← Eesti

4-08-1381\3

4-08-1381 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2008.a, Narva Väärteoasja number 4-08-1381 Kohtunik Rafkat Minzatov Väärteoasi ValentinVilenchitsi kaebuse järgi I

) § 117 lg 1 p1, 2 alusel kontrollib maakohtunik eelmenetluses asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist; jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel.

§ 118

lg 2 p 1 alusel teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

§ 114

lg 3 alusel kaebus kiirmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Väärteomaterjalidest võib näha, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 31.01.2008.a. 01.02.2008.a kiirmenetluse otsus on jõustunud. Kaebus on esitatud kohtusse alles 15.02.2008.a, seega kaebuse esitaja on rikkunud kaebuse esitamise tähtaega. Oma kaebuses kaebuse esitaja palus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Ta seletas, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud kaebuse esitaja haigestumise tõttu. Kaebuses on märgitud, et menetlusalusel isikul ei olnud võimalust esitada kaebust seadusega määratud tähtaja jooksul, kuna kaebuse esitaja oli haige alates 30.01.2008.a, mida kinnitatakse perearsti Lxxx Gxxx tõendiga, kuid tõendit kohtule ei esitatud.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Seetõttu tuleb ka kõnealusel juhul kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel juhinduda KrMS § 172. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimalik vaid juhul, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. KrMS § 172 lg 2 alusel kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: - äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; - muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium omab seisukohta, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 - RT 3 2004, 2,20, 2 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 - RT 3 1998, 21, 211). Kohus, vaadates läbi esitatud kaebuse koos lisamaterjalidega, taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, leiab, et taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse esitaja, kaebuses märgites, et ta oli haige alates 30.01.2008.a, ei esitanud kohtule vastavat perearsti tõendit. Seega kohus ei saanud tunnistada kaebuses toodud möödalaskmise kaebuse esitamise tähtaega põhjus põhjendatud ning seega lähtuvalt mõjuvad. Teiste kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjuseid kaebuse esitaja poolt toodud ei ole. Lähtudes ülalmainitust, kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebuse pärast

§ 114

lg 3 sätestatud tähtaja möödumist, samuti ei ole kaebuse esitaja poolt äratoodud kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused kohtu arvates mõjuvad, siis tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, kaebus - läbi vaatamata. Määruse tegemisel kohus juhindub

§ 118lg 2 p 1.

Rafkat Minzatov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.