← Eesti

1-06-11885\4

1 – 06 – 11885 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1 – 06 – 11885 Kohtunik Anne Ennok Kriminaalasi Aleksei Vaiseri kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikovi taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks kriminaalasjas 1 – 2973/03 Süüdimõistetu ALEKSEI VAISER isikukood 37503080320, elukoht: xxx RESOLUTSIOON KrMS § 415 lg 3 alusel lükata edasi Aleksei Vaiserile Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmine 21.11.2006.a. kuni 21.01.2007.a. Kohustada Aleksei Vaiserit ilmuma 22.01.2007.a. Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. määratud karistuse kandmiseks xxx Vanglasse aadressil, xxx. Määrus saata süüdimõistetu kaitsjale ja xxx Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: Aleksei Vaiser mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 29.04.2004.a. otsusega KarS § 294 lg 1 ja § 299 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat, mis tingimuslikult pöörati täitmisele osaliselt, määretes, et kohesele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loetakse karistuse kandmisele asumise aeg. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2004.a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ja Riigikohus ei andnud kassatsioonile menetlusluba. Aleksei Vaiseri kaitsja Leonid Olovjanišnikov esitas 16.11.2006.a. kohtule taotluse Aleksei Vaiserile mõistetud karistuse kandmise edasilükkamiseks KrMS § 415 lg 3 alusel. Kaitsja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et Aleksei Vaiser mõisteti süüdi kui ametiisik. Peatselt vastuvõetavates karistusseadustiku muudatustes aga KarS § 289 ja 290 dekriminaliseeritakse ning KarS § 288 muudetakse. Uue ametiisiku mõiste järgi ei peaks Aleksei Vaiser olema tunnistatud ametiisikuks ja see võib kaasa tuua kriminaalasja lõpetamise tema suhtes. Lisaks pöördus Aleksei Vaiser 08.07.2005.a. Euroopa Inimõiguste Kohtusse seoses inimõiguste rikkumisega tema kriminaalasjas. Euroopa Inimõiguste Kohus on võtnud Aleksei Vaiseri kaebuse 29.05.2005.a. menetlusse. Kaitsja sõnul kinnitab kaebuse menetlusse võtmine probleemi olemasolu. Juhul, kui kohus teeb asjas positiivse lahendi Aleksei Vaiseri suhtes, siis tekib tal süüdimõistva kohtuotsuse reaalne teistmisvõimalus. Kaitsja on lisanud taotlusele selles esitatud asjaolusid kinnitavad dokumendid, ühtlasi ka psühhiaater Igor Troitski poolt 25.08.2006.a. väljastatud tõendi, millest nähtub Aleksei Vaiseril endise haigusseisundi olemasolu. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ja selle juurde lisatud dokumentidega, asub seisukohale, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetluse seadustiku §-i 415 lõike 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et Euroopa Inimõiguste Kohus on võtnud menetlusse Aleksei Vaiseri kaebuse, mille ta esitas seoses inimõiguste rikkumisega tema suhtes algatatud kriminaalasjas. Käesolevas asjas veel lahendit ei ole. Samuti on kohus kontrollinud kaitsja väidet võimalike seadusemuudatuste menetlemise kohta ja kontrollimise käigus selgus, et Riigikogu täiskogu menetluses on seaduseelnõu 931 SE, milles nähakse ette viidatud paragrahvide muudatused. Seadusandja ei ole määratlenud raske tagajärje olemust. Seega on kohus seisukohal, et raske tagajärg KrMS § 415 lg 3 mõttes võib olla ka õiguslik. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul võivad Aleksei Vaiseri viivitamatu asumisega vangistuse kandmisele kaasneda temale eelkõige rasked õiguslikud tagajärjed ning loeb seetõttu põhjendatuks süüdimõistetu suhtes otsuse tegemisekaristuse kandmise aja edasilükkamiseks vastavalt KrMS § 415 lg 3 alusel. Anne Ennok täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.