lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud 4 aasta vangistusega.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 3 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.09.2006.a ja lõpeb 01.01.2010.a.
septembriks 2008.a,
Kriminaalhooldaja toetab Tõnu Sangla vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, elektroonilise valve ajaks 3 kuud. Prokurör ei toetanud Tõnu Sangla ennetähtaegset vabastamist, kuna karistus on mõistetud I astme kuriteo eest, mis on seotud narkootikumidega ja toime pandud pika aja jooksul. Tõnu Sangla selgitas kohtus, et ta on teinud piisavad järeldused oma varasemast elukäigust ja otsustanud, et ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu. Ta on loobunud 2004.a-st täielikult alkoholist ja narkootikumidest. Samast ajast katkestas ta suhted ka vanade tuttavatega. Vangla iseloomustusest nähtub, et Tõnu Sangla on vangistuse ajal tegelenud aktiivselt enese täiendamisega ja ka töötanud. Distsipliiniga vanglas tal probleeme pole olnud. Vabanemiseks on tal realistlikud eesmärgid, omab motivatsiooni ja oskusi seaduskuulekalt toime tulla.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Tõnu Sangla on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Tõnu Sangla ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus nõustub vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja ettekandes märgituga selle kohta, et Tõnu Sangla on karistuse kandmise ajal teinud ümberhinnangud oma varasema elukäigu osas ja on igati motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma. Kuid ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Tõnu Sangla on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o I astme kuriteo toimepanemise eest. Mõistetud nelja aasta pikkusest vangistusest on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo raskust, seda et kuritegu oli toime pandud pika ajaperioodi jooksul (1999-2004) ja tegemist oli narkootilise aine väga suurte kogustega, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Tõnu Sangla vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.