteokoosseisu olemasolu korral põhjust väärteoasjas menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Asjaolu, et E.Hein ise teda liiklusõnnetuse toimumisest informeerisin, on M S 20.03.2007.a toimunud ülekuulamisel kinnitanud. Samuti on M S ülekuulamisel kinnitanud, et ka tema asjale ametlikku käiku ei soovinud, sest E.Hein on temale korvanud kõik tekitatud kahjud. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 palub E.Hein menetlus väärteoasjas lõpetada. Juhul, kui eelnimetatud alusel ei pea kohus võimalikuks menetlust lõpetada, palub ta väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 alusel nii otstarbekuse kaalutlusel kui ka seetõttu, et ta on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kui kohus ei pea võimalikuks väärteomenetlust lõpetada, palub E.Hein muuta temale määratud karistust. E.Hein leiab, et väärteoasjas nr 2740,07,000338 on temale määratud põhjendamatult raske karistus. Kohtueelne menetleja on temale määranud karistuse LS §

§ 7431lg 1 sanktsioonides sätestatud ülemmäärades.

Karistusotsuses puudub põhjendus, milliseid asjaolusid arvestades on temale määratud seaduses ettenähtud maksimumkaristus. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestama kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kõnealusel juhul on väärteotsuses leitud, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid siiski on temale määratud rahatrahv maksimummääras. E.Hein leiab, et mõistetud karistus ei ole kooskõlas temale süüks arvatava teo raskuse ja laadiga. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud, et E.Hein on kannatanule tekitatud kahju hüvitanud, mis on KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt karistust kergendav asjaolu.

  1. 25.02.2008 määrusega ühendas maakohus E.Heina kaebused ühiseks menetluseks /t.l. 68/.
  2. Kohtuistungil jäi E.Hein kaebuste ja nendes toodud asjaolude juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
  4. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning põhjendab oma otsustust järgnevalt. Tunnistaja L M on andnud ütlusi liiklusõnnetuse toimumise kohta selliselt, et nende põhjal on võimalik järeldada Egon Heina poolt liiklusõnnetuse toimepanemise süü. Nimelt nägi L M elektripostile otsasõitnud mootorsõidukit selgelt ning nägi ka sõidukijuhi tegevust sündmuskohal – sündmuskohalt lahkumist. Menetlusalune isik on ise kirjutanud juhtunu kohta 15.03.
  5. a puhtsüdamliku ülestunnistuse. Samuti on menetlusalune isik üle kuulatud, kuid viimane ei ole oma allkirjaga kinnitanud ütluste õigsust. Kaebusest nähtuvalt tunnistab kaebaja elektripostile otsasõitu, kuid väidab, et varalist kahju oma teoga kellelegi teisele ei ole tekitanud. LS § 7417 üheks koosseisutunnuseks on LE nõuete rikkumine ning teiseks peab olema tekitatud teisele isikule varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise ütlustest nähtuvalt on ta tunnistanud, et oli päeva läbi tööd ja seetõttu oli väsinud. Sama sisaldub tema puhtsüdamlikus ülestunnistuses. LE § 76 p 2 4

(10)4-07-2181 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusnõuete kõrvalekaldumatust täitmist. Nimetatud nõuet eirates sõitis Egon Hein vastu elektriposti. Et väärteokoosseis oleks täidetud peab olema tekkinud kahju. Tegemist on juhtumiga, kus politsei ei ole omal algatusel tuvastanud süüteo toimepanemist, vaid tähelepanelik linnakodanik, kelle oma koduakna all oli toimunud sündmus, teatas sellest politseile. Sündmuse teataja L M on antud asjas ka tunnistajana üle kuulatud. Väärteoasja menetlemise käigus peab kohtuväline menetleja kontrollima kõiki asjaolusid. Selleks on tehtud järelepärimine Eltle Networks AS-le kahju tekkimise osas. Tegemist ei olnud nõudega, nagu seda väidab kaebaja, vaid asjaolude kontrollimisega väärteomenetluse käigus. Kahju mitte kandmisel, oleks Eltel Networks AS teatis olnud teise sisuga. Kaebaja väidab, et kahju ei ole tekkinud, kuid oma seisukoha kinnitamiseks ei ole kaebaja tõendeid esitanud. Kaebaja ei oma selliseid teadmiseid, et hinnata kahju tekkimist või mitte. Põhjendamatu on seada kahtluse alla kahju tekkimine. Asjasse mõistlikul suhtumisel peaks olema selge, et kahju on antud juhul tekkinud, kuid selle suuruse küsimus ei ole antud väärteomenetluses vaidluse objektiks. LS § 7417 alusel väärteo kvalifitseerimiseks ei ole kahju suuruse hindamine määrava tähtsusega. Ka pehkinud elektriposti väljavahetamine on kulutus. Ilma otsasõiduta oleks post oma funktsiooni täitnud ning välja vahetamise vajadus puudus. Kahju tekkimise kohta on ütlusi andnud ka tunnistaja L M, kelle sõnade kohaselt olid sideliini traadid liiklusõnnetuse tagajärjel maha kukkunud. Olles tuvastanud kahju tekkimise, on tuvastatud ka sündmuskohalt lahkumine ilma LE 227 nõudeid täitmata. Nimelt, võib liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda vaid juhul, kui juht ja kahju saaja on põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ning see on kirjalikult vormistatud. Vaid sel juhul ei ole ka kohustust politseile liiklusõnnetusest teatada. Tunnistaja L Mi ütluste kohaselt ei väljunud Egon Hein oma sõidukist, et selgitada välja, kas tema teo tagajärjel on tekkinud varaline kahju kellelegi teisele või mitte. Seega ei saa olla vaidlust selles, et kahju kannatanuga oli jõutud ühele meelele. Samuti puudub Egon Heinal ettenäitamiseks kirjalik kokkulepe tema kui juhi ja kannatanu vahel. Kuna tegemist oli elektripostiga, ei pruukinud Egon Hein teada, kes võib olla võimalik kahju saaja, kuid ka see ei andnud temale õigus sündmuskohalt lahkumiseks. Vastupidi, sel juhul tulnuks helistada politseile ning tegutseda sealt saadud juhiste kohaselt. Kuid Egon Hein lahkus sündmuskohalt, lootes nii vabaneda vastutusest liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kuna antud juhul ei ole tegemist lihtsalt liikluseeskirja nõuete rikkumisega, vaid tagajärjeks on varalise kahju tekkimine, siis ei puuduta tegu üksnes menetlusalust isikut, vaid teisi liiklejaid. Liikluskorraldus peab toimima teisi liiklejaid ohustamata. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkunud sõiduki tuvastamine on oluliselt raskendatud. Nii võib jääda süüdlane vastutusele võtmata ja kannatanule jääb kahju hüvitamata. Seetõttu on sündmuskohalt lahkumisega liiklusõnnetused koormavad nii kahju saajatele, kui ka politseile. Kaebaja on leidnud, et karistus ei vasta temale süüks arvatud teo raskuse ja laadiga. Liiklusalastest rikkumistest on liiklusõnnetuse põhjustamine ja varalise kahju tekitamine üks raskemaid ning ühiskonda häirivaid süütegu. Seda on seaduseandja väljendanud karistuse kõrgeima maksimaalmäära sätestamisega. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VMTS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Egon Heina kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 19.04.2007. a väärteoasjas nr 2740,07,000337 tehtud otsuse muutmata. 6.2. Kohtuväline menetleja ei nõustu ka E.Heina teise kaebusega ning põhjendab oma otsustust järgnevalt. 5
(10)4-07-2181 Menetlusalune isik on ise kirjutanud juhtunu kohta 15.03.2007. a puhtsüdamliku ülestunnistuse. Samuti on menetlusalune isik üle kuulatud, kuid viimane ei ole oma allkirjaga kinnitanud ütluste õigsust. Kaebusest nähtuvalt tunnistab kaebaja mootorsõidukile otsasõitu, kuid väidab, et ei pidanud liiklusõnnetusest politseile teatama, kuna oli sõlminud kokkuleppe kahju kannatanuga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise ütlustest nähtuvalt on ta tunnistanud, et oli päeva läbi tööl ja seetõttu väsinud. Sama sisaldub tema puhtsüdamlikus ülestunnistuses. Ülestunnistuses ja ka kaebuses on Egon Hein kinnitanud otsasõitu elektripostile ning lisaks oli ta veel midagi ramminud. Tegemist on juhtumiga, kus politsei ei ole omal algatusel tuvastanud süüteo toimepanemist, vaid tähelepanelik linnakodanik, kelle koduakna all oli toimunud sündmus, teatas sellest politseile. Sündmuse teataja L M on väärteoasjas ka tunnistajana üle kuulatud. Nimelt oli enne käesoleva väärteoasja lahendamiseks olnud liiklusõnnetust toimunud veel üks kokkupõrge, Egon Heina poolt põhjustatuna. Egon Hein väidab, et temal oli õigus liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumiseks, kuna omas kokkulepet sõiduki omanikuga ehk kahju kannatanuga. Vastavalt LE § 227 tohib liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkuda vaid juhul, kui juht ja kahju saaja on põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ning see on kirjalikult vormistatud. Lahendis 3-1-1-31-05 ja 3-1-1-87-06 on Riigikohus märkinud, et „LE § 227 nõuab üheselt kokkuleppe kirjalikku vormi. Vorminõude mittejärgimisel tuleb kohaldada TsÜS § 83 lg-t 1, mille kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kirjaliku vormi nõue tuleneb just asjaolust, et asi, milles kokku lepitakse, on ühe isiku vastutus kahju tekitamise eest. Kirjaliku kokkuleppe puudumise korral on hiljem juhtidel võimalik oma seisukohta muuta ja oma süüd eitada. Selline on situatsioon ka käesoleva kaasuse puhul. Seega tuleb asuda seisukohale, et seaduse nõuetele vastav kokkulepe puudus ja seetõttu oleks tulnud kutsuda politsei. Vältimaks selliseid vaidlusi ongi sisse seatud kirjaliku vormi nõue, mida tagatakse karistusõigusliku sanktsiooniga.”. Ka on märgitud lahendis, et vastutus ei piirdu vaid tahtliku politseile mitteteatamisega. Lahendis nr 3-1-1-93-06 on eraldi märgitud, et kokkulepe peab olema saavutatud sündmuskohal. Seega on menetlusaluse isiku poolt rikutud LE § 227 nõudeid, seda enam, et kahju kannatanu andmed sai menetlusalune isiku politseilt. Ühtegi kohapeal koostatud kirjalikku kokkulepet ei ole esitanud ei menetlusalune isik ega ka tunnistaja M S. Tunnistaja M S on ülekuulamisel märkinud, et menetlusalune isik on temale kahju hüvitanud. Seetõttu on ka kaebuses esitatud alternatiivne taotlus, et kohus, väärteo toimepanemise tõendatuse korral, lõpetaks väärteomenetluse nii otstarbekuse kaalutlusel, kui ka seetõttu, et väärteoga tekitatud kahju on hüvitatud. Selles osas peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida järgmist. VTMS § 30 näeb ette seaduseandja poolt võimaluse, mitte kohustuse väärteomenetluse lõpetamiseks. Esiteks on võimalus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kuna VTMS ei sätesta otsesõnu otstarbekusega menetluse lõpetamise kriteeriume, kuid need võib tuletada kriminaalmenetlusest. Sellest tulenevalt võiks menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Nagu eelnevalt on korduvalt märgitud, enne M S mootorsõidukiga kokkupõrget oli Egon Hein sõitnud ka elektriposti otsa. Peale seda oli tema sõiduk tehnorikkega, mis vähendas sõiduki juhitavust. Olles teadlik nimetatud asjaoludest, asus Egon Hein siiski juhtimist jätkama, põhjustades uue varalise kahjuga liiklusõnnetuse. See näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist liiklusohutusse ning teistesse liiklejatesse. Tagajärjes realiseerunud varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse põhjustamine liiklusnõuete rikkumisega on tegu, mis on üks raskemaid ning ühiskonda häirivamaid süütegusid. Seda on seaduseandja väljendanud 6
(10)4-07-2181 karistuse kõrgeima maksimaalmäära sätestamisega. Ei ole mõeldav, et liiklusõnnetuse põhjustamise ning liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumise puhul võiks avalik menetlushuvi puududa. Kuna tegemist ei ole lihtsalt liikluseeskirja nõuete rikkumisega, vaid tagajärjeks on varalise kahju tekkimine, siis ei puuduta tegu üksnes menetlusalust isikut, vaid teisi liiklejaid. Kahju tekitaja väljaselgitamata jätmisel jääb ka kahju kannatanule hüvitamata. Antud juhul, kahelt sündmuskohalt lahkumisega, on menetlusalune isik andnud aluse arvata, et ilma tunnistaja L Mi teateta politseile, ei oleks ta kahju M Sle hüvitanud. Varasemalt Egon Heinale väärteoasjades määratud karistused on karistusregistri seaduse mõttes aegunud, kuid arvestades, et ka varasemalt on karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis omavad need puutumust käesoleval juhul toime pandud süütegudega so uute süütegudega. Kuigi inimene vastutab oma teo eest, mitte selle eest, milline ta on, on edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumisele mõjutamine võimalik eelnevaid süütegusid arvestades karistuse määramine. Ei ole ju võimalik silmas pidada isiku karistamisel tema mõjutamise eesmärki, kui tema isikut sh tema eelnevaid süütegusid ei arvestata. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VMTS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta Egon Heina kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt 19.04.
  1. a väärteoasjas nr 2740,07,000338 tehtud otsuse muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus olles tutvunud mõlema väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga leiab, et esitatud kaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsused tühistamisele mõistetud karistuse osas.
  3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Sama seaduse § 133 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks järgmised küsimused:1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse;3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistav asjaolu. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
  4. Väärteoasja nr 2740 07 000337, 19.04.2007 otsuses sisalduva teokirjelduste kohaselt juhtis E.Hein 12.03.2007.a. kell 22.15 Kuressaare linnas Suur-Põllu tn 16 mootorsõidukit väsimusseisundis, mis takistas tal liiklusolude täpset tajumist, mistõttu sõitis otsa sideliini postile. E.Hein pani sellega toime liiklusnõuete rikkumise, mille tagajärjel tekkis varaline kahju. E.Hein ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Sellega rikkus E.Hein liikluseeskirja § 76 p 2; § 227 nõudeid ning milline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS §

§ 7431lg 1 järgi. E.Heina karistati selles väärteoasjas kokku 18 000 kroonise (9000 + 9000) rahatrahviga. 7

(10)4-07-2181 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud. Liikluseeskirja § 76 p 2 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist. Liikluseeskirja § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käeolevas asjas puudub vaidlus selles, et E.Hein põhjustas väsimusseisundis liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt ega teatanud sellest liiklusõnnetusest politseile. Kohus leiab, et ekslik on E.Heina väide selle kohta, et toimunud liiklusõnnetusega ei tekitatud kellelegi peale tema enda varalist kahju ning kahju olemasolu ja suurus ei ole tõendatud. Liiklusseaduse § 7417 näeb ette karistuse üksnes mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sõitis E.Hein 12.03.2007.a. kella 22.15 paiku otsa SuurPõllu tn 16 maja ees olevale sideliini postile. Kohtuvälise menetleja 12.03.2007.a. kell 23.00 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga sinna juurde, samuti koostatud liiklusõnnetuse akti /kohtuvälise menetleja toimik lk 1-2, 4, 5-6/ kohaselt oli kahjustada saanud sideliini post ja selle traadid - sideliinipostil katkenud traat, oli osaliselt tänaval maas. Post oli puidust ja selle alumine osa oli osaliselt purunenud, mida kinnitab foto nr
  1. Sõiduautol on pragunenud esituuleklaas, kahjustatud esiosa (esistange, vasakpoolne poritiib ja laternad ja udutuled). ELTEL Networks AS 20.03.2007 avalduse kohaselt politseile, on seoses eelnimetatud liiklusõnnetusega tekitatud kahju Kuressaare linna tänavavalgustussüsteemile kokku 7332.62 krooni /politsei toimik lk 18/. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Raido Noobel (töötab AS If Eesti Kindlustuses kahjukäsitlejana) ütluste kohaselt /t.l. 78 pöördel/ esitati ELTEL Networks AS poolt selle liiklusõnnetusega kahjunõue ka kindlustusseltsile AS-ile If Eesti Kindlustus seoses postile tekkinud kahjuga. Kahju nõue jäi menetlemata, kuna post asendati enne menetluse alustamist uuega. E.Heina ütluste kohaselt ta liiklusõnnetuse põhjustamise järel autost välja ei tundnud, kuid nägi avatud autoaknast, et postil pole viga midagi ja sõitis edasi /t.l. 77-78/. Liiklusõnnetusest teavitas politseid Suur-Põllu 16 elanik L M /t.l. 13-14/. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et postile tekitatud kahjustused, mis tingisid posti asendamise uuega, kujutasid endast vaieldamatult varalist kahju. Kõnealuses väärteoasjas kuulub tõendamisele varalise kahju tekitamise fakt, mitte aga selle kahju suurus, nagu arvab ekslikult kaebuse esitaja. Tekitatud kahju suurus tuleb kindlaks teha neil juhtudel, kui sellest võib sõltuda süüteo kvalifikatsioon. Liiklusseaduse § 7431 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. See säte peab tagama, et liiklusõnnetusest, mille tehiolud pole osalistele selged, teataks politseile ja tegutseks edasi politsei juhiste kohaselt. Sellise kohustuse paneb juhile LE 227 lg
  2. 8
(10)4-07-2181 Kõnealusel juhul ei olnud selged liiklusõnnetuses kahju saaja ja esinesid muud väljaselgitamist vajavad liiklusõnnetuse asjaolud. Seega tulnuks liiklusõnnetusest ka politseile teatada. E.Hein aga ei väljunud autostki ega teinud veenvalt kindlaks postile tekkinud võimalikke kahjusid. Kohus leiab, et asjas puudub alus väärteo menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kuid arvestades rikkumise iseloomu ja esmakordsust, teo raskust ja laadi leiab kohus, et käesolevas asjas võimalik teha uus otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi. Vaidlusalune otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega määrata E.Heinale karistuseks rahatrahv LS §-s 7417 lg 1 järgi 40 trahviühikut so 2400 krooni ja LS §-s 7431 lg 1 järgi 40 trahviühikut so 2400 krooni. 10. Väärteoasja nr 2740 07 000338, 19.04.2007 otsuses sisalduva teokirjelduste kohaselt juhtis E.Hein 12.03.2007.a. kell 22.23 Kuressaare linnas Pikk tn 45 liikudes J.Smuuli tn suunas liiklusõnnetuses kahjustada saanud tehnorikkega mootorsõidukit ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt liiklusoludele, mis oleks tal võimaldanud sõiduki peatada mistahes takistuse tekkimisel. E.Hein sõitis otsa vasakul pool tänava ääres parkinud sõiduautole . Egon Hein ei teatanud liiklusõnnetusest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik, kuna tekkis varaline kahju. Sellega rikkus E.Hein liikluseeskirja § 123, § 219 ja § 227 nõudeid. Kohtuväline menetleja leidis, et tegu on kvalifitseeritav väärteona LS §

§ 7431

lg 1 järgi ja karistas E.Heina selles väärteoasjas kokku 18 000 kroonise (9000 + 9000) rahatrahviga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus väärteo kvalifikatsiooni osas on seaduslik ja põhjendatud. Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liikluseeskirja § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Liiklusseaduse § 7417 näeb ette karistuse üksnes mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Liiklusseaduse § 7431 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Käeolevas asjas puudub vaidlus selles, et E.Hein rikkus LE § 123, 219 sätestatud liiklusnõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuses viga saanud ja tehnorikkega sõiduautoga varalise kahjuga liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt ega teatanud sellest liiklusõnnetusest politseile. Kohus leiab, et ekslik on E.Heina väide selle kohta, et ta ei pidanud liiklusõnnetusest politseid teavitama, kuna ta leppis kannatanuga telefoni teel kahju hüvitamises kokku ja korvas tekitatud kahjud liiklusõnnetusele järgneval päeval. Kohtuvälises menetluses ülekuulatud ja kohtuistungil avaldatud tunnistaja M S ütluste kohaselt, helistas temale 12.03.2007.a. õhtul Egon Heina nimeline mees, kes teatas, et sõitis tema autole otsa, mis oli pargitud Pikk 45 maja ette. E.Hein lubas kõik kahjud korvata. Peale 9

(10)4-07-2181 telefonikõnet läks M.S õue autot kontrollima ja veendus, et autole on tagumise nurga pihta sõidetud. 13.03.2007.a. helistas M.S politseisse ja küsis E.Heina sõiduki numbri ja õnnetuse kellaaja. Andmeid vajas M.S juhuks, kui peaks tekkima mingi tõrge asjaajamisel E.Heinaga, kuna ta varasemalt teda ei tundnud. Samal päeval tasus E.Hein sõiduki eest temale 13 000 krooni ja avariis kannatada saanud AUTO vormistati ARK-is E.Heina nimele /kohtuvälise menetleja toimik lk 19-20/. Viimast asjaolu kinnitas ka tunnistaja D.A /t.l. 79/. Vastavalt Liikluseeskirja §-le 227, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13.04.2005.a. otsuses väärteoasjas nr 3-1-1-31-05 asunud seisukohale, et LE § 227 nõuab üheselt kokkuleppe kirjalikku vormi. Vorminõude mittejärgimisel tuleb kohaldada TsÜS § 83 lg-t 1, mille kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kirjaliku vormi nõue tuleneb just asjaolust, et asi, milles kokku lepitakse, on ühe isiku vastutus kahju tekitamise eest. Kirjaliku kokkuleppe puudumise korral on hiljem juhtidel võimalik oma seisukohta muuta ja oma süüd eitada. Seega tuleb antud väärteoasjas asuda seisukohale, et seaduse nõuetele vastav kokkulepe puudus ja seetõttu oleks tulnud kutsuda politsei. Vältimaks vaidlusi ongi sisse seatud kirjaliku vormi nõue, mida tagatakse karistusõigusliku sanktsiooniga. Kohus arvestades E.Heina rikkumise iseloomu, raskust ja laadi, aga samuti tekitatud kahju vabatahtlikku hüvitamist kui karistust kergendavat asjaolu leiab, et käesolevas asjas võimalik teha uus otsus, millega vähendada määratud rahatrahvi. Vaidlusalune otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega määrata E.Heinale karistuseks rahatrahv LS §-s 7417 lg 1 järgi 60 trahviühikut so 3600 krooni ja LS §-s 7431 lg 1 järgi 60 trahviühikut so 3600 krooni. 11. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks /t.l. 72-74/. E.Hein palub hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt kaitsja adv K.Põldile makstud tasu 2360 krooni ja kaitsja adv A.Raudsepale makstud tasu kokku 10 620 krooni. Lisatud on maksedokumendid /t.l. 8, 9, 43, 44, 71, 72 , 73, 74/. Seoses selle taotlusega märgib kohus järgmist. VTMS § 23 sätestab, et väärtoemenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlusi kohtu poolt ei lõpetatud, ei tõusetu ka E.Heina kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimus. R.Undrest kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.