prg. 184 lg 2 p.1.2 ja 331 järgi ning Julia Jakovleva süüdistuses
prg. 184 lg 2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 14.septembrist 2007.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Juri Maksomov ja tema kaitsja adv. Anatoli Jaroslavski, süüdistatav Julia Jakovleva ja prokurör Rita Siniväli. Prokurör Rita Siniväli Süüdistatavad Juri Maksimov, Julia Jakovleva (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad adv. Anatoli Jaroslavski ja adv.Nadežda Kikkas Resolutsioon Harju Maakohtu otsus 14.septembrist 2007.a. Juri Maksimovi ja Julia Jakovleva suhtes tühistada osaliselt ja nimelt: 1) Julia Jakovleva süüdimõistmises ja karistamises 2
prg. 184 lg 2 p.1 järgi. 2) Juri Maksimovi süüdimõistmises
prg. 184 lg 2 p.1 järgi. 3) Juri Maksimovile
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi mõistetud karistuse osas. 4) Juri Maksimovile
prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Teha uus o t s u s, millega 1) Mõista Julia Jakovleva õigeks
prg. 184 lg 2 p.1 järgi. 2) Mõista Juri Maksimov õigeks
prg. 184 lg 2 p.1 järgi. 3) Mõista Juri Maksimovile
prg. 184 lg 2 p.2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust. 4)
prg. 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 29.juuni 2004.a.otsusega mõistetud ja ärakandmata 4 kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistusest lugeda kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ( 29.06.04-30.06.04) 5) Muus osas jätta kohtuotsus sisuliselt muutmata, kuid teha selles täptsustus ja jätta Juri maksimovi süüdimõistmisest
prg. 184 lg 2 p.2 järgi välja temale inkrimineeritud suures koguses narkootilise aine vedamine. 6) Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Julia Jakovleva apellatsioon rahuldada. Juri Maksimovi ja tema kaitsja poolt esitatud apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada 3 üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 14.septembrist 2007.a. mõisteti Juri Maksimov süüdi
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi ja karistati 6 aastase vangistusega.
prg. 65 lg 2 alusel mõisteti Juri Maksimovile liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 6 aastat ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvestati karistusest kantuks ja ärakandmisele kuuluva 6 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse karistuse kandmise alguseks loeti 12.oktoober 2005.a.
prg. 331 järgi mõisteti Juri Maksimov õigeks. Julia Jakovleva mõisteti süüdi
prg. 184 lg 2 p.1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega
prg. 74 lg 1 sätete kohaldamisega tingimisi 2 aastase katseajaga. Juri Maksimov on
prg. 184 lg 2 p.1,2 ja Julia Jakovleva
prg. 184 lg 2 p.1 järgi mõistetud süüdi alljärgnevas. Juri Maksimov on mõistetud süüdi selles, et tema omandas ebaseaduslikult edasiandmise eesmärgil ja enda tarbeks kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB) sisaldavat vedelikku (rohkem kui 3594,6g GHB-d), mida hoidis kuni kinnipidamiseni 12.10.2005.a. korteris aadressil Tallinn x ja vedas enda sõiduautos Mercedes Benz, reg.nr.xxx xxx, ning suures koguses, s.o. vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat massi ja pulbrit (rohkem kui 96,23g amfetamiini), mida hoidis kuni kinnipidamiseni 12.10.2005.a. enda elukohas aadressil Tallinn x ja 11.10.2005.a. andis samas korteris ca 1g amfetamiini sisaldavat pulbrit edasi T.M, kellelt 12.10.2005 kinnipidamisel võeti ära 0,22g amfetamiini. Läbiotsimisel 12.10.2005 leiti Juri Maksimovi üürikorterist ja autost kokku narkootilisi aineid - 3594,6g GHB-d ja 96,23g amfetamiini. Juri Maksimov ja Julia Jakovleva on mõistetud süüdi selles, et nad omandasid ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal, kohas ja isikult suures koguses, s.o. rohkem kui 5g psühhotroopset ainet gammahüdroksübutüraati (GHB), mida hoidsid kuni kinnipidamiseni 29.06.2004.a. korteris aadressil Tallinn A. Nimetatud korteri läbiotsimisel 29.06.2004 leiti ja võeti ära 270g GHB. Juri Maksimovile oli esitatud süüdistus ja ta oli antud kohtu alla ka
prg. 331 järgi selles, et tema olles Harju Maakohtu poolt vahistatu Tallinna Vanglas, omandas ebaseaduslikult 30.03.2006.a. Tallinna Vangla esimeses eeluuritavate hoone kambris nr.216 aadressil Magasini 35 Tallinn, eeluurimisega tuvastamata isikult narkootilist ainet – pruuni ja rohelise taimepuru segu massiga 0,34 g, mis on peenestatud tubaka ja kanepi (marihuaana) segu, pruunid ainetükid massiga 0,82 g, mis on kanepist valmistatud hašiš ja rohelised taimeosad massiga 0,097 g, mis on tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldav kanepiõisik (marihuaana), mida hoidis enda juures kuni läbiotsimiseni 30.03.2006.a. kell 21.20. 4
prg. 331 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus Juri maksimovi õigeks. Maakohus leidis nimetatud süüdistuses kogutud tõendeid uurides, et J.Maksimovi süü selles süüdistuse osas ei ole tõendamist leidnud. Tunnistajate V.V ja A.R ütlustega, samuti süüdistatava J.Maksimovi enda ütlustega on vaieldamatult tuvastatud, et 30.03.2006.a. Tallinna vangla ametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti J.Maksimovi taskust pakike, milles oli fooliumpaberisse pakituna pruuni värvi taimepuru massiga 0,34 g, milleks vastavalt ekspertiisi aktile nr. AN-541-06/2739 (krim.asi 1-06-10876 t.l.12-13) oli peenestatud tubaka ja kanepi segu, pruunid ainetükid massiga 0,82 g, milleks oli kanepist valmistatud hašiš ja roheline taimeosa massiga 0,097 g, milleks oli tetrahüdrokannabinooli sisaldav kanepiõisik. Pakikese saamise asjaolusid seletades kinnitas J.Maksimov, et pakikese sai nn vanglakirjavahetuse teel, mis toimib kambrite vahel nööri kaudu. Kohe pärast selle kättesaamist samal ajal sisenesid kambrisse vangla töötajad ja avastasid tal selle pakikese. J.Maksimovi ütluste kohaselt ta arvas, et talle saadeti kiri. Tunnistajate ütlustest ega teistest kriminaalasjas olevatest tõenditest ei tulene, et pakike, milles oli narkootiline aine oleks lahti rebitud või sellel oleks muu tunnus, mis annaks tunnistust, et J.Maksimov oli teadlik selle sisu laadist. On teada, et taolisel viisil teostatakse kinnipidamiskohtades keelatud kirjavahetust ning jagatakse mitte ainult keelatud asju, vaid ka saadetakse kirju ning arvestades J.Maksimovi seletust, ei ole võimalik kogutud tõenditega tema ütlusi selles osas ümber lükata. Ainuüksi J.Maksimovi informeeritusest, et kiri oli adresseeritud temale, ei piisa tema süüdi tunnistamiseks vahistatuna narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises. APPELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: 1) Juri Maksimovi kaitsja adv. Anatoli Jaroslavski taotleb kohtuotsuse tühistamist Juri Maksimovi süüdimõistmise osas ja uue otsusega tema õigeksõistmist. Apellant leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel: Juri Maksimovile esitatud süüdistus on konkretiseerimata ja vastuolus KrMS § 62 lg-s 1 sätestatuga. Tõendamiseseme asjaolud on kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Seadusega ettenähtud elementide puudumine rikub isiku õigust kaitsele, sest ei võimalda realiseerida põhiseadusliku õigust kaitsta oma huve. Antud kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, kus ja kelle käest omandas Juri Maksimov narkootilist ainet, samuti selle kohta, kas oli temal edasiandmise eesmärk ning millisel viisil ning kelle kaudu hoidis Juri Maksimov narkootilist ainet korteris aadressil Tallinn x ja korteris aadressil Tallinn A, arvestades asjaolu, et Juri Maksimov ei elanud neil aadressidel. Samuti puuduvad antud kriminaalasjas tõendid selle kohta, et Juri Maksimov vedas narkootilist ainet enda sõiduautos, sest kinnipidamisel oli sõiduauto roolis teine inimene. Järelikult kohtus tuvastatud faktilised asjaolud on vastuolus tehtud järeldustega. 5 Uurimisel eitas Juri Maksimov süüd ning andis kohtus üksikasjalike ütlusi, mille kohaselt ei ole tema seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. Kaitsja arvates ei ole Juri Maksimovi versioon ümber lükatud. Motiveerides järeldusi Juri Maksimovi süüdioleku kohta viitas kohus asjaolule, et Juri Maksimovi ütlused lähevad kogutud tõenditega lahku. Nimelt, läbiotsimise protokollis on näha, et korteris erinevatest kohtadest olid leitud Juri Maksimovi isiklikke dokumente, kuldesemeid, fotoalbumeid, telefone, tehnikat. Kuid selle kohta on Juri Maksimov andnud selgitusi ning need selgitused ei tõenda, et Juri Maksimovi on süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Teiseks argumendiks Juri Maksimovi süüdi tunnistamisel on kohtu arvates narkootiliste ainete tarbimiseks ja pakkimiseks erinevad esemed . Ka nende esemete olemasolu ei viita Juri Maksimovi süüdiolekule, sest korteris viibisid inimesed, kes tarvitavad narkootilisi aineid. Samas avaldasid Juri Maksimova ja Julia Jakovleva mitu korda, et kõik leitud narkootilised ained kuuluvad teisele isikule. Järelikult ka selles osas ei ole kohtu argumendid Juri Maksimovi süüdi tunnistamisel veenvad. Vaieldav on ka Juri Maksimovi süüdi tunnistamisel kohtu viide eksperdi arvamusele DNA profiilide olemasolu kohta korteris aadressil Tallinn x leitud erinevatel esimetel.Enamus segaproovide analüüsil saadud tulemused ei võimalda kindlalt väita, et nendes segaproovides sisaldub Juri Maksimovilt pärinev bioloogiline materjal. Seda enam, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Sarnaseid järeldusi võib teha ka korteris aadressil Tallinn A leitud erinevatel esemetel võetud proovide analüüsil saadud tulemuste alusel . Samas ei eita Juri Maksimov asjaolu, et ta käis korteris aadressil Tallinn x ning korteris aadressil Tallinn A. Sellepärast võib mõlemas korteris leitud erinevatel esemetel esineda Juri Maksimovilt pärinev bioloogiline materjal. Ainuüksi korterites viibimine ei anna alust teha järeldusi selle kohta, et Juri Maksimov kasutas neid kortereid narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks, nagu väidab kohus. Juri Maksimovi süü tõendamisel toetub kohus tunnistaja T. M ütlustele, mille kohaselt sai ta narkootilise aine Juri Maksimovilt. Kohus viitab ka sellele, et tunnistaja ütlusi kinnitab samuti Kesklinna politseiosakonna konstaabel Deniss Burnjakovi ettekanne, mille kohaselt T. M läbiotsimisel võttis viimane taskust minigrip kilekoti valge pulbriga ja pistis endale suhu (1 kd., t.l. 6). Samas konstaabli ettekanne ei ole tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes. Seega kohtu viide tunnistaja T. M ütlustele Juri Maksimovi süü tunnistamisel on ebaõigesti tõlgendatud ning järelikult ebaõigesti hinnatud. Samas kohtu arutlus on vastuolus loogika seadusega, millele viitab kohus kohtuotsuses. Kohus seob korteris leitud Juri Maksimovi isiklikke asju samas korteris leitud narkootiliste ainetega. Kohtuotsuses rõhutatakse, et kohus toetub asjaolude hindamisel loogika 6 seadusele. Kuid isiklike asjade seostamine narkootiliste ainetega olukorras, kus puuduvad piisav alus ja faktilised tõendid, on vastuolus loogika seadusega. Kohus on seisukohal, et Juri Maksimovi ütlused selle kohta, et tema tuli korterisse aadressil Tallinn x ööbima, kuid samas korteris olid tema isiklikud asjad, ei ole eluliselt usutavad. Samas ei ole kohtu arvates eluliselt usutav ka asjaolu, et Juri Maksimov kasutas korterit aadressil Tallinn A koera hoidmiseks, kui korteris olid leitud narkootiliste ainete jälgedega erinevad esemed, milledel olid leitud Juri Maksimovi DNA profiilid. Lisaks viitab kohus tunnistajate L. N, T. M ja J. Jakovleva ütlustele selle kohta, et J. Maksimovil olid lähedased suhted J. Jakovlevaga ning et J. Jakovleva suutis Juri Maksimovi koeraga hakkama saada. Kohtu järeldused antud osas on vastuolus loogika seadusega. Kaitsja leiab, et mõiste „eluliselt usutav” ei ole seotud kriminaalmenetlusega ning seepärast ei saa olla hindamise kriteeriumiks asjaolude hindamisel.
dispositsioon näeb ette tahtlust, kuid puuduvad viited selle kohta, et Juri Maksimovi tegudes esines vähemalt kaudne tahtlus. Kohtu seisukoht ei saa rajaneda oletustel ja tõenditega kinnitamata järeldustel. 2) Süüdistatav Juri Maksimov taotleb esitatud apellatsioonis samuti enda õigeksmõistmist
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi. Apellatsioonis esitab süüdistatav veelkord omapoolse versiooni sellest, kuidas tema oli seotud nende korteritega, millised figureerivad temale esitatud süüdistuses, millistel asjaoludel ta nendes korterites viibis ja väidab, et narkootikumidega, milliste käitlemist temale inkrimineeritakse, ei ole tal mingit seost. Põhjendamatult ei ole maakohus arvestanud tema ütlusi, mis kattuvad apellatsioonis esitatuga, kohtuotsuse tegemisel. 3) Prokurör vaidlustab esitatud apellatsioonis Juri Maksimovi õigeksmõistmist
prg. 331 järgi. Ta taotleb maakohtu otsuse tühistamist Juri Maksimovi õigeksmõistmises
järgi ja
Teha uus otsus ja mõista Juri Maksimov süüdi
Mõista süüdi
järgi ning karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud, mõistes
Suurendades mõistetud vangistust
lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu poolt 29.06.2004 mõistetud kandmata karistusega 4 kuud vangistust, mõistes kokku vangistuseks 6 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.06.-30.06.2004, so 2 päeva, mistõttu kanda jääb vangistusest 6 aastat 3 kuud 28 päeva, lugedes karistusaja alguseks J.Maksimovi kinnipidamise päev - 12.10.2005. Apellatsiooni põhjendatakse sellega, et kohus on Juri Maksimovi õigeksmõistmisel
I astme kohtuotsusest nähtub, et pakikese saamise asjaolusid seletades kinnitas J.Maksimov, et sai pakikese nn vanglakirjavahetuse teel, mis toimib kambrite vahel nööri kaudu. Kohe pärast selle kättesaamist samal ajal sisenesid kambrisse vangla töötajad ja avastasid selle pakikese. J.Maksimovi ütluste kohaselt ta arvas, et talle saadeti kiri. Tunnistajate ütlustest ega teistest kriminaalasjas olevatest tõenditest ei tulene, et pakike, milles oli narkootiline aine oleks lahti rebitud või sellel oleks muu tunnus, mis annaks tunnistust, et J.Maksimov oli teadlik selle sisu laadist. On teada, et taolisel viisil 7 teostatakse kinnipidamiskohtades keelatud kirjavahetust ning jagatakse mitte ainult keelatud asju, vaid ka saadetakse kirju ning arvestades J.Maksimovi seletust, ei ole võimalik kogutud tõenditega tema ütlusi selles osas ümber lükata. Ainuüksi J.Maksimovi informeeritusest, et kiri oli adresseeritud temale, ei piisa tema süüditunnistamiseks vahistatuna narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises ja valdamises.
koosseisust nähtuvalt on teo objektiivseks tunnuseks vangla sisekorraeeskirjade vastane narkootilise aine käitlemine. J.Maksimovil ei olnud arsti ega Ravimiameti luba narkootilise aine käitlemiseks. Subjektiks on erilise isikutunnusega isik – kinnipeetav, arestialune või vahistatu. Subjektiivsest küljest on koosseis täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. J.Maksimov tunnistas end süüdi selles, et temalt kui kinnipeetult võeti ära narkootiline aine. Istungil tuvastati, et J. Maksimovi näol on tegemist narkootikume tarbiva ja levitava isikuga, et ta varjas saadud kirja; temal ei olnud õigust nn kinnipeetavate postist ühtegi nööri otsas saabuvat kirja vastu võtta, mis iganes siis selles on. Vanglatöötaja saabumisel ei teavitanud ta koheselt kirja saamisest akna kaudu ega näidanud üles initsiatiivi kirja vabatahtlikuks väljaandmiseks, see leiti läbiotsimise käigus. Seega oli temal olemas otsene tahtlus ebaseaduslikult saabunud kirja omandamiseks. J.Maksimovile oli 21.11.2005 – 10.05.2007 seatud uurija poolt suhtlemispiirangud, millised tühistas kohtuotsuse teinud kohtunik. 17.11.2005 oli J.Maksimovit vanglas tutvustatud Vangistusseaduse, Vangla Sisekorraeeskirjade ja Tallinna Vangla kodukorraga . Ta on varem kinnipidamisasutustes korduvalt viibinud. Seega teadis ta täpselt, et mitteametlikult kirju saada ega vastu võtta temal, kui kinnipeetaval, lubatud ei ole, mis iganes siis need kirjad ka sisaldavad, rääkimata kinnipeetavana keelatud ainete omandamisest. Kui kohus leidis, et J.Maksimovil ei olnud otsest tahtlust narkootikume omandada, oleks pidanud kaaluma tema süüdimõistmist kaudse tahtlusega, sest omandades illegaalsel teel kirja, möönis J.Maksimov , et kirjas võib olla seadusega ja/või vanglas keelatud aineid. Antud juhul on loodud vangla julgeoleku jaoks ohtlik pretsedent, kus suhtlemispiiranguga ja kehtivaid eeskirju tundev kinnipeetav neid eeskirju eirates saab kirja sees narkootilised ained ning selline käitumine loetakse lubatuks, kuna ta väidetavalt ei ole veel jõudnud kirja sisuga tutvuda. 4) Süüdistatav Julia Jakovleva taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist enda suhtes ja uue otsusega enda õigeksmõistmist. Apellant väidab, et ei pea ennast süüdiolevaks temale inkrimineeritud kuriteos. Apellatsioonis väidab süüdistatas jätkuvalt, et 2004.a. suvel käis ta ühel korral Mustamäel ühiselamus, kus J.Maksimov hoidis oma koera. J.Maksimov ise läks poodi koerale süüa ostma, tema pidi aga koeraga jalutamas käima. J.Maksimov tuli tagasi umbes tunni aja pärast. Tema oli jõudnud koeraga jalutamas käia ja toas korda luua. Nimelt, ta korjas laualt kõik mustad nõud ja pesi ära. Hiljem sai ta teada, et sellest ühiselamutoast oli läbiotsimise käigus ära võetud limonaadipudel narkoainega. Poolteist aastat hiljem algatati tema suhtes kriminaalasi kuna selles pudelil oli leitud tema DNA-d. Tema ei tea selles pudelis olevast narkootilisest ainest midagi ja sellega tal mingit seost ei ole. Tema DNA võib pudelil olla seoses selega, 8 et ta pesi nõusid ja tõstis laual olevaid asju ühest kohast teise. Väidab, et ta ise ei ole kunagi GHB-d tarvitanud ega isegi mitte proovinud. Apellatsioonikohtu istungil toetasid apellandid esitaTud apellatsioone. Prokurör taotles kaitsja ja süüdistatavate apellatsioonide rahuldamata jätmist ja enda poolt esitatud apellatsiooni rahuldamist, süüdistatavad ja kaitsja aga enda apellatsioonide rahuldamist ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata jätmist. RINGKOINNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1. Prokuröri poolt vaidlustatud
prg. 331 järgi Juri Maksimovi õigeksmõistmise osas. 1.1 Esiteks peab kohtukolleegium märkima, et esitatud apellatsiooni resolutiivosas jääb täiesti arusaamatuks ja paljasõnaliseks prokuröri taotlus tühistada vaidlustatud kohtuotsus Juri Maksimovi karistamise osas
prg. 184 lg 2 p.12 järgi. Uue otsusega taotleb prokurör Juri Maksimovi süüdimõistmist
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi ( kuigi Juri Maksimov on sama paragrahvi ja lõigete järgi vaidlustatud kohtuotsusega süüdi mõistetud ja selles osas kohtuotsuse tühistamist isegi taotletud ei ole) ja karistamist samasuguse karistusega nagu seda on maakohus juba vaidlustatud kohtuotsusega teinud. Paljasõnaline on selline taotlus juba seetõttu, et apellatsiooni kirjeldav-motiveerivas osas ei puudu mitte ainult sellekohased põhjendused , vaid ei ole ühegi sõnaga isegi mitte mainitud , miks selles osas kohtuotsusega ei nõustuta. Arusaamatuks muudab aga selle taotluse asjaolu , et taotletakse apellatsioonikohtult samasuguse kohtuotsuse tegemist nagu seda maakohus juba tegi Juri Maksimovi süüdimõistmisel ja karistamisel
prg. 184 lg 2 p.1,2 järgi. Apellatsiooni sisust lähtudes teeb kohtukolleegium prokuröri apellatsioonist järelduse, et tegelikult vaidlustab prokurör Juri Maksimovi õigeksmõistmist
prg. 331 järgi ja taotleb uue otsusega tema süüdimõistmist ja karistamist
prg. 331 järgi ning sellega seoses ka
prg. 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmist. Muus osas on prokurör nõustunud maakohtu otsusega. 1.2 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on faktiliselt tuvastatud asjaoludest lähtudes hinnanud kogumis kõiki tõendeid Juri Maksimovi süüdistuses
prg. 331 järgi ja teinud õige järelduse tema süü tõendamatuse osas nimetatud kuriteoepisoodis. Prokurör ei ole sisuliselt vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid, k.a. seda, et Juri Maksimov sai pakikese nn.vangla kirjavahetuse teel, mis toimib kambrite vahel nööri kaudu. Kohe pärast selle kättesaamist samal ajal sisenesid kambrisse vangla töötajad ja avastasid selle pakikese. Pakike, milles avastati narkootiline aine ei olnud lahti rebitud ja sellel puudusid ka muud tunnused, millest võiks teha järelduse, et J.Maksimov olnuks teadlik selle sisu laadist. Prokurör leiab, et kohus pidanuks selliste asjaolude pinnalt kaaluma Juri Maksimovi süüdimõistmist kaudse tahtlusega, sest omandandes illegaalsel teel kirja möönis Juri Maksimov, et kirjas võib olla keelatud aineid. Oma seisukohta põhjendab apellant sellega, et Juri 9 Maksimov on narkootilisi aineid tarbiv ja levitav isik, et ta varjas kirja kuna ei teavitanud vanglatöötaja saabumisel koheselt kirja saabumisest akna kaudu ega näidanud üles initsiatiivi kirja vabatahtlikuks väljaandmiseks ja tal ei olnud õigust saada ja vastu võtta nn. kinnipeetavate postist ühtegi nööri otsas saabuvast kirja. Kohtukolleegium leiab, et nii need prokuröri põhjendused aga samuti ka apellatsioonis märgitud asjaolud, et Juri Maksimovile olid seatud uurija poolt suhtlemispiirangud, et ta oli vanglas tutvustatud Vangistusseaduse, Vangla Sisekorraeeskirjade ja Tallinna Vangla kodukorraga, et ta on varem kinnipidamisasutustes korduvalt viibinud, ei tõenda mingilgi määral Juri Maksimovil kaudse tahtluse olemasolu vahistatud isikuna narkootilise aine omandamiseks ja valdamiseks. Maksimaalne, mida prokurör suudab oma apellatsioonis tõendada, on see, et Juri Maksimov tegeles vanglas keelatud kirjavahetusega. Apellatsioonis esitatud prokuröri järeldustest tuleneb, et kõik vanglas viibivad isikud, kes on ka varem viibinud kinnipidamiskohas ja kes varem on olnud puutumuses ka narkootiliste ainetega ning saavad kinnidamiskohas keelatud viisil kirja , vastutavad
prg. 331 järgi olenemata , kas nad on selle kirja avanud või mitte. Ja juhul, kui seal ka ei ole narkootikume , on tegemist vähemalt narkootilise aine omandamise katsega. Vastupidine järeldus ohustab aga prokuröri arvates vangla julgeolekut ja loob ohtliku pretsedendi. Sellest võib järeldada, et oma seisukohaga soovib prokurör saavutada n.ö. hirmutamispreventsiooniga karistuse üldpreventiivse eesmärgi. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et
ei tunnista negatiivset e. hirmutamispreventsiooni , mis seisneb konkreetse isiku karistamisega teistele isikutele hirmutava toime avaldamises. Seevastu positiivne üldpreventsioon seab oma eesmärgiks avaldada õiglase karistusega mõju , mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Tähtsust omab seejuures asjaolu, et üldpreventiivse toime avalduseks on karistus, mis aga eeldab süüteokoosseisu olemasolu. Tahtlus on süüteokoosseisu subjektiivne ja ühtlasi obligatoorne tunnus.
prg. 331 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on käesoleval juhul täidetud ja vaidlust selles ei ole. Otsustamaks, kas Juri Maksimovi puhul on tõendatud temal tahtluse olemasolu narkootilise aine omandamiseks ja valdamiseks, märgib kohtukolleegium, et tuvastatud asjaolude pinnalt ja ka prokuröri apellatsioonist võib teha järelduse, et vaidlust ei ole selles, et Juri Maksimovil puudus otsene tahtlus narkootilise aine omandamiseks ja valdamiseks. Vaidluse esemeks on tal kaudse tahtluse olemasolu/puudumine. Ja kaudse tahtluse olemasolu tõendamisega kaasneb antud juhul ka vastutus
prg. 331 järgi, sest Juri Maksimov ise ei vaidlusta neid objektiivseid asjaolusid, millised on maakohtu otsusega tuvastatud. Juri Maksimov väidab, et ta ei teadnud , et talle saadetud kirjas on narkootiline aine. Oleks ka naiivne loota, et kinnipeetav, kellelt saadakse kätte avamata pakike tunnistab, et teadis või vähemalt arvas, et kirjas on narkootiline aine. Sellise väite ümberlükkamine usaldusväärsete tõenditega on süüdistuse ülesanne. Kui selliseid tõendeid ei suudeta koguda, siis on asjakohatu ja kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega vastuolus taotleda isiku süüdimõistmist põhjendusega, et õigeksmõistev kohtuotsus ohustab vangla julgeolekut. Tahtluse tõendamisel tuleb silmas pidada, et tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda
Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Iseäranis tuleb arvestada seda, et kaudse tahtluse ja kergemeelsuse korral on subjektiivse külje intellektuaalne moment kokkulangev. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergmeelsusest. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (Riigikohtu otsused 3-1-1-13-07; 3-1-1-128-06). Käesolevas kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud kirja saatjat ja seega isikut , kes kinnitaks Juri Maksimovi tahtlust omandada narkootilist ainet. Ka ei ole andmeid, et Juri Maksimov oleks eelnevalt ilmutanud huvi saada narkootikume, uurinud kelle kaudu ja kuidas neid võimalik on saada või et tema teoeelne käitumine oleks muul viisil seostatav mingite võimalike kokkulepetega narkootikumide saamiseks. Tahtlust tõendavaks teojärgseks käitumiseks peab prokurör esitatud apellatsiooni kohaselt seda, et vanglatöötaja saabumisel varjas Juri Maksimov saadud kirja, ei teavitanud akna kaudu kirja saamisest vangla töötajat ega näidanud üles initsiatiivi kirja vabatahtlikuks väljaandmiseks – kiri leiti läbiotsimise käigus. Kohtukolleegium on seisukohal, et esiteks, kirja taskus hoidmist konkreetset situatsiooni arvestades, nimetada kirja varjamiseks , on ilmselt ülepakutud. Varjamine eeldab konkreetses olukorras kirja peitmist. Teiseks, apellatsioonis kirjeldatud teojärgne tegevus on omane ka kinnipeetavale, kes on teadlik vanglas kehtestatud kirjavahetuse eeskirjadest ja kelle eesmärgiks on vabaneda kirjavahetuse eeskirjade rikkumise eest ettenähtud distsiplinaarvastutusest. Ehk siis, antud juhul ei saa kohtukolleegiumi arvates ka Juri Maksimovi teojärgse käitumisega tõendada temal kaudse tahtluse olemasolu narkootikumide omandamiseks ja valdamiseks. Seega ei le leidnud tõendamist, et Juri Maksimov oleks tahtlikult omandanud narkootilist ainet. 2. Julia Jakovleva süüdimõistmise osas. 2.1. Julia Jakovleva on mõistetud
prg. 184 lg 2 p. 1 järgi süüdi selles, et ta grupis koos Juri Maksimoviga omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlaksmääramata ajal , kohas ja isikult suures koguses psühhotroopset ainet GHB, mida valdas koos Juri Maksimoviga viimase kinnipidamiseni korteris aadressil Tallinn, A. Juri Maksimov on mõistetud süüdi samas kuriteoepisoodis koos Julia Jakovlevaga suures koguses GHB omandamises ja valdamises Tallinnas A asuvas korteris. Maakohtu põhjendused süüdistatavate süüdimõistmiseks neile inkrimineeritud psühhotroopse aine omandamises ja valdamises eelnimetatud aadressil on järgmised: Maakohus on jõudnud järeldusele, et süüdistatavate väide, nagu oleksid nad kasutanud korterit vaid Juri Maksimovi koera hoidmiseks, on paljasõnalised. Juri Maksimov kasutas korterit elamiseks. Sellist järeldust kinnitab maakohtu otsuse kohaselt see, et korteriuks avati J.Maksimovi taskust leitud korterivõtmega, enne läbiotsimist andis J.Maksimov vabatahtlikult välja korteris olnud digitaalkaalud ja kaaluvihtide komplekti. Samuti leiti läbiotsimisel korterist pudel Lipton Ice Tea, milles olnud vedelik 11 kaaluga 490 g vastavalt ekspertiisi aktile nr. AN-752-04/5279 sisaldas 55 % GHB-d, milles puhast GHB-d oli 270 g, lusikas, milles oli vastavalt ekspertiisi aktile nr.AN-763-04/5412 (1 kd, t.l.186-187) amfetamiini jäljed, 0,5 l plastpudel ja piip, kus leidub vastavalt sama ekspertiisi aktile kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi ja tubakas sisalduva nikotiini jälgi, mis viitab sellele, et antud esemeid võidi kasutada kanepist valmistatud narkootiliste ainete tarvitamiseks, näiteks marihuaana ja hašiši suitsetamiseks. Julia Jakovleva süüd tõendab maakohtu otsuse kohaselt fakt, et plastikpudeli kaelalt, milles oli GHB-d sisaldav vedelik, võetud segaproovis sisaldus peamine DNA profiil, mis on kokkulangev J.Jakovleva võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Süüdistatav Julia Jakovleva on seletanud , et ta on vaidlusaluses korteris viibinud ühel korral – ootas kuni Juri Maksimov käis koerale süüa ostmas ja koristas sel ajal pesi mustad nõud ära ja tõstis sellega seoses laual olevaid asju ühest kohast teise. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses loetletud tõendid ja maakohtu põhjendused ei ole piisavad kinnitamaks, et Julia Jakovleva on limonaadipudelis asuva psühhotroopse aine omandanud koos Juri Maksimoviga ja seda ka koos Juri Maksimoviga vallanud Tallinnas, A asuvas korteris. Kohtuotsuses tehtud järelduste kohaselt elas korteris Juri Maksimov ja selles olnud asjad kuulusid temale. Et Julia Jakovleva oleks süüdistuses inkrimineeritud ajal elanud selles korteris koos Juri Maksimoviga, selle kohta tõendid puuduvad ja sellisele järeldusele ei ole tulnud ka maakohus. Maksimaalne mida saab kohtuotsuses toodud tõendite alusel väita, on fakt, et Julia Jakovleva on limonaadipudelit , milles oli psühhotroopne aine , käes hoidnud. Kas ta pudelit käes hoides selle ka suu juurde viis ja sealt psühhotroopset ainet tarvitas, seda väita on paljasõnaline, kuid ka sellisel juhul ei kinnita see tema poolt suures koguses psühhotroopse aine omandamist ja valdamist. Kohtukolleegium ei välista, et kohtupraktikas esineb juhtumeid, kus isik mõistetakse süüdi narkootilise aine käitlemises ainuüksi DNA ekspertiisi tulemuste alusel (Tallinna Ringkonnakohtu otsus E.A. süüdistuses 8.veebruarist 2007.a. krim.asjas nr. 1-06-7211), kuid igal konkreetselt juhul tuleks siiski arvestada ka selle esemega, millelt isiku DNA leiti ja leitud jälje asukohaga. Narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemisega tegeleva isiku korterist laualt võetud limonaadipudeli kaelalt leitud DNA proov, ei saa kuidagi kinnitada, et selle DNA omanik omandas ja valdas sellest pudelist leitud psühhotroopset ainet koos korteri valdajaga. Pudelikaelale võib jälje jätta ka isik, kellel ei ole pudelist avastatud keelatud ainega mingit puutumust. Samas, ülalviidatud kohtuotsuse kohaselt leiti süüdlase DNA pappkarbis asunud minigripp kilekotil ühel küljel ja kolme läbipaistva kokkukeeratud kilekoti sõlme juurest, mis üheselt kinnitab, et DNA omanik on pakendanud leitud ainet. Süüdistus on Julia Jakovlevale inkrimineeritud suures koguses psühhotroopse aine käitlemise viiside omistamisel jäänud paljasõnaliseks. Ka kohtuotsuses puuduvad sellekohased põhjendused. Julia Jakovlevat süüdistatakse psühhotroopse aine omandamises ja valdamises koos Juri Maksimoviga , s.o. kaastäideviijana. Sellisel juhul vajab eraldi tuvastamist, et tegemist on ühise ja kooskõlastatud käitumisega, kus mõlemad pooled osalevad olulise teopanusega ja süüdistusel tuleb ka esitada ka omapoolsed tõendid ja põhjendused, kas ja miks on tegemist kaastäideviimisega ning kohus peab seda oma otsuses põhjendama. 12 Kohtukolleegium leiab, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Julia Jakovleva koos Juri Maksimoviga omandas ja valdas suures koguses psühhotroopset ainet ning ta tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3. Juri Maksimovi süüdimõistmise osas. Kaitsja väidab, et Juri Maksimovile esitatud süüdistus on konkretiseerimata ja vastuolus KrMS prg. 62 lg 1-s sätestatuga , s.t. ei ole tuvastatud kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid. Ei ole kindlaks tehtud kus ja kelle käest omandas Juri Maksimov narkootilist ainet , samuti kas tal oli edasiandmise eesmärk. Sellise süüdistuse alusel puudub süüdistataval võimalus end kaitsta. Kohtukolleegium on jätkuvalt seisukohal , et narkootikumide käitlemisega seotud kuritegudes ei ole võimalik neid kaitsja poolt nimetatud konkreetseid aegu kindlaks teha ja seda mitte uurimisorganite ja kohtu töös esinevate tegematajätmiste pärast, vaid just narkootikumide käitlemises osalevate isikute poolt nende asjaolude varjamise tõttu. Paraku on tegemist selliste isikute ringiga, kelle omavahelised suhted rajanevad eelkõige ebaseaduslikult teenitud rahadel ja hirm jääda ilma illegaalsetest elatusvahenditest ja võimalik, et veel mingitest kohtule mitteteadaolevatest narkootikumide käitlemisega tegelevate isikute hierarhias valitsevatest reeglitest tulenevalt, on need isikud huvitatud kaitsja poolt nimetatud ajahetkede varjamisest. Süüdistust ei ole aga võimalik sisustada uurimisorgani poolt väljamõeldud suvaliste ajavahemikega. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud konkreetsete ajahetkede või ka ajavahemike puudumine seda liiki kuriteoasjades esitatud süüdistustes ei ole hinnatavad süüdistuse puudulikkusena, kuna neid konkreetseid aegu ei saa süüdistaja kuidagi tuvastada, kui just narkootikumide käitlemises osalev isik ise seda ei avalda. Tegemist on ebaseaduslike tehingutega, mille objektiks on keelatud kaup ja millistest ei jää maha dateeritud kirjalikku tõendit. Tegemist on kuriteoga, milles ei ole kannatanuid kriminaalmenetluse mõttes – nagu näiteks isikuvastastes või varavastastes kuritegudes - kes oleks võimelised uurimisorganitele nimetama nende suhtes toimepandud kuriteo aega. Narkokuriteoasjades tuleb selles osas süüdistus rajada loogilisele mõtlemisele – kui isikul on narkootikumid, siis ta on nad kuskilt ja kellegi käest millalgi saanud; kui isik annab kellelegi narkootikumid edasi, siis on ta nad samuti kellegi käest millalgi saanud või millalgi nad ise valmistanud. Ka ei nõustu kaitsja sellega, et maakohus on Juri Maksimovi süü tõendamisprotsessis viidanud „elulise usutavuse“ faktorile. Kaitsja leiab, et sellise mõiste kasutamine kriminaalmenetluses on välistatud. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu otsusele 3-1-1-74-05, kus Riigikohus on märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Nii, et tegemist on juba pikemat aega kriminaalmenetluses ütluste usaldusväärsuse hindamisel kasutatava mõistega ning seetõttu on apellandi etteheited maakohtule selles osas väitega, et kriminaalmenetluses sellist mõistet ei kasutata, samuti asjakohatud. 13 Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus osas, mis puudutab Juri Maksimovile omistatud kahes süüdistuse episoodis suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine omandamist ja valdamist edasiandmise eesmärgil ning narkootilise aine edasiandmist, on põhjendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega ja veenvalt esitanud omapoolsed põhjendused ja maakohtu seisukoha kujunemine Juri Maksimovi süü osas on jälgitav ning arusaadav. Kohtukolleegium, nõustudes selles osas täielikult maakohtu otsuse motiividega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Sisuliselt taotletakse apellatsioonis maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist selles süüdistuse osas ringkonnakohtu poolt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestva praktika kohaselt tuleb ringkonnakohtul juhul, kui ta hindab samu tõendeid maakohtust diametraalselt erinevalt ning asub nende alusel võrreldes maakohtuga vastupidisele seisukohale, ära näidata ka esimese astme kohtu poolt tehtud vead tõendite hindamisel. Seejuures tuleb põhjusi, miks antakse tõenditele senisest vastupidine hinnang, erilise hoolikusega selgitada – „lisaks omapoolsele tõendite analüüsile peab ringkonnakohus näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega“ (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust ümber lükata maakohtu tõendamisprotsessi ning siseveendumuse kujunemist, mis kohtuotsust lugedes on täielikult arusaadav. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid eraldi ning ka kogumis ning selle tulemusel leidnud, et Juri Maksimovile süüdistuses inkrimineeritud tegevus suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil ning narkootilise aine edasiandmise osas, on leidnud tõendamist täies mahus. Kohtukolleegium nõustub täiel määral maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsi, põhistuste motiivide ja järeldustega faktiliste asjaolude osas ning ei pea vajalikuks neid ümber hinnata. Põhjendatuks ei pea kohtukolleegium kaitsja etteheidet süüdistusele ja kohtuotsusele edasiandmise eesmärgi tõendatusesse puutuvalt. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud – leitud keelatud ainete kogus, Juri Maksimovi kasutuses olnud korteritest narkootilise aine pakendamisele viitavate esemete olemasolu ja seejuures ka ühekordne narkootilise aine edasiandmine (
prg. 183 järgi kvalifitseeritav tegevus, mis on hõlmatud
prg. 184 ettenähtud tegevusega) tõendavad Juri Maksimovil keelatud ainete käitlemisel edasiandmise eesmärki. Küll nõustub kohtukolleegium apellandiga selles osas, et Juri Maksimovile esitatud süüdistus on paljasõnaline ja kohtuotsus põhjendamatu osas, mis puudutab temale inkrimineeritud narkootilise aine vedu suures koguses. Tõendid, milliseid analüüsida Juri Maksimovi süüküsimuse otsustamiseks selle süüdistuse osa osas, puuduvad. Süüdistusest ega maakohtu otsusest ei nähtu asjaolusid, mis sisustaksid süüdistuse suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine vedamise osas. Süüdistus, et Juri Maksimov ka vedas psühhotroopset ainet suures koguses, on oletuslik ja rajaneb faktil, et Juri Maksimovi autost leiti lapikpudel sama psühhotroopse ainega, mis x korterist. Juri Maksimov ise autos ei viibinud, autoga sõitis tunnistaja T. M ja politsei pidas ta kinni 14 lubadeta juhtimise eest. Kohtukolleegium ei nõustu sellise süüdistuse konstruktsiooniga ja leiab, et ka sellistel juhtudel lasub süüdistajal kohustus tõendada süüdistatava süüd, mitte automaatselt ja paljasõnaliselt omistada auto tegelikule omanikule tegevust, mis toob kaasa karistusõigusliku kohtlemise. Süüdistades isikut narkootilise või psühhotroopse aine veos, tuleb arvestada süüdistuse sisustamisel, et vedu tähendab sellise aine edasitoimetamist transpordivahendiga ja et keelatud aine valdamine transpordivahendis ilma edasitoimetamise eesmärgita ei ole samastatav veoga. Kohtukolleegium on seisukohal, et Juri Maksimovi süüdimõistmisest tuleb välja jätta tema poolt suures koguses psühhotroopse aine vedu. Mis puudutab aga Juri Maksimovi süüdistamises ja süüdimõistmises tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt kõrvuti narkootilise ja psühhotroopse aine omandamisega ka nende ainete valdamises , siis selles osas märgib kohtukolleegium järgmist. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Käesolevas kriminaalasjas Luges kohtukolleegium tõendatuks, et Juri Maksimov omandas ja valdas narkootilist ja psühhotroopset ainet selle edasiandmise eesmärgil. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist : Juri Maksimov , toimetas suures koguses ostetud narkootilise aine enda elukohta, kus temalt leitud esemed annavad alust järeldusteks, et seal valmistas ta neid ka ette selleks (pakendas, lahustas), et neid hiljem sobivates kogustes edasi müüa. Selliste koguste ostmise ja edasimüümise vahele jääb tavaliselt märgatav ajavahemik, mis lahutab neid käitlemisviise ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt (tavaliselt ei müü diilerid narkootikumi samas kohas kus elavad ja neid pakendavad). Seega kohtukolleegium leiab, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist erinevate tegudega, mis seisnesid narkootilise aine omandamises edasiandmises ja ka valdamises edasiandmise eesmärgil . Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse
prg. 184 loetletud käitlemisviise ühe teona, millla erinevate tegudena. Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Juri Maksimovi tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Juri Maksimov pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu : suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil. Kuna käesoleva kohtuotsusega kuulub Julia Jakovleva õigeksmõistmisele, siis tuleb Juri Maksimov õigeks mõista
prg. 184 lg 2 p.1 järgi, s.o. narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, mis on toime pandud grupis. 15 Kuna võrreldes maakohtu otsuses tuvastatuga väheneb Juri Maksimovi süüdistus nii temale omistatud ühe käitlemisviisi, kui ka ühe kvalifitseeriva asjaolu võrra, siis peab kohtukolleegium õiglaseks vähendada ka temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4; 338 p.2; 340 LG 2 P.1,2 ja 342-343 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 14.septembrist 2007.a. Juri Maksimovi ja Julia Jakovleva suhtes osaliselt ja teeb uue otsuse. Julia Katškovskaja Jüri Paap Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.