lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1; § 199 lg 2 p 4, 5; § 263 p 1 ja § 200 lg 1 järgi.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust XXX Linnakohtu 08.11.2002.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 24 päeva vangistust.
Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust. Harju Maakohtu 09.10.2007.a määrusega pöörati täitmisele Aleksandr Korovini suhtes Harju Maakohtu 05.04.2006.a otsusega mõistetud, kuid tingimisi ennetähtaegselt vabastamise seisuga ärakandmata osa, s.o 7 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.11.2007.a ja lõpp on 23.06.2008.a. A. Korovini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama XXX, tööle loodab asuda oma endisesse töökohta. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Korovini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on sõltuvus narkootilistest ainetest ega ole teinud omapoolseid samme narkosõltuvusest vabanemiseks, ta on käitunud kriminaalhooldust takistavalt ja rikkunud talle määratud lisakohustusi. Aleksandr Korovin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistusest on teda juba ennetähtaegselt vabastatud, kuid isik ei suutnud käitumiskontrolli ajal täita talle kohtu poolt pandud kohustusi, muuhulgas rikkus kohustust - mitte tarvitada narkootikume. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et A. Korovin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Korovini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistusest on teda juba ennetähtaegselt vabastatud, kuid isik ei suutnud käitumiskontrolli ajal täita talle kohtu poolt pandud kohustusi, muuhulgas rikkus kohustust - mitte tarvitada narkootikume. Arvestades A. Korovini poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.