1-08-2421\2

(3)22.11.2007.a määrusega pöörati Lembit Ungurile Tartu Maakohtu 10.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud 7 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.12.2007.a ja lõpeb 24.08.2008.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 17.12.2007.a. 19.02.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2008.a seisuga on Lembit Unguri kandmata karistusaeg 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Lembit Ungur on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 07.03.1974.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 2) 26.12.1975.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1, 3, 4 ja § 112 lg 2 järgi 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 3) 17.05.1979.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 1892 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 4) 05.11.1981.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 2 p 1, 2, § 140 lg 2 p 1, 3, 4, § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1 ja VNSV KrK § 141 lg 2 järgi 10 aastat vabadusekaotust; 5) 26.08.1994.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 207 lg 1 järgi 3 kuud aresti; 6) 07.01.1998.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 2 kuud 28 päeva vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 7) 05.12.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust 2-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toetanud Lembit Unguri tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Lembit Unguril on küll vabanedes olemas elukoht, sissetulek invaliidsuspensioni näol ning sotsiaalse võrgustiku toetus, tema ennetähtaegset vabanemist toetab Tartu Vangla ja ka ta ise tunneb käitumiskontrollil olles suuremat vastutust õiguskuulekamalt käituda, kuid sellele vaatamata ei ole kriminaalhoolduses kasutada olevad ressursid piisavad Lembit Unguri mõjutamiseks õiguskuulekale käitumisele. Seda kinnitavad eelnevad kolm käitumiskontrolli, samuti ei tunnista kinnipeetav oma alkoholi kuritarvitamist ja ei ole motiveeritud muutma oma elustiili. Prokurör ei toetanud samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Lembit Ungur ei ole võimeline täitma kontrollnõudeid. Ta ei ole vangistuse ajal teinud midagi selleks, et vabaneda alkoholiprobleemist. Süüdimõistetu ise seletas, et tal ei ole alkoholi tarvitamisega probleeme. Ta on võimeline olema ka ilma alkoholita. Samas peab ta aga normaalseks, et peale sauna jõi ta kanget õlut ka sel ajal, kui talle oli pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Ta teadis, et ei tohtinud katseajal juua, kuid ikkagi jõi ja seda mitte ainult sel korral, kui vahele jäi. Õlut oli ta joonud praktiliselt iga päev. Ta leiab, et selliste kontrollnõuete nagu alkoholi mittetarvitamine ja teatud isikutega suhtlemise keeld, kehtestamine on mõttetu, kuna neid ei ole võimalik reaalselt täita. Kohus leiab, et Lembit Ungurit ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Lembit Ungur on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi 2

(3)enne tähtaega karistusest vabastamine. Vaatamata süüdimõistetu korduvatele varasematele karistustele on pidanud kohus võimalikuks teda vabastada ennetähtaegselt vangistuse kandmisest. Lembit Ungur aga ei kasutanud antud võimalust, vaid rikkus kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Lembit Unguri selgitused kohtuistungil on ennastõigustavad. Ebaõnnestumistes süüdistab ta eelkõige ametnikke ja käitumiskontrollile allutatud isikute jaoks tülikat seadust. Endal ei näe mingit vastutust kriminaalhoolduse korrakohasel läbimisel. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega, et Lembit Unguri senine käitumine on näidanud, et ta suhtub vastutustundetult talle pandud kohustuste täitmisse ning pole seega sobiv kriminaalhooldusele. Kriminaalhooldus on süüdimõistetule antud täiendav võimalus, mille vältel ta peab täitma teatud kohustusi, mis seavad talle piiranguid võrreldes teiste kodanikega ja võivad põhjustada ka teatavat ebamugavust. Süüdimõistetul on võimalus valida, kas ta nõustub taoliste piirangutega ja täidab neid, või mitte ja kannab vangistust. Lembit Ungurile anti võimalus, kuid ta ei kasutanud seda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3