← Eesti

1-08-2419\2

Obsah (4)§ 76§ 75§ 78§ 65

Kriminaalasi nr 1-08-2419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-2419 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

§ 76lg 4 alusel määrata Aimar Metsojale katseajaks 1 (üks) aasta.

Kohustada Aimar Metsojat täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond , - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1

(3)

§ 75

lg 2 alusel määrata Aimar Metsojale katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest ja läbida alkoholismivastane ravikuur; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta; - kriminaalhooldaja äranägemisel läbida sotsiaalprogramme. Määrus Aimar Metsoja suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonda.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Aimar Metsoja katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Aimar Metsoja karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aimar Metsoja on Pärnu Maakohtu 04.11.2002.a otsusega kriminaalasjas nr 1-522/02 süüdi tunnistatud KrK § 1761 järgi ja karistuseks on mõistetud 30 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel on suurendatud mõistetud karistust Põlva Maakohtu 17.04.1997.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 1 kuu 7 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõistetud 5 aastat 2 kuud 7 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 21.06.2006.a määrusega vabastati Aimar Metsoja vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 1 aasta. Tartu Maakohtu 18.05.2007.a määrusega pöörati Pärnu Maakohtu 04.11.2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.05.2007.a ja lõpeb 24.11.2008.a, ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 17.05.2007.a. 19.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2008.a seisuga on Aimar Metsoja kandmata karistusaeg 7 kuud 27 päeva. Aimar Metsoja on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 17.04.1997.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 101 p 2, 6, 7 järgi 11 aastat vangistust; Kriminaalhooldaja toetab oma ettekandes Aimar Metsoja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele, tal on olemas elukoht, toetus ema poolt ja võimalus koheselt tööle asuda. Kuigi eelmisel korral ennetähtaegse vabastamise järel ei suutnud süüdimõistetu täita kohtu poolt määratud nõudeid, peab sel korral kriminaalhooldaja siiski otstarbekaks. 2

(3)Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna ta ei kasutanud eelmisel korral ennetähtaegsel vabastamisel antud võimalust, mis näitab, et ta pole vajalikke järeldusi teinud ning pole ilmselt võimeline katseaega läbima. Aimar Metsoja selgitas kohtuistungil, et eelmisel korral vabadusse sattudes oli ta segaduses, kuna oli väga pikka aega viibinud kinnipidamiskohas ega suutnud kohaneda. Nüüd on ta teinud järeldused ja tal on ka ettekujutus, mis teda vabaduses ootamas on. Ta on tegelenud vangistuse ajal enda alkoholiprobleemiga ja on valmis seda ka vabaduses jätkama. Tal on olemas kindel elukoht ja võimalus ka tööle asuda.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aimar Metsoja on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on Aimar Metsoja vanglas lahendamaks alkoholiprobleemi läbinud AA programmi ja alustanud programmi 12 sammu läbimisega. Aimar Metsoja on loodetavasti teadvustanud endale alkoholiprobleemi – ta avaldas kohtuistungil, et soovib vabaduses läbida ravi. Kriminaalhooldaja on märkinud, et tähtaegse vabanemise korral on tõenäosus alkoholirelapsi kordumiseks ja probleemide kuhjumiseks suurem, kuna A. Metsoja vajab toetust ja välist kontrolli, et tulla toime seaduskuuleka eluviisiga. Kohtunik leiab, et Aimar Metsoja vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kuigi prokurör avaldas, et Aimar Metsoja ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks, leiab kohtunik, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus tegeleda võimalike vabanedes tekkivate probleemidega kriminaalhooldaja järelevalve all. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Aimar Metsojale lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 76

lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Samal eesmärgil tuleb süüdimõistetule panna ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Aimar Metsojat

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul.

Kohanemaks peale pikka vangistusaega vabadusega peab kohus vajalikuks kohustada süüdimõistetut

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldaja äranägemisel sotsiaalabiprogrammis.

Kuna Aimar metsoja kandmata karistust on alla aasta, tuleb

§ 76lg 4 alusel määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.