1-07-6154\17

1-07-6154 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 07- 6154 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi Valeri Derevjankini süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.2 järgi; Rinat Adiatullini süüdistuses KarS § 184 lg.2 p.2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.oktoobri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Rinat Adiatullin; vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski Prokurör Rita Siniväli Süüdistatavad Valeri Derevjankin ik. 35202160011, eluk. Tallinn, x, varem kahel korral kohtulikult karistatud, vahi all viibib alates
2. detsembrist 2006.a.; Rinat Adiatullin ik. 38104010398, eluk. Tallinn, x,varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 11.detsmbril 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p. 4,7,8 järgi 1 aasta 5 kuu ja 10 päevase vangistusega,mille hulka arvati eelvangistuse oldud ajana 1 päev ning karistuse kandmise alguseks 11.detsember 2006.a., käesolevas asjas viibib vahi all alates
3. detsembrist 2006.a. ; Kaitsjad Vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 18.oktoobri 2007.a. otsus Valeri Derevjankini ja Rinat Adiatullini suhtes jätta muutmata ning esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. jaanuaril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Üldmenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 18.oktoobri 2007.a. otsusega tunnistati süüdi: Valeri Derevjankin KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja karistati 6 aasta pikkuse vangistusega; Rinat Adiatullin KarS § 184 lg.2 p.2 järgi ja karistati 5 aasta vangistusega. KarS § 65 lg.1 alusel suurendatid temale mõistetud karistust Harju Maakohtu
5. detsembri 2006.a. kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 5 kuud vangistust. V. Derevjankin tunnistati süüdi selles, et tema, ajavahemikul 2006.a. juulist kuni 8.detsembrini 2006.a., ebaseaduslikult omandas ja hoidis suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, Tallinnas, x korteris.
6. detsembril 2006.a. võttis politsei nimetatud korterist ära kilekottideses pakendatuna 90,88 gr. ja 114, 2 gr.narkootilist ainet , mis sisaldasid vastavalt 44,53 gr. ja 58,24 gr. puhast amefetamiini. V. Derevjankin ja R. Adiatullin tunnistati süüdi selles, et V. Derevjankin
7. detsembril 2006.a. Tallinnas, Sõpruse pst. 242-1, andis ebaseaduslikult edasi Rinat Adiatullinile ja R. Adiatullin ebaseadusklikult omandas suures koguses 8,88 gr.narkootilist ainet, mis sisaldas 3,99 gr. puhast amfetamiini ning milline narkootiline aine võeti ära R. Adiatullini kinnipidamisel sõiduautos Ford Sierra, reg. nr.xxx xxx. R. Adiatullin tunnistati süüdi veel selles , et narkootilise aine ebaseaduslikuks edasiandmiseks visakas ta Murru Vangla territooriumile: 15.septembri1 2005.a.,
8. septembril 2005.a., 27.septembril 2005.a., 24.oktoobril 2005.a.,
9. oktoobril 2005.a.,
10. novembril 2005.a.,
11. detsembril 2005.a.,
12. aprillil 2006.a.,
13. aprillil 2006.a.,
14. aprillil 2006.a.,
15. aprillil 2006.a. ,
16. juulil 2006.a. suurtes kogustes hašišit; 25.novembril 2005.a., 31.detsembril 2005.a., 4.jaanuril 2006.a., 15.jaanuaril 2006.a., väikestes kogustes marihuaanat; 31.detsembril 2005.a. ja
17. aprillil 2006.a. väikestes kogustes MDMA –da; 27.septembril 2005.a. ja
18. oktoobril 2005.a. väikestes kogustuse amfetamiini. Süüdistatava R. Adiatullini poolt 23.oktoobril 2005.a.,
19. oktoobril 2005.a. ja
20. novembril 2005.a., Murru Vanglasse visatud pulbrilises materjalis sisalduvate puhaste narkootiliste ainete – fetanüüli; 3-metüülfetanüüli, MDMA ja amfetamiini – koguseid kindlaks pole tehtud. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu otsuse tühistamist osas, millega V. Derevjankin tunnistati süüdi R. Adiatullinile suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises ning V. Derevjankinile KarS § 184 lg.2 p.2 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Apellandi väitel ei ole V. Derevjankini süü narkootilise aine R. Adiatullinile edasiandmises tõendatud. Kohtu järeldused on rajatud jälitusprotokollile, mille järgi R. Adiatullin viibis
21. detsembri 2006.a. õhtul V. Derevjankini elukoha juures ja helistas tema telefonile. Ebaõige on kohtu järeldus, et maja ette tulles ja auto juurde minnes oli R. Adiatullinil käes kotike. Jälitusprotokolli järgi nähti R. Adiatullimni käes kotikest autos istumise ajal. Pole tõendatud, et V. Derevjankin oleks midagi R. Adiatullini jaoks õuele või rõdu juurde jätnud. R. Adiatullini kinnipidamisel autost leitud narkootilise aine pakendil pole V. Derevjankini DNA jälge leitud. Samuti pole tuvastatud, et V. Derevjankini kodust äravõetud narkootiline aine on samane R. Adiatulli kinnipidamisel leitud narkootilise ainega. KrMS § 7 lg.3 sätestatu järgi tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava V. Derevjankini kasuks ning ta narkootilise aine edasiandmise süüdistuse õigeks mõista. Süüdistuse mahu vähenemise tõttu tuleb maakohtu poolt mõistetud karistust kergendada. R. Adiatullini apellatsioonides taotletakse mitme kohtuotsuse järgi moodustada liitkaristus mitte KarS § 65 lg.1 järgi raskemat karistust suurendades , vaid KarS § 64 lg.1 järgi kergemat karistust raskemaga kaetuks lugedes, nii et lõplikuks karistuseks oleks mõistetud 5 aastat vangistust. Apellant palub karistuse mõistmisel arvestada kuriteo toimepanemise süü tunnistamist. Murru Vanglasse visanud ta narkootikume mitte omal tahtel, vaid isiku sunnil , kellele ta oli 5000 kr. võlgu. Narkootikumid visanud ta teadlikult kohta, kuhu kinnipeetutele juurdepääsu ei ole ja üle piirdeaia visatud narkootilised ained oleksid vanglaametnike poolt avastatud ning ära võetud. Apellandi väitel pole tõendatud tema süü 8,88 gr. narkootilise aine omandamises V. Derevjankinilt. Äravõetud narkootilise aine oli apellant soetanud enda tarbeks. Narkootikume tarvitades põhjustas ta kahju enda tervisele, mitte ühiskonnale. Seetõttu ootab ta kohtult vastutulelikkust. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav R. Adiatullin ja vandeadvokaat A. Jaroslavski toetasid apellatsioone täies ulatuses. Prokurör R. Siniväli taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsioonide rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, ei soostu apellatsioonides esitatud taotlustega. Ringkonnakohus nõustub vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsiooniga selles, et 22.jaanuaril 2007.a. koostatud jälitusprotokollis kajastatud teabe kohaselt täheldati süüdistatava R. Adiatullini käes väikest kotikest/ pakikest seejärel kui ta oli istunud Vambola bussipeatuses seisnud sõiduauto Ford, reg. xxx xxx, juhi kõrvalistmele. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et tegelikele asjaoludele ei vasta vandeadvokaat A. Jaroslavski apellatsiooni väide, nagu poleks kriminaalasja kohtulikul arutamisel leidnud tõendamist süüdistatava V. Derevjankini poolt
22. detsembril 2006.a. narkootilise aine ebaseaduslik üleandmine süüdistatavale R. Adiatullinile. Riigikohus on otsuse nr.3-1-1-16-04 selgitanud, et tõendite hindamine kogumis tähendab, et erinevatest tõendites tulenevad andmed asetatakse sündmuste kulgemise omavahelisse konteksti, arvestades seejuures isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära. Karistusseadustiku sätestuse kohaselt on narkootiliste ainete ebaseaduslik omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine karistatavad teod. Seaduse järgse vastutuse vältimiseks püüab teo toimepanija rakendada omandatud oskustel ja elukogemustel põhinevaid abinõusid, varjamaks karistatava teo toimepanemist. Seega on kuritegeliku käitumise eripäraga põhjendatud süüdistatavate V. Derevjankini ja R. Adiatullini püüd narkootilise aine ebaseaduslikult käitlemisel toimida viisil, et varjatuks jääks narkootilise aine seadusevastase omandamine, valdamine, edasitoimetamine ning süüdistatava V. Derevjankini ja süüdistatava R. Adiatullini omavaheline kokkupuude kuritegelikus käitumisprotsessis. Esimese astme kohtu otsuses usaldusväärse tõendina hinnatud jälitusprotokollist nähtub, et
23. detsembril 2006.a. kell 23.05 viibis süüdistatav V. Derevjankin viie minuti kestel Tallinnas, x maja hoovis ja sisenes maja esimesse trepikotta. Süüdistatava R. Adiatullini mobiiltelefoni nr.xxxxxxxx kõneeristus tõendab, et kell 23.10 helistas süüdistatav R. Adiatullin süüdistatava V. Derevjankini mobiiltelefonile nr. xxxxxxxx ning jälitusprotokolli kohaselt kell 23.10 suundub süüdistatav R. Adiatullini x maja taha ja süüdistatava V. Derevjankini korteri rõdu juurde. Seejärel süüdistatav R. Adiatullin siirdub Vambola bussipeatuses peatunud sõiduauto Ford juhi kõrvalistmele ning tema käes nähakse väikest kotti/ pakki. Süüdistatava R. Adiatullin kinnipidamisele järgnenud sündmuskoha vaatlusel leiti sõiduauto Ford juhi kõrvalistuja poolse esiukse küljesahtlist minigripp kilekott 8.88 gr. pulbriga, mis sisaldas 3,96 gr. puhast amfetamiini. Narkootilise aine ekspertiisi nr. AN-1543-06/6622 aktis antud arvamuse kohaselt ( punkt
24. ) on süüdistatava R. Adiatullini kinnipidamise kohal sõiduautost Ford ära võetud narkootiline aine ja süüdistatava V. Derevjankini elukoha läbiotsimisel ära võetud narkootiline aine lähedased värvuse, toimeaine - amfetamiini - ja selle lahjendamiseks kasutatud glükoosi protsendilise sisalduse poolest. Kohtupraktikast üldtuntud asjaoluna on teade, et narkootilise ainete illegaalsel käitlemisel toimeainete ja ballastainete segamist toimetatakse käepäraste vahenditega, mis ei taga suurt doseerimistäpsust ning segus toimeaine ja ballastaine jaotuse ühetaolisust. Laboratoorsed tingimused ja täpsete uurimisvahendite kasutamine võimaldab narkootilise aine ekspertiisil sajandikosa täpsusega määrata uuritava aine omadused ning koostise. Seetõttu võib käsitsi segatud narkootilise aine ühest ja samast partiist eraldatud koguste laboratoorsel uuringul tuvastada neis toimeaine kontsentratsiooni erinevusi nii nagu see nähtub ekspertiisiaktist nr.AN-1543-06/
25. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu poolt eelnimetatud asjaolude kogumil põhineva loogilise järeldusega, et eelnevalt kokkulepitud viisil toimetas süüdistatav V. Derevjankin edasi süüdistatavale R. Adiatullinile suures koguses narkootilist ainet, mis sisaldas 3,96 gr. puhast amfetamiini. Riigikohus selgitab otsustes nr.3-1-1-19-05 ja nr.3-1-1-19-05 , et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Ütluste usaldusvääruse hindamisel on oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“, ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukoht rakendatav ka muu tõendi kui ütluste hindamisel. Seetõttu pole ringkonnakohtul kahtlust, et esimese astme kohus on põhjendatult lugenud jälitustoimingu protokolliga, sündmuskoha vaatluse protokolliga ja narkootilise aine ekspertiisi arvamusega vaieldamatult kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele mittevastavuse ja vähese elulise usutavuse tõttu mitteusaldusväärseks süüdistatava R. Adiatullini ütlused selles, et minigripp kilekoti suures koguses amfetamiiniga sai ta Sõpruse pst. 242 elamu juurest leitud rahakotist, mille ta samas ära viskas. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-12-07 väljendanud seisukoha järgi pole välistatud, et isikut süüstavad järeldused ja süüdimõistev kohtuotsus tuginevad üksnes kaudsetel tõenditel, kui need kogumis võimaldava rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Süüdistatava V. Derevjankini elukoha läbiotsimisel korteri rõdul asuvast kapist leitud 16-sse minigripp kilekotti pakendatud amfetamiini sisaldav narkootiline aine ja magamistoast leitud kasutamata kilepakendid ning amfetamiinijäljega elektrooniline kaal osundavad vaieldamatult narkootilise aine illegaalseks edasimüügiks sobivateks kogusteks pakendamisele. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad faktilised asjaolud - nagu minigripp kilekottidesse pakendatud amfetamiini asumine süüdistatava V. Derevjankini korteri rõdul ( x ); süüdistatava R. Adiatullini selle korteri rõdu juures viibimine; sõiduautost, millesse istus süüdistatav R. Adiatullin, suures koguses narkootilise aine leidmine, mille pakendamise viis ja koostis sarnanes süüdistatava V. Derevjankini elukoha läbiotsimisel koreteri rõdult leitud narkootilise ainega - kogumis lugeda tõsikindlalt tõendatuks süüdistatava V. Derevjankini poolt
26. detsembril 2006.a.ebaseaduslikult suures koguses - 3,99 gr. puhta amfetamiini üleandmise ja süüdistatava R. Adiatullini poolt selle narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise. KarS § 64 lg.1 järgi liitkaristuse mõistmisel on kohtul otsustusvabadus, kas samaliigiliste põhikaristuste korral suurendada üksikaristustest raskemat või lugeda kergem karistus raskemaga kaetuks. Seega süüdistatavale R. Adiatullinile mitme kohtuotsuse järgi samaliigiliste põhikaristuste alusel liitkaristuse mõistmine raskeima karistuse suurendamise teel on kooskõlas seadusega. Apellandist süüdistatava R. Adiatullini soov teistsugusel alusel liitkaristuse mõistmiseks ei ole kohtule siduv ega sea kahtluse alla mõistetud karistuse põhjendatust ja seaduslikkust. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et Harju Maakohtu
27. detsembri 2006.a. otsuse järgi oli süüdistatava R. Adiatullini poolt kandmata karistuse osa 1 aasta 5 kuud ja 9 päeva. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale R. Adiatullinile mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel suurendas esimese astme kohus süüdistatavale R. Adiatullinile KarS § 184 lg.2 p.2 järgi mõistetud karistust vaid 1 aasta ja 5 kuu võrra, mis on 9 päeva võrra väiksem eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistuse osast. Esimese astme kohtu otsust süüdistatavale R. Adiatullinile mõistetud lõpliku karistuse suuruse osas ei ole prokurör KrMS § 340 lg.4 p.4 alusel apellatsiooni esitamisega vaidlustanud, seetõttu pole ringkonnakohtul seaduslikku alust liitkaristusena mõistetud vangistuse tähtaja suurendamiseks, kuna see halvendaks süüdistatava R. Adiatullini olukorda. Tegelikele asjaoludele ei vasta süüdistatava R. Adiatullini apellatsiooni väited inkrimineeritud kuritegude toimepanemise süü tunnistamises või kuriteo toimepanemisest teise isiku sunnil. Esimese astme kohtu istungi protokolli ja kohtuotsuse kohaselt süüdistatav R. Adiatullin tunnistas, et viskas korduvalt narkootilisi aineid Muru Vanglasse, kuid ei tunnistanud suures koguses narkootilise aine omandamist süüdistatavalt V. Derevjankinilt. Samuti pole süüdistatav R. Adiatullin kohtupidamise vältel väljendanud kuritegude toimepanemise kahetsust. Apellatsioonis pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil pole selgunud süüdistatava R. Adiatullini karistust kergendavaid asjaolusid, mille arvesse võtmine võiks põhjendada esimese astme kohtu poolt mõistetud karistuse muutmist. Paljasõnaline on süüdistatava R. Adiatullini apellatsioonis korratud väide kuriteo toimepanemisest teise isiku sunnil kui kuriteo toimepanemise kahetsemine. Süüdistatav R. Adiatullin pole kriminaalmenetluse vältel üles näidanud koostöövalmidust, mis aidanuks väidetavat kuriteole sundijat kindlaks teha. Süüdistatav R. Adiatullini poolt esimese astme kohtu istungil kirjeldatud olukord - tundmatu andis 5000 kr. ilma tagastamise kohustuseta selleks, et süüdistatava R. Adiatullin viskaks narkootilisi aineid Murru Vanglasse - pole käsitletav KarS § 57 lg.1 p. 5 kirjeldatud karistust kergendava süüteo toimepanemisele sundimisega või ähvardusega. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdistatav R. Adiatullini oma ütlustes kirjeldanud olukorda, milles ta pani süüteod toime ettemakstud tasu eest. Kuriteo toimepanemine tasu eest, nn. „tellimustööna“ ei ole üldtunnustatud käitumisnormide ega seaduse järgi talutav. Samuti pole ringkonnakohtus selgunud ühtegi faktilist asjaolu, mida võiks hinnata kuriteo toimepanemise tegeliku puhtsüdamliku kahetsusavaldusena. Näilisi ja ainuüksi karistusest vabanemise lootuses tehtud avaldusi ringkonnakohus KarS § 57 lg.1 p.3 täheldatud karistus kergendava asjaoluna ei arvesta. Süüdistatavatele V. Dervjankinile ja R. Adiatullinile karistuste mõistmisel on esimese astme kohus võtnud arvesse nende süüd, karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 18.oktoobri 2007.a. otsuse Valeri Derevjankini ja Rinat Adiatullini suhtes muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA E. RANDMÄE