4-07-6809\6

4-07-6809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6809 (2373,07,008321) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Olivia Vaal Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Aivar Arulaane kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 16.11.2007 otsusele nr 2373,07,008321 Aivar Arulaane karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aivar Arulaane, IK: 37812170284, elukoht: XXX RESOLUTSIOON
2. Jätta Aivar Arulaane kaebus Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 16.11.2007 otsusele nr 2373,07,008321 Aivar Arulaane karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 16.11.2007 otsus nr 2373,07,008321 Aivar Arulaane karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 25.02.
4. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 16.11.2007 otsusega nr 2373,07,008321 karistati Aivar Arulaanet LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 23.10.2007 kell 21.10 Tallinn-Paldiski tee
5. kilomeetril juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 25 km/h võrra, sõites kiirusega 119 +/- 4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles väitis, et ei ole viibinud väärteoasja materjalides näidatud ajal Paldiski mnt
6. kilomeetril. Oli segaduses kui politsei teda kinni pidas ja väitis, et ületas kiirust möödasõidul. Kohapeal vaidlustada ei saanud ja koostati protokoll. Kiirust ületanud ei ole. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et sõitis Paldiski-Padise teel, kus on kruusatee. Keeras Alexela tankla juurest Paldiski mnt-le. Politsei pidas Paldiskis Peetri tänaval kinni ja väitis, et ületas lubatud sõidukiirust Paldiski mnt 43.kilomeetril. Kiirust ületanud ei ole. Politsei sõitis järele ja andis peatumismärguande. Alexela tankla juurest Peetri tänavale kulub ehk minut, seal on kiirusepiirang. Tunnistaja Aivar Hiie seletas, et 23.10.2007 teostas Paldiski mnt-l liiklusjärelevalvet. Kui tuli autode kolonn, siis sellest sõitis mööda XXX, millise sõiduki kiiruseks mõõtis 118 km/h, kolonni kiirus oli 94 km/h. Sõitsid järgi Paldiski suunas. Seal on pikad sirged ja kinni pidasid Paldiskis Peetri tänaval. Kutsusid menetlusaluse isiku oma autosse, tutvustasid näitu, koostasid väärteoprotokolli. Menetlusalune isik küsis, kas see oli kaameraga fikseeritud. Küsisid miks nii kiiresti sõitis. Paarimees fikseeris sõiduki numbri. Sõiduk oli kogu aeg näha kui teistest mööda sõitsid. Kui sõiduki kiirus oleks olnud 90 km/h, siis oleks kiiremini kätte saanud, sest nad asusid tee kõrval parklas, läks aega kui välja sõitsid. Jõudsid järgi nagu jõudsid. Vilkureid sisse ei lülitanud. Kohe peatumismärguannet anda ei saanud, sest tee ääres on haljasala. Teele joosta ei olnud mõtet. Ta oli möödasõidul, pidid turvalisemalt käituma. Pime aeg oli ka. Ise juhtis politseisõidukit. Paldiski poole on pikad sirged, ühtegi autot ette ei keeranud. Alexela ristmik on hästi näha. Menetlusalune isik oli koos naisterahvaga. Vestluses juhiga juht vastu ei vaielnud, küsis vaid seda kas kaamera on. Menetlusalune isik konsulteeris telefoni teel kellegagi. Küsimus oli ka kust menetlusalune isik tuli ja menetlusalune isik vastas, et autolammutusest. Tunnistaja KE seletas, et Aivar Arulaane käis tema juures , sest ta tahtis autole juppe saada ja oli vaja seletada, mida vaja on. Seletas natuke ja siis A.Arulaane sõitis ära. Kust A.Arulaane tuli, seda ei tea ja kellega oli, seda samuti ei tea. Ära läks kruusateed pidi Paldiski suunas. Siis helistas A.Arulaane ja ütles, et võeti kinni kiiruse ületamise eest. Kui kaua aega hiljem pärast lahkumist helistas, seda ei tea. A.Arulaane käis Audiga. Kruusatee lõpeb ära Laoküla juures ja sealt algab asfaltkattega tee, mis läheb tankla juurde. Pärast tanklat on Tallinn-Paldiski mnt. Ise elab XXX ja sinna läheb kaks teed: Padise-Paldiski ja Kersssalu-Madise. A.Arulaane lahkus.Tunnistaja EK seletas, et sõitsid A.Arulaanega Haapsalu poole. Padiselt läksid sõbra juurde. Seal istus autos ja välja ei tulnud. Pärast seda sõitsid Paldiski poole ja sõitsid välja Alexela tankla juurest. Paldiskis Marati juures peeti kinni. See oli kas Peetri või Rae tänaval. Politsei sõitis nende taga ja siis politseiametnik kutsus A.Arulaane oma autosse. A.Arulaane rääkis, et teda süüdistatakse kiiruse ületamises. Sõitma hakkasid poole üheksa ajal ja kinni peeti pärast üheksat. Enne seda käisid autot remontimas Ohtus. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rikkumine on tõendatud ja kvalifitseeritud õigesti. Mõõtmist on teostanud pädevad politseinikud. Mõõteseade oli töökorras ja taadeldud. Politsei ametnikud on kogenud ja ei eksi selles. Toimus mõõtmine, järelesõit ja peatamine. Nad on näidanud kuidas toimus auto kinni pidamine, kuidas kõik toimus. Auto number oli autol ilusti 2 näha. KE ei mäletanud isegi kellaaega, samas teadis seda, et kaebaja just kindlale teele sõitis. Kaebaja võis ju K.E juures käia. Kuna isik ei mäleta kellaaega, siis see rikkumine ka kindlasti toimus. EK andis ütlusi ja on temaga lähedases suhetes. Nendesse ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Politseinik ei tunne kaebajat ja ei näe põhjust teda lihtsalt süüdistada. Kiirus mõõtmise protokolliga oli kaebaja alguses nõus ja siis, kui keegi talle nõu andis telefoni teel, siis ta enam nõus ei olnud. Kaebaja karistuse register on 2006.a. suur. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, siis mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km tunnis. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine, siis jälle mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. Mootorsõiduki poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine ja mootorsõiduki poolt liiklusnõuete muu rikkumine. Karistusregister on liiga pikk. Leian et rikkumine on tõendatud ja tunnistatud üle kuulatud, kuid leian, et politsei ütlused on usaldusväärsemad ja jätta kaebus rahuldamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 25 kilomeetri võrra tunnis. Kaebaja on otsuse vaidlustanud, väites, et ta viibis väidetava õiguserikkumise ajal teises kohas ning politseiamentik ajas ilmselt sõidukid segamini. Selle kinnituseks on ta taotlenud tunnistajate K.E ja E.K i ülekuulamist. Ülekuulatud K.E ei teadnud teadnud väidetava sündmuse kuupäeva ega kellaaega ega seda kui pika aja möödmisel pärast kaebaja lahkumist tema juurest kaebaja talle helistas. Samas aga teadis ta täpselt kumba teed pidi A.Arulaane ära sõitis. Kohtule jääb ka arusaamatuks, miks pidi A.Arulaane kinnipidamisest ette kandma K.E . Seevastu E.K , kes A.Arulaanega koos autos oli, ei näinud K.Et kui K.E juures käidi, samuti ei teadnud ta selle küla nimetust kus käidi. Ka sõiduki kinnipidamise kohta Paldiski linnas ei teadnud, kuid samas teadis täpselt seda, millist teed pidi Paldiskisse sõideti. Kohus suhtub taolistesse ütlustesse, millistes on tunnistajad kindlad just kaebaja sõidetud teelõigus, kuid ei tea muid ükiskasju sündmusest, kriitiliselt. Peale selle võis kohtuistungil aru saada, et E.K ja A.Arulaane on lähedastes suhtes, mis seda enam annab alust suhtuda kriitiliselt E.K i ütlustesse, kuivõrd tunnistaja on ilmselgelt A.Arulaane juhtimisõiguse säilimisest huvitatud, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmine halvendaks ka tema elukvaliteeti. Kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistaja Aivar Hiie ütlusi, kuivõrd A.Hiie ei tunne ei kaebuse esitanud isikut ega teisi tunnistajaid. A.Hiie ütluste kohaselt fikseeris ta kiiruse ületamise ja paarimees kiirust ületanud sõiduki registreerimismärgi ning sõidukit alustati mõningase viivituse järel jälitama. Seejuures ei kaotatud jälitatavat sõidukit silmist ning sõiduk peeti kinni Paldiskis, kus kinni peetu alguses ka tunnistas rikkumist, kuid siis helistas kellelegi ja hakkas seejärel huvi tundma selle vastu, kas see rikkumine on kaameraga fikseeritud. Saades teada, et selle rikkumise kohta videosalvestus puudub, hakkas rikkumise toimepanemist eitama. Seega veendus kaebaja selles, et ainsaks tõendiks on politseiametniku ütlused, mida on võimalik kahtluse alla seada oma valitud tunnistajatega, kellega ütluste osas kokku leppida. Taolisest helistamisest, mida kinnitasid nii A.Hiie kui ka K.E, teeb kohus järelduse, et A.Arulaane mitte ei teatanud ainult oma kinnipidamisest, vaid otsis abi ja nõuannet kuidas karistusest pääseda, teades seda, et tal on kustumata karistused raskete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kuivõrd autos viibis ka E.K , pidi ka E.K oma ütlused kohandama A.Arulaane ütlustega, millised aga ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil seletas A.Hiie, et menetlusalune isik oli talle öelnud, et tuli autolammutusest. Kaebaja väitis kohtuistungil, et nii hilisel kellaajal ei saanud ta sealt tulla. Ometigi ei tunne A.Hiie kaebajat ega tea, millega kaebaja tegeleb, mistõttu ei oleks ta osanud öelda seda, et kaebaja tuleb autolammutusest. Seega sai A.Hiie seda väita vaid juhul, kui A.Arulaane talle seda ütles. Sellest saab aga järeldada, et A.Arulaane ei tulnud Madise poolt ja ei keeranud Paldiski mntle Alexela tankla juurest, vaid sõitis mööda Tallinn-Paldiski mnt-d ning just tema juhitud sõiduk ületas lubatud sõidukiirust, milline fikseeriti ja just lubatud sõidukiirust ületanud sõiduk peeti kinni Paldiskis Peetri tänaval ning selle sõduki juht oli just Aivar Arulaane. 3 Seetõttu asub kohus seisukohale, et Aivar Arulaane on toime pannud LE § 124 p 2 nõuete rikkumise ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 3000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kohus asub seisukohale, et rikkumise raskus vastab määratud karistuse määrale. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 41 km/h. Uue raske liikusalase väärteo pani menetlusalune isik toime ajal, mil varasemad karistused ei olnud kustunud. Seejuures olid eelmised rahatrahvid suhteliselt suured. Sellele vaatamata pani menetlusalune isik toime järgmise väärteo. Seega pelgalt rahaline mõjutamine ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega liikluseeskirja nõudeid. Seega kui juht ei ole võimeline tajuma liikluskorraldusvahendeid, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ja enda juhitava sõiduki liikumiskiirust, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liikluseeskirja teistele ohtlik. Menetlusalune isik on seletanud, et juhtimisõiguse säilimine on talle seoses tööga oluline. Arvestades varasemaid karistusi, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Sellekohane kogemus on aga menetlusalusel isikul juba pikaajaliselt olemas. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 4