← Eesti

1-08-2287\2

Obsah (9)§ 76§ 751§ 75§ 78§ 209§ 65§ 200§ 199§ 64

Kriminaalasi nr 1-08-2287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2287 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 76

lg 4 alusel määrata katseaeg kuni 20.02.2010.a.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Mario Kangronile elektroonilise valve kestuseks 4 (neli) kuud. Kohustada Mario Kangroni täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1

(4)oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel määrata Mario Kangronile katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui kahe nädala jooksul vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - alates vabanemisele järgnevast kuust tasuda igakuiselt täitemenetluses olevate rahaliste nõuete katteks vähemalt 1000 krooni kuus. - Määrus Mario Kangroni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Põlva talitusse.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Mario Kangroni katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Mario Kangroni keha külge. Vabastada süüdimõistetu Mario Kangron karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mario Kangron on Viru Maakohtu 23.03.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1966 süüdi tunnistatud

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistatud 1 aasta 1 kuu vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 25.11.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 10.04.2006.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.02.2006.a ja lõpeb 20.02.2010.a.

§ 76lg 2 p 2 järgi kannab kinnipeetav 2/3 karistusajast 21.

oktoobriks 2008.a,

§ 76lg 2 p 1 kandis kinnipeetav vähemalt 1/2 karistusajast 22.

veebruariks 2008.a. Mario Kangron esitas 31.12.2007.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 14.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. Mario Kangron on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 23.09.2004.a Tartu Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 8 kuud vangistust, ülejäänud 2 aastat 4 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 25.11.2004.a Põlva Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 199 lg 2 p 7 - § 25 lg 1, 2 § 200 lg 2 p 7, 9 - § 22 lg 3, § 202 lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust, kandmata karistus 2 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 64lg 1 alusel liidetud mõistetud 2

(4)karistusele 23.09.2004.a Tartu maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osale, s.o 2 aastat 4 kuud vangistust, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud 28 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja toetab Mario Kangron vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, elektroonilise valve ajaks vähemalt 4 kuud. Ettekande kohaselt on Mario Kangron motiveeritud muutuma ja edaspidi käituma seadusekuulekalt. Kinnipeetav omab kokkulepet vabanemise järel tööleasumiseks OÜ-sse Bellus, tema elukohas on olemas kõik tingimused elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Mario Kangron selgitas kohtuistungil, et kuriteod olid toime pandud nooruse rumalusest. Nüüd on tal olnud piisav järelemõtlemise aeg vanglas ja ta soovib edasist elu jätkata seaduskuulekalt. Tal on olemas vabaduses kindel elukoht ja võimalus ka koheselt tööle asuda. Kaitsja leidis samuti, et esinevad kõik eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör ei toetanud Mario Kangroni ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Mario Kangron on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mario Kangron on varem kriminaalkorras karistatud. Viimase kuriteo pani ta toime ajal, mil tal oli eelmise kohtuotsuse järgi veel katseaeg. Mario Kangron on oma süüd tunnistanud ning tegusid kahetsenud. See, et isikul on soov liikuda paranemise suunas, tõestab senine küllaltki pikk karistuse kandmise aeg, mis on kulgenud probleemideta. Vangla iseloomustab Mario Kangroni positiivselt. Vanglas viibimise ajal ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Peale selle on Mario Kangronil säilinud head suhted lähedastega. Peale vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul Mario Kangroni tulevane elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et Mario Kangron on võimalik enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata neli kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 76lg-le 4 tuginevalt kestab Mario Kangroni katseaeg kuni 20.02.2010.

a. Sellel ajal tuleb allutada ta

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Et vähendada õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata Mario Kangronile lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume.

Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Mario Kangroni

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul.

§ 75lg 4 alusel tuleb süüdimõistetul hakata katseajal hüvitama tema vastu täitemenetluses olevaid 3

(4)nõudeid igakuiste maksetena. Mario Kangron oli nõus taolist lisakohustust võtma ja arvas, et on võimeline tasuma 1000 kr kuus. Et vähendada uute kuritegude toimepanemise riski peab kohus vajalikuks

§ 75

lg 2 p 7 kohaselt keelata süüdimõistetul suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.