lg 2 p1;
;
lg 1 järgi.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 11.05.2007 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega - 1 aasta 8 kuud vangistust. Süüdi tunnistati Joel Jalakas peale Harju Maakohtu 11.05.2007.a kohtuotsust toime pandud kuriteos
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.05.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 11 kuud 10 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 04.06.2007.a ja lõpp on 14.05.2009.a. J. Jalakase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama xxx. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Jalakase vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibinud 4 korda. Elustiil on riskiv ja hoolimata, uued kuriteod pani toime katseajal. Joel Jalakas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta vabastamist. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibinud korduvalt. Süüdi mõistetud pidevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid vabaduses ei ole isikul garanteeritud töökohta, mis aitaksid uue kuriteo toimepanemise riski vähendada. Isik vabanes eelmisest vangistusest ennetähtaegselt, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et J. Jalakas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Jalakase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibinud korduvalt. Süüdi mõistetud pidevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid vabaduses ei ole isikul garanteeritud töökohta, mis aitaksid uue kuriteo toimepanemise riski vähendada. Isik vabanes eelmisest vangistusest ennetähtaegselt, kuid sooritas uue kuriteo katseajal. Arvestades J. Jalakase poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.