4-08-2236\1

4-08-2236 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2008.a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2236 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Sergei Vassiljev’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 18.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2314,07,039757 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Sergei elukoht XXX) Vassiljev (isikukood 38204262256; Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) RESOLUTSIOON Jätta Sergei Vassiljev’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 18.01.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 2314,07,039757 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 18.01.2008.a. otsusega määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar Sergei Vassiljev’ile liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12000 krooni, liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks ja liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, s.o 2400 krooni. Otsuse kohaselt juhtis S. Vassiljev 23.12.2007.a kell 11:48 Harju maakonnas Kuusalu vallas Tallinn-Narva tee 56. km mootorsõidukit alkoholijoobes ning 2 asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 122+-4 km/h. Selliste tegevustega rikkus S. Vassiljev otsuse kohaselt LE § 76 p 1 ja § 124 p 2 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas S. Vassiljev 12.03.2008.a kohtule kaebuse. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. S. Vassiljev’i suhtes 23.12.2007.a koostatud väärteoprotokollis nr AB 975653 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 23.01.2008.a. Samuti on väärteoprotokollis kirjas, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. S. Vassiljev on väärteoprotokolli kätte saanud, samuti on ta oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend. Seega pidi S. Vassiljev olema teadlik, millisest kuupäevast alates on kohtuvälise menetleja lahend kättesaadav ning olema ka teadlik otsuse vaidlustamise korrast vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Vaidlustatud otsuse lõpposas on õigesti välja toodud, et kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks on 07.02.2008.a. S. Vassiljev esitas aga kaebuse 12.03.2008.a, s.o tähtaega ületades ning tähtaja ennistamist ta taotlenud ei ole. Kaebuse esitaja toodud väited selle kohta, et ta käis õigeaegselt politseiosakonnas, kuid otsust talle ei väljastatud, vaid paluti minna koju kutset ootama, ei pea kohus asjakohaseks ning ei anna alust tähtaja ennistamiseks. Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et S. Vassiljev on kohtuvälise menetleja lahendi kätte saanud hiljemalt 13.02.2008.a, mida on kinnitanud oma allkirjaga vaidlustatud otsuse lõpposas. Seega ei esitanud ta kaebust koheselt ka pärast otsuse kättesaamist, vaid ligikaudu kuu aega hiljem. Menetlustähtaeg ennistatakse, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused – üldjuhul objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebust tähtaegselt esitada, kuid selliseid asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud. Menetlusaluse isiku ükskõiksus tema suhtes alustatud väärteomenetluse käigu kohta ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning tähtaja ennistamiseks puuduvad alused, tuleb esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtunik 3