← Eesti

1-08-2224\2

Obsah (4)§ 141§ 197§ 140§ 207

1-08-2224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2224 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtui

§ 141

lg 2 p 1, 3, 4;

§ 197

lg 2 p 2, 3;

§ 140

lg 2 p 1, 2, 31, 4;

§ 207lg 1 järgi. Juhindudes Kar

S § 64 lg 1 , üksikkaristustest rangeima karistuse suurendamise teel, mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg 3 kuud. Juhindudes KarS § 65 lg 1 sätetest, liideti karistustest rangeima suurendamise teel Ida-Viru Maakohtu 27.02.2003.a kohtuotsusega mõistetud karistus 3 aastat 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Sellest karistusest arvati maha eelneva Ida-Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa - 8 kuud ja 1 päev vangistust, ärakandmisele kuulub 5 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Kohtla-Järve Linnakohtu 03.05.2000.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 6 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.10.2003.a ja lõpp on 25.02.2010.a. D. Barantšukovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglas õppinud

  1. klassis, aga jättis pooleli. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel kavatseb elama minna ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu D. Barantšukovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on varem 9-korral kriminaalkorras karistatud. Isegi vanglas on ta toime pannud 22 distsipliinirikkumist, mistõttu kinnipeetava allutamine käitumiskontrollile ei ole otstarbekas ning ei anna positiivset tulemust. Deniss Barantšukov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud ja praegu kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal. Vangistuses viibimise ajal on Deniss Barantšukovi karistatud distsiplinaarkorras 22-korral ning viibib julgeolekukaalutlustel kinnises osakonnas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Barantšukov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Barantšukovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud ja praegu kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal. Vangistuses viibimise ajal on D. Barantšukovi karistatud distsiplinaarkorras 22-korral ning viibib julgeolekukaalutlustel kinnises osakonnas. Arvestades D. Barantšukovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades, et Deniss Barantšukovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib D. Barantšukovi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  2. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.