4 – 06 – 2829 (MPOL-06-HK-0986-K -F) KOKS § 66-2 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Linnavalitsuse (Keskkonnaameti kaudu) Tallinna munitsipaalpolitsei vaneminspektor Anu PÕLLUAAS-a 04.07.2006.a. kiirmenetluse otsusega väärteo asjas nr. MPOL-06-HK-0986K -F tehti kindlaks, et Milvi Suursaar 22.05.2006.a. kella 15.20 paiku Tallinnas, Pärnu mnt. 193A rikkus heakorra eeskirja, olles notariaalse lepingu alusel kinnistu omanikuga võrdsustatud isik, ei täitnud kohustust hoida korras oma kinnistut ja kinnistu piirdeaeda ning ei rakendanud meetmeid kinnistu risustamise vältimiseks, ei teostanud heakorratöid kinnistuga külgneval puhastusalal. Kinnistu on võsastunud, kaetud vanade kuivanud lehtedega ja risustatud erinevat sorti prahiga (madrats, lammutatud vana raadio, plekkpurgid, kilekotid jm.). Kinnistu tänavapoolne piirdeaed on lagunenud. Kinnistuga külgneval kõnniteel on vanad kuivanud lehed ja praht. Rikkudes sellega Tallinna linna heakorra eeskirja p. 11.1 ja 11.2 nõudeid ning pannes sellega toime KOKS § 66 -2 lg.1 kirjeldatud väärteo. Ning määras Milvi Suursaarele KOKS § 66 -2 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 4200.EEK-i. KAEBUSE SISU Milvi Suursaar esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Keskkonnaameti kaudu) Tallinna munitsipaalpolitsei vaneminspektor Anu PÕLLUAAS-a 04.07.2006.a. kiirmenetluse otsus väärteo asjas nr. MPOL-06-HK-0986-K –F ning lõpetada väärteoasjas menetlus, põhistades oma kaebust sellega, et Kaebaja menetlusosalisena on seisukohal, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud ja vääralt kohaldanud väärteomenetluse seadustiku norme ja ilma seadusliku aluseta sekkunud kaebaja esindatava Kristina Suursaare Põhiseaduse §-ga 32 tagatud põhiõiguse teostamisse, mis tõi kaasa kaebaja seadusevastase karistamise. 1. Väärteomenetluse seadustiku § 19 lg 1 p 4 rikkumine Menetleja on karistuse määramisel jätnud täielikult arvestamata menetlusosalise 04.07.2006 antud selgitused ja esitatud tõendid: Kinnistu omanik 2005.a. sügisel ehitanud uue värava ja parandanud aialippe, kuid tuvastamata isikud on lõhkunud 2006.a. kevadel uuesti piirdeaia, kasutades ilmselgelt ära asjaolu, et kinnistul asuv maja on kurjategijate poolt varem täielikult rüüstatud, kuriteo tagajärjel elamiskõlbmatu ning seetõttu elaniketa. Kinnistul toimunud avaliku varguse ja rüüstamise fakti suhtes on Põhja Ringkonnaprokuratuur alustanud 2003.a. oktoobris kriminaalmenetlust, kuid uurimist ei ole senini lõpule viidud. Seega on kinnistu omanik sama kinnistu rüüstamise ja varguse faktis alustatud kriminaalasjas kannatanu. Seda asjaolu oleks pidanud väärteo eest karistuse mõistmisel kindlasti arvestama kergendava asjaoluna, sest kinnistu omanik kannatanuna, kellele on tekitatud kuriteoga oluline varaline kahju, ei ole ise ei tahtlikult ega ettevaatamatusest põhjustanud kuriteo tagajärge - elamu kasutamiskõlbmatust ja sellest tulenevat tühjana seismist, millest otseselt tulenevad ka heakorraprobleemid. Eelnevast tulenevalt on menetlusosaline andnud menetlejale selgitusi, et kinnistul olev praht on sinna toodud mitte kinnistu omaniku poolt, vaid kõrvaliste isikute poolt, kes kasutavad kuritahtlikult ära asjaolu, et kinnistul asuv maja on kuriteo tagajärjel elamiskõlbmatu ning seetõttu ilma elaniketa. Kinnistu omaniku esindajana olen 2005.a. oktoobris sõlminud lepingu AS-ga C prügikonteineri rendiks, mille eest tuleb tasuda igakuiseid makseid ( oma prügi ei teki, sest majas ei elata). Kuna konteiner on lukustatud, jätkub kõrvaliste isikute poolt prahi kinnistule toomine nüüd konteineri kõrvale. Omanik on koristanud kinnistult tonnide viisi võõrast prügi ja selle äraviimise eest tasunud, s.t. kandnud materiaalset kahju, kuid prahi toomine jätkub. Tekkinud olukorras karistab menetleja mitte süüdiolevaid isikuid, kes toovad võõrale kinnistule sihilikult oma prügi ning kelle tabamine väärteolt on ilmselgelt raskem kui kinnistu omaniku karistamine, vaid kannatanut (kahjustatud isikut) – kinnistu omanikku. Menetleja poolt kannatanu karistamine on loomuvastane ning ei vasta väärteomenetluse seadustiku mõttele ja eesmärgile.
§ lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Need õigused ei ole mitte teoreetilised ja illusoorsed, vaid reaalsed ja kehtivad õigused, millega menetleja peab arvestama ning nendega mittenõustumist põhjendama. 2 Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusosaliste ütlustega ja esitatud tõenditega ( AS C arved, Riigiprokuratuuri 26.01.2006 määrus) arvestatud. 2.
lg 1 kohaldamata jätmine ja
lg 2 p 1 väär kohaldamine Heakorra eeskirja rikkumise kui väärteo kvalifikatsioon on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kõrvuti koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega. Seadusandja poolt kõnealuse väärteo kvalifikatsiooni selline asetus, samuti heakorra eeskirjade rikkumise tegelik sisu kohtuvälise menetleja otsuse lühikirjelduses kirjeldatud kujul, viitab sellele, et vaidlusalune heakorra eeskirjade rikkumine, mille toimepanemise koht on pealegi menetlusosalise esindatava eraomandis olev kinnistu, on olemuselt vähetähtis väärtegu, mis ei ole ohtlik ühiskonnale ega teistele isikutele. Oluline on samuti asjaolu, et kõnealuse väärteoga ei ole tekitatud kahju ega ole ka kahju tekkimise ohtu ( vrd näiteks kulupõletamisega eraomandis oleval kinnistul). Eelnevalt on selgitatud, et kahjustatud isik kinnistu risustamise tõttu on hoopis kinnistu omanik. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 30 lg 1 annab menetlejale õiguse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel või kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud.
lg 1 kohaselt võib vähetähtsa väärteo puhul kohtuväline menetleja jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi füüsilisest isikust menetlusalusele isikule 25 kuni 200 krooni ja teha hoiatamisotsuse. Vastuolus
§-ga 53 ei ole menetleja isegi kaalunud ei väärteo vähetähtsust ega sellest tulenevalt menetlusosalise suhtes hoiatamismenetluse kohaldamist, vaid on kohe kohaldanud heakorra eeskirja vähetähtsa rikkumise korral kiirmenetlust. Isegi kui jätta tähelepanuta, et vähetähtsa väärteo puhul oleks olnud õiglane ja otstarbekas kohaldada hoiatamismenetlust, kuivõrd kiirmenetluse algatamine vähetähtsa väärteo puhul on vastuolus
mõttega, on vääralt alustatud kiirmenetluses määratud trahv 70 trahviühiku ulatuses ülemääraselt suur. Sõltumata väärteo tähtsusest ja raskusest võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel karistatakse sanktsiooni keskmisele määrale vastava rahatrahviga. (Riigikohtu 16.06.2006 otsus nr. 3-1-1-41-06) Seega isegi juhul, kui väärtegu ei oleks vähetähtis, oleks ka sel juhul kergendavate või raskendavate asjaolude puudumisel santsiooni keskmine määr rahatrahv 50 trahviühikut , mitte 70 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas on pealegi kergendavad asjaolud olemas (omanik on teinud omapoolselt kõik võimaliku kinnistu risustamise vältimiseks - sõlminud prügiveo lepingu võõra prügi äravedamiseks, teinud uue värava , s.t. püüdnud igati vältida kinnistu risustamist võõraste isikute poolt), kuid menetleja ei ole nende asjaoludega arvestanud. 3. Väärteomenetlust välistavad asjaolud
lg 1 p 2 järgi on väärteomenetlust välistavaks asjaoluks, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest. Nii kinnistu omanikku Kristina Suursaart kui menetlusosalist tema esindajana on korduvalt karistatud sama teo toimepanemise eest. Väärteomenetluses kohaldatakse karistusseadustiku üldosa sätteid. Vaidlusalune väärtegu on vältav tegu, sest asja tehiolud on jätkuvalt identsed eelmiste karistuste aja tehioludega ( ei ole eelmiste karistuste kohaldamisest muutunud ). Kuna nii kinnistu omanikku kui ka tema esindajat on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, on see sama teo eest uut väärteomenetlust välistavaks asjaoluks.
3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.