← Eesti

1-04-203\3

2-1/541 /05 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2005. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-1-101/04

(047500000114)Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Jaanus Tamkivi süüdistusasi KarS § 289 järgi Apelleeritud kohtuotsus Saare Maakohtu
  3. a otsus Apellatsiooni esitaja Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo apellatsioon Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Jaanus TAMKIVI, varem kriminaalkorras karistamata, Kaitsja Vandeadvokaadid Andres Tamm ja Priit Tartu RESOLUTSIOON Saare Maakohtu
  4. mai
  5. a õigeksmõistev kohtuotsus J. Tamkivi süüdistusasjas jätta muutmata. Ringkonnaprokurör H. Adamsoo apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jaanus Tamkivi mõisteti õigeks temale süüks arvatud kuriteos KarS § 289 järgi. Kohus luges J. Tamkivile kriminaalmenetlusega tekitatud kahjuks tema poolt vastavalt esitatud kuludokumentidele tasutud menetluskulu õigusabi (kaitsjatasu) eest summas 123 900krooni. Kriminaalasjas teostatud ehitusekspertiisitasu jäeti riigi kanda.
  6. J. Tamkivile on esitatud süüdistus KarS § 289 järgi selles, et tema ametiisikuna oma ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega tekitas olulise kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning avalikele huvidele, ja nimelt: 1.
  7. J. Tamkivi, isikuna, kes valiti esmakordselt Kuressaare linnapeaks
  8. a ja kes oli linnapea
  9. a, seega olles ametiisik KVS (Korruptsiooni vastase seaduse ) § 4 lg 2 p 15 mõttes, samuti isikuna, kes omab kohalikus omavalitsuses ametiseisundit, täites KOKS (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse) § 50 lg 1 ja Kuressaare linna põhimääruse § 40 sätestatud linnapea ülesandeid, Kuressaare linnavolikogu otsusega nr 93,
  12. a kinnitatud ametijuhendit, samuti isikuna, kes kohaliku omavalitsuse ametnikuna andis teenistusse astudes ATS (avaliku teenistuse seaduse) § 28 lg 1 sätestatud ametivande ning kes Kuressaare linnavolikogu poolt antud pädevuse piires täidab kohalikus omavalitsuses haldamise- ja juhtimisülesandeid ning olles kohaliku omavalitsuse kollegiaalse täitevvõimu organi juht korraldab varaliste väärtuste liikumist, on ametiisik KarS § 288 lg l mõttes; olles kohustatud Riigihangete seaduse § 2 lg 7 p 2 ja § 57 lg 1 p 13 (kuni
  15. a kehtinud redaktsioonis) alusel korraldama oma valitsemisalas pakkumismenetluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlusena, kui tellitud ehitustööde maksumus on üle 500 000krooni ja aasta arvestuses ei ületa tööde maksumus 2miljonit krooni, milleks oleks tulnud lülitada küsimus linnavalitsuse istungite päevakorda vajalike otsustuste tegemiseks ja eelnõude koostamiseks, ei korraldanud Kuressaare linnavalitsuses riigihanke läbiviimist ja asus vastu võtma ainuisikulisi otsuseid - laenude ja varaliste kohustuste võtmine-, millised Kuressaare linna põhimääruse § 22 lg l p 2 kohaselt kuuluvad Kuressaare Linnavolikogu ainupädevusse; 1.
  16. J. Tamkivi tellis Kuressaare linna esindajana Kuressaare linna
  17. a eelarve väliste töödena ehitustöid ja sõlmis
  20. a Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-ga kokkuleppe Kuressaares Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja äärekivide paigaldamiseks ning Kuressaares Tallinna tn 2, Raekoja krundil, kõnniteede sillutise ja valgustite paigaldamiseks ning kohustas ainuisikuliselt osaühingut korraldama hankekonkurssi tööde teostamiseks Kuressaares Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja äärekivide paigaldamiseks ning Kuressaares Tallinna tn 2, Raekoja krundil, kõnniteede sillutise ja valgustite paigaldamiseks, samuti võttis ainuisikuliselt linnale kohustuse peale sobivate ehitustööde teostajate leidmist, sõlmida Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-ga tööde teostamiseks ja finantseerimiseks kokkulepe. Tulenevalt
  23. a kokkuleppest sõlmis J. Tamkivi
  26. a kokkuleppe Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-ga ja võttis ainuisikuliselt Kuressaare linnale suure planeerimata kohustuse tasuda (ilma intressideta) Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-le Kuressaare Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja valgustite paigaldamise eest 758 2
(16)548krooni, samuti võttis ainuisikuliselt linnale kohustuse kooskõlastada Kuressaares Raekoja tn 10 krundi piiride muudatused vastavalt koostatud detailplaneeringule; 1.
  4. a kooskõlastas J. Tamkivi ainuisikuliselt
  7. a Arco Vara Saare Kinnistud OÜ tasumise graafiku, millega võttis lisaks varasemale eelarve välisele ehitustööde tasumise kohustusele veel rahalise kõrvalkohustuse tasuda 5% intresse, kogusummas 44 248.68krooni. Kokku võttis linnapea linnale ainuisikulise otsustuse alusel rahalisi kohustusi 802 796.60krooni ja selle tasumine pidi toimuma kahes osas:
  10. a 404 588.90krooni (millest intress moodustab 25 284.93 krooni) ja
  13. a 398 237.70krooni (millest intress moodustab 18 963.70krooni). J. Tamkivi jättis kontrollimata maksegraafiku kooskõlastamisel
  16. a dateeritud aktiga teostatud tööde vastuvõtmise akti ja võttis sellega linnale kohustuse tasuda
  19. a kokkuleppes toodud summad Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-le kokku 758 548krooni vastavalt üle antud tööde maksumusele. Seega J. Tamkivi võttis ainuisikuliselt Kuressaare linnale põhjendamatu kohustuse maksta teostatud tööde eest 132 875krooni rohkem kui tööde teostamiseks tegelikult kulus, sest AS Level
  22. a esitatud hinnapakkumises on toodud tööde mahud: asfaltkatete taastamisel 179 m2 (79451krooni), betoonkividest jalgteel 681 m2 (375158 krooni) ja munakivist kätel 164 m2 (119472krooni), kuid tegelikult tehti töid: asfaltkatete taastamisel 139 m2 (61 696.58krooni), betoonkividest jalgteel 608 m2 (334 942.83krooni), munakivist kätel 89 m2 (64 835.41krooni), seega tehti töid 574 081krooni asemel 461 474krooni eest; 1.
  23. J. Tamkivi omamata seaduslikku pädevust ainuisikuliste otsuste tegemiseks võttis linnale eelarve väliseid kohustusi ja jättes korraldamata RHS-s väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse Kuressaares Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja äärekivide paigaldaja ning Kuressaares Tallinna tn 2 Raekoja krundil kõnniteede sillutise ja valgustite paigaldaja leidmiseks, ületas linnapeale antud seaduslikke volitusi linnaelu korraldamisel ja ehitustööde teostamise õiguse sai endale Jaanus Tamkivi poolt soodustatud isik OÜ Arco Vara Saare Kinnistud. Eelistades üht äriühingut teistele rikkus Jaanus Tamkivi Konkurentsiseaduse § 1 lg l sätestatud turumajanduses vaba ettevõtluse toimimist üldkonkurentsi kaudu ja RHS § 1 lg 1, 2 ja § 6 sätestatud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna ei andnud võimalust teistel osaleda riigihankes pakkujatena; 1.
  24. J. Tamkivi olles kohustatud järgima Valla - ja linnaeelarve seadust (VLES) väljus ainuisikuliselt linnale kohustusi võttes Kuressaare linna 2003 aasta eelarvest. Ei korraldanud VLES § 23 ja § 24 alusel samal aastal 2003 eelarve muutmist ega lisaeelarve koostamist, samuti teades, et on ise sõlminud Arco Vara Saare Kinnistud OÜ-ga eelarve välise rahalisi kohustusi tekitava kokkuleppe, ei korraldanud VLES § 26 sätestatud korras objektiivse majandusaasta aruande koostamist ja laskis linnavalitsusel esitada ja Kuressaare linnavolikogul kinnitada ebaõige 2003 aasta majandusaasta aruande, mis ei kajastanud 2003 aastal tekkinud tegelikke varasid ja kohustusi, kuna linnale teostatud tööd ei olnud põhivarana arvele võetud ja tasumisele kuuluv summa ei kajastunud bilansis ja Kuressaare linn esitas Rahandusministeeriumile väära majandusaastaaruande. Samuti hoidis kollegiaalseid täitevvõimu organeid - linnavolikogu ja linnavalitsust teadmatuses, tema poolt ainuisikuliselt 2003 aastal võetud eelarvevälistest kohustustest ja ei korraldanud VLES § 11 lg 2 ja Kuressaare linna põhimääruse § 55 lg 4 p 1 sätestatud Kuressaare linna 2004 aasta eelarve projekti seletuskirjas 2003 eelarveaasta tegelike varade ja kulude kajastamist. J. Tamkivi, hoides linnavalitsust jätkuvalt teadmatuses, laskis Kuressaare linnavalitsusel koostada väära 2004 aasta eelarve 3
(16)projekti ja seletuskirja ning Kuressaare linnavolikogul vastu võtta väära 2004 aasta eelarve, mis ei kajastanud 2004 aastaks kõiki linna varasid ja kohustusi. Oma sellise tegevusega rikkus linnapea õigusaktidega kehtestatud eelarve finantsdistsipliini. J. Tamkivi tegevuse tulemusena sattus Kuressaare linnavolikogu 2004 aastal linnapea ainuisikuliste otsuste ilmsiks tulemisel (
  2. 2004) sundseisu, kus volikogul tuli muuta juba vastu võetud
  3. a eelarvet ning
  6. a linnavolikogu otsusega nr 20 vähendati
  7. Kuressaare linna eelarve kululiiki "Kesklinna väljaku rekonstrueerimine" 783 600krooni võrra (jäi 2908000 – 783600 = 2124400 krooni) ning eelarvele lisati kaks uut kululiiki "Raekoja tagune territoorium" 758 600krooni ja "Intressid ja viivisekulud raekoja taguse territooriumi investeeringutelt" 25 000krooni. Kuressaare linnal jääb kesklinna väljak
  8. a J. Tamkivi ebaseadusliku tegevuse tulemusena lõplikult varem planeeritult rekonstrueerimata; 1.
  9. Oma ainuisikuliste otsuste tegemisega pani Jaanus Tamkivi, Kuressaare linnapeana, Kuressaare Linnavolikogu ja linnavalitsuse olukorda, kus ei olnud võimalik teha demokraatlikke otsustusi, vaid linn oli sunnitud aktsepteerima linnapea võetud kohustusi, samuti rikkus linnapea eelarve finantssitsipliini ning eelistades üht äriühingut rikkus turumajanduse reeglite toimimist üldkonkurentsi kaudu; 1.
  10. J. Tamkivi, kes on Kuressaare linnavolikogu otsusega nr 89,
  13. a juba kolmandat korda pälvinud linnarahva usalduse ja saanud volituse käsutada linnaelanike huvides kohaliku elu edendamiseks seaduslikult, otstarbekalt ja sihipäraselt täitevvõimu teostamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid, tegi põhjendamatuid ja õigusevastaseid toiminguid, ületas kõrge ametnikuna linnapeale antud volitusi, vähendas sellega kohaliku omavalitsuse autoriteeti, riivas inimeste õiglustunnet ja arusaamist objektiivsest avalikus teenistuses olevast kohaliku omavalitsuse ametnikust, diskrediteerides sellega Kuressaare Linnavalitsust, kui täitevvõimu teostajat ja kogu avaliku teenistuse instituudi mainet, põhjustas Eesti Vabariigi avalikele huvidele suure mittevaralise kahju ning Kuressaare Linnavalitsusele intresside võtmise ja saamata tööde eest tasumise kohustuse võtmisega kahju 177 123krooni.
  14. Saare Maakohus leidis, et J. Tamkivi tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna tema tegevuses puudub kuriteokoosseis. Kohus asus seisukohale, et J. Tamkivi süüdistuses märgitud käitumise tagajärg ja selle ulatus ei ole kooskõlas süüdistuse hinnangutega. J. Tamkivi ei ole tekitanud olulist ega suurt varalist kahju KarS §-de 289 ja 290 tähenduses. Kohtuotsus põhineb järgmistel motiividel: 2.
  15. Kohus märkis, et Riigihangete Ameti kirjast ja Riigihangete Ameti kontrollaktist nr. 3-1-04
  18. a, riigihangete teostamise kontrollimise kohta Kuressaare Linnavalitsuses, kontrollipõhjal algatatud väärteomenetluse materjalidest, väärteomaterjalide põhjal koostatud hoiatamisotsusest (I kd, tl 137, 138-144, 145-160, 150) nähtub, et J. Tamkivile on juba teo eest, mis seisnes selles, et ta
  21. a sõlmis kokkuleppe Arco Vara Saare Kinnistutega nn. Raekoja 10 krundiväliste tööde osas ilma riigihanke pakkumismenetlust väljakuulutamata, määratud hoiatustrahv, mille ta on tasunud. J. Tamkivi tegevus kvalifitseeriti väärteona KarS § 47 ja RHS §-de 731 lg l ja 2 lg 2 p 1 järgi. Kohtuvälise menetleja otsus väärteo eest hoiatustrahvi määramise kohta J. Tamkivile on jõustunud. VTMS 10 ptk. sätete kohaselt võib kohtuväline menetleja vähetähtsa väärteo puhul jätta menetlusaluse isiku karistamata ja määrata hoiatustrahvi. Hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et riigihanke 4
(16)korraldamata jätmise osas on J. Tamkivi tegevuse seaduslikkusele juba väärteomenetluse korras hinnang antud ning vastavalt Põhiseaduse §-le 23 lg 3 (KarS § 2 lg 3) ei tohi isikut karistada teistkordselt teo eest, mille eest teda on juba karistatud. Ainuisikuliste otsuste vastuvõtmine on süüdistuses seotud riigihanke korraldamata jätmisega, riigihanke korraldamata jätmise eest on J. Tamkivi tegevuse osas aga väärteomenetluse korras seisukoht võetud, ning väärteomenetleja on otsuse tegemisel arvestanud mitmeid neid asjaolusid, mis on J. Tamkivi süüdistuses märgitud temapoolsete ainuisikuliste otsuste vastuvõtmisena; 2.
  1. Kohus leidis, et J. Tamkivi ei ole oma tegevuse ega tegevusetusega tekitanud ei materiaalset ega ka moraalset kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Raekoja 10 krundiväliste tööde teostamisega sai Kuressaare linn vanalinnatsooni heakorrastatud kõnniteed. Seega võrreldes J. Tamkivile süüks pandud tegevuse ja tegevusetuse eelset perioodi ja järgset perioodi, on Kuressaare linn võitnud, kuna linn on saanud paremini heakorrastatud kui enne. Kuressaare Linnavolikogu esimehe P. Jalakase allkirjaga kirjas Lääne Ringkonnaprokuratuurile
  2. detsembrist
  3. a nr. 122 (II kd lk 107a) märgitakse, et Kuressaare Linnavolikogu on seisukohal, et Raekeskuse kordategemata jätmise korral oleks Kuressaare Linnavalitsus tekitanud moraalse kahju linnale, selle korda tegemisega on aga tekitatud moraalset kasu. Kuna linnale ei ole tekitatud ei moraalset ega materiaalset kahju, ei esita linn ka tsiviilhagi. Kuressaare Linnavolikogu kui rahva poolt valitud esindusorgani seisukohad selles, et Raekoja 10 krundiväliste töödega ei ole Kuressaare Linnale materiaalset kahju põhjustatud, kajastuvad ka teistes tõendite analüüsis loetletud Kuressaare Linnavolikogu kollegiaalsetes otsustes. Kohus on seisukohal, et kui üks volikogu fraktsioonidest on volikogus otsuste vastuvõtmisel teisel seisukohal, ei muuda see vastuvõetud volikogu otsuseid seadusevastaseks. Kõik Kuressaare Linnavolikogu otsused, milledest on koopiad lisatud toimikule, on seadusjõus. Kohus on seisukohal, et pöördumist kiireloomulise töö teostamise korraldamiseks varem valitud operaatori poole, ei saa käsitleda ühe äriühingu eelistamisena teisele äriühingule süüdistuses märgitud tähenduses; 2.
  4. Kohus järeldas süüdistusest, et kannatanuteks selles kriminaalasjas tuleb moraalses (mittevaralises) tähenduses lugeda Kuressaare Linnavalitsust, Kuressaare linnarahvast, Kuressaare Linnavolikogu, Eesti rahvast. Ometi ei ole kuriteoasjas KrMS §-de 37-41 sätete alusel kedagi kannatanuks tunnistatud. Kohus asus seisukohale, et süüdistuses selline kannatanute ringi laiendamine, ilma, et kannatanu oleks isikuna tuvastatav, ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega; 2.
  5. Kohus asus ka seisukohale, et süüdistus ei ole tõendanud J. Tamkivi poolt varalise kahju tekitamist. Võttes ekspertiisiaktist kui tervikust, kahjuarvestamise aluseks, aktist ühe lõigu, s.o. osa , milles märgitakse, et munakivisillutist on paigaldatud projektijärgsest 110 m2 -st vähem, s.o. 95 m2, ja jättes seejuures arvestamata, et teiste katete osas on seda paigaldatud rohkem, või töödeldud vana katet või asendatud teiseliigilise kattega, on süüdistus toiminud meelevaldselt. Kohus leidis, et olemasolevate tõendite põhjal ei saa kindlaks teha, et Raekoja 10 krundiväliste töödega oleks Kuressaare linnale põhjustatud materiaalset (varalist) kahju. KrMS § 7 lg 2 kohaselt igasugune kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kuna ei ole realiseeritud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, siis 5
(16)kohus ei pidanud enam vajalikuks peatuda subjektiivsetel tunnustel, kuna subjektiivse tunnusena tuleks kohtul tuvastada tahtlus, mis peab katma kõik vaadeldava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kohus leidis, et asjas ei ole leidnud tõendamist ka J. Tamkivi tahtlus süüteo koosseisu subjektiivse tunnusena. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  1. Maakohtu õigeksmõistva otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo, kes palub tühistada Saare Maakohtu
  4. a otsus J. Tamkivi õigeksmõistmises KarS § 289 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning teha uus otsus, mõistes J. Tamkivi süüdi KarS § 289 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 200päevamäära (à 843krooni) summas 168 600krooni. Samuti mõista J. Tamkivilt välja menetluskulud. Apellatsioonis leitakse, et materiaalõiguse väära kohaldamisega on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, et olles varem karistatud väärteo korras riigihanke seaduse rikkumises, ei saaks J. Tamkivi süüdistus kajastada riigihangete seaduse rikkumist. Samuti on ebaõige väide, et linnapea ei võtnud vastu ainuisikuliselt otsuseid, millega tekitati kahju, jõudes väära lõppjärelduseni kriminaalkuriteo koosseisu puudumises. Apellatsioon põhineb järgmistel motiividel: 3.
  5. Apellatsioonis leitakse, et vaidlust ei ole selles, et J. Tamkivi on ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ja on KarS § 289 subjekt. Samuti puudub vaidlus selles osas, et J. Tamkivi allkirjastas ebaseaduslikult sõlmitud kokkulepped ning kooskõlastas maksegraafiku. Seega sisuliselt puudub vaidlus kogu tegevuse kui sellise osas, kuid neile tegudele, põhitegudele järgnevale tegevusele ja saabunud kahjulikule tagajärjele tuleb anda materiaalõigusele vastav hinnang. J. Tamkivi kinnitas kohtuistungil, et kokkuleppe sõlmimisel eeldas ta ehitushanget vastavalt seadusele, selgitades samas, et mõtles riigihanget, aga lepingusse sai kirjutatud hankekonkurss. Priit Kuusk kinnitas kohtuistungil, et tema palus ehitusettevõtjatelt, et nad esitaksid enda hinnapakkumised ning selgitas, et tegi ehitushanke. Kohtuistungil kinnitasid tunnistajatena OÜ Elin Saare juhataja Peeter Kilter, AS Elektrherm esindaja Kalev Kuusk, AS Tesmani juhataja Lembit Soe ja eelarvestaja Karli Truumees, AS Level juhataja Toomas Matt, et nemad ei ole osalenud Raekoja tn 10 krundiväliste tööde teostamise riigihankes. Ka abilinnapea Urmas Sepp tunnistaja selgitas, et tema sai aru, et tegemist on üldhanke, mitte riigihankega. Samas on J. Tamkivi kohtuistungil öelnud, et linnavalitsuse korraldust ei olnudki vajalik hankeks teha, sest hanke pidi korraldama AS Arco Vara. Samas aga ei sõlminud J. Tamkivi kokkulepet mitte AS-ga Arco Vara, vaid OÜ-ga Arco Vara Saare Kinnistud. Arusaamatuks jääb senini, millest ja kuidas pidi teine osapoole mõtteid mõistma. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et peale J. Tamkivi enda ei olnud ta oma mõtet kuskile ega kuidagi avalikustanud, enne tööde valmimist vaid rahandusosakond sai sellest teada alles 2004 aasta mais, mil saabus arve tööde eest tasumiseks; 3.
  6. Kohus on sattunud eksiteele, leides, et J. Tamkivi on pöördunud kiireloomulise töö teostamise korraldamiseks varem valitud operaatori poole, mistõttu ei ole eelistanud üht äriühingut teisele. Operaatorlepingu sõlmis Kuressaare linn AS-ga Arco Vara. Projekteerimise ja ehitamise Raekoja tn 10 krundile sai OÜ Arco Vara Saare Kinnistud, kes leidis peatöövõtjana AS Tesmani, kes omakorda leidis alltöövõtjad konkreetsete tööde 6
(16)teostamiseks. Operaatorlepingus on sees konkreetne punkt, mis keelas edasivolitamised. Asjaolu, et kahe iseseisva juriidilise isiku: AS Arco Vara ja OÜ Arco Vara Saare Kinnistud, vahel on mingeid omavahelisi sidemeid ei oma kriminaalmenetluses mingit tähtsust. Linnapea on ilmselgelt eelistanud OÜ-d Arco Vara Saare Kinnistuid, kuna ei ole toimunud vajalikku pakkumismenetlust ja töö sai endale just see osaühing, kes tuli seda küsima, mitte aga peatöövõtjana AS Tesman, kes reaalselt organiseeris ehitustöid ega ka alltöövõtjad, kes reaalselt töid tegid, kuigi linn oleks pidanud sõlmima lepingu tööde teostajaga. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AS Tesman juhataja Richard Tomingas kinnitas, et Raekeskuse ehitamisel keskenduti eesmärgile (objekti õigeaegsele valmimisele) ja ilma teedeta ei oleks neile ehitise kasutusluba antud. Seega ei arvestanud J. Tamkivi kokkulepete sõlmimisele asumisel mitte linna, vaid äriühingu huviga; 3.
  1. Samuti ei nõustuta apellatsioonis maakohtu seisukohaga, et riigihanke korraldamata jätmise osas on J. Tamkivi tegevuse seaduslikkusele juba väärteomenetluse korras hinnang antud. Ametiseisundi kuritarvitamise eest ei ole J. Tamkivi karistatud, seega prokurör leiab, et süüdistuses Riigihangete seaduse rikkumise väljatoomine on asjakohane ja põhjendatud ning ei ole vastuolus PS § 23 lõikega
  2. J. Tamkivi ei ole Riigihangete seaduse rikkumise eest kohtu alla antud ega karistatud, teda ei ole mõistetud süüdi ega õigeks. Menetluse viis läbi kohtuväline menetleja, samuti ei ole hoiatus seaduse alusel karistus, seega ei saa rääkida süüdi mõistmisest. Hoiatustrahvi ei ole ka karistusseadustikus ette nähtud väärteo karistusena, VTMS § 53 lg 1 kohaselt ei ole hoiatus karistus, kuna sätte kohaselt jätab kohtuväline menetleja hoiatustrahvi määrates isiku karistamata. J. Tamkivile on esitatud süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises, kuna tegi ainuisikulisi pädevust ületavaid ebaseaduslikke otsuseid ja sõlmis pädevust ületavaid kokkuleppeid, mille tagajärjel rikkus mitmeid õigusakte. Nii kokkulepete sõlmimise kui oma järgneva tegevusega rikkus J. Tamkivi mitmeid seadusi, millest Riigihangete seaduse rikkumine on vaid üks kokkulepete sõlmimise järgne rikkumine ning ühe, mittekaristusliku hoiatuse tegemine ei välista J. Tamkivi karistamist ametiseisundi kuritarvitamises; 3.
  3. Apellatsioonis nõustutakse kohtu seisukohaga, et ühe volikogu fraktsiooni erimeelsus volikogu otsuste suhtes ei muuda volikogu otsuseid seadusevastaseks, kuid leitakse, et kokkulepete sõlmimise, tööde teostamise ja valmimise ajal ega maksegraafiku kooskõlastamisel, ei olnud veel selles asjas ühtki volikogu otsust ega eelarves raha. Olukorras, kus linnapea tegutseb volikogu otsustuse alas, on rikutud võimude lahususe printsiipi, mis on demokraatliku ühiskonna üks alustaladest, kuna sellise tegutsemismudeli juures jäävad rahva esindajad (volikogu liikmed) üksnes hilisemate, toimunu hindajate, mitte otsustajate rolli. Põhjendamatult ja vääralt on Saare Maakohus asunud seisukohale, et otsuste vastuvõtmisel osalesid abilinnapea ehituse alal U. Sepp ja rahanduse alal U. Treiel (nimetatud isikute tunnistajatena antud ütlused). 21.-
  5. 2005 kohtuistungil abilinnapead U. Sepp ja U. Treiel kinnitasid, et arutelu oli põhimõttelist laadi ja millestki konkreetsest juttu ei olnud, kuna kõik teadsid, et rahalisi vahendeid ei olnud. Mingeid otsuseid Raekoja tn 10 krundiväliste tööde teostamise kohta vastu ei võetud. Ühtki dokumenti, mis kajastaks ehitustööde küsimuse arutamist linnavalitsuse istungitel, olemas ei ole. Nende tunnistajate ütlustega on ümber lükatud J. Tamkivi väide selles, et kõnealustest töödest räägiti ametlikul valitsuse istungil ja et ei vasta tõele, et nad midagi ei teadnud; 7
(16)3.
  1. Asjakohaselt on kohus asunud seisukohale, et linnaelu probleemide lahendamiseks omab linnapea õigust kõigis valdkondades teha ettepanekuid, kuid on ekslik oma lõppjärelduses. Kohus on märkinud: „Jaanus Tamkivi on kohtuistungil väitnud, et nn. Raekoja 10 krundiväliste tööde teostamisega oli tema sooviks, et kompleksselt uue hoone valmimisega saaks korrastatud ka Kuressaare vanalinna tsooni, uue Raekeskuse hoone ümber linnale kuuluvale maale jäävad kõnniteed”. Õige käitumismudeli korral oleks linnapea teinud volikogule ettepaneku, seejärel volikogu oma otsuse, mida linnapea oleks asunud täitma. Linnapea aga soovis ja asus kohe ise oma soovi kohaselt ja sealjuures ebaseaduslikult tegutsema; 3.
  2. Kohus toob välja, et süüdistus ei sea kahtluse alla Raekoja tn 10 krundiväliste tööde teostamise vajalikkust, pidades neid üksnes planeerimatuteks ja sellest tulenevalt on põhjustatud kahju. Süüdistus on olnud aga järjekindlalt seisukohal, et J. Tamkivi ebaseaduslik tegevus seisnes ainuisikuliste (pädevust ületavate) otsuste tegemises valdkonnas, kus oli vajalikud volikogu otsused ja opereeris summadega, milliseid ei olnud eelarvaastaks ette nähtud, seega oli ka tegu planeerimatute töödega ning kahju tekkis ametiseisundi kuritarvitamise tagajärjel. Süüdistus ei pea seadma kahtluse alla Raekoja tn 10 krundiväliste tööde vajalikkust või pidama neid mittevajalikeks, neid lihtsalt ei olnud ette nähtud; 3.
  3. Kohus on asunud seisukohale, et ei ole kooskõlas õigusemõistmise üldpõhimõtetega asjaolu, et kriminaalasjas ei ole kedagi kannatanuks tunnistatud. Asjaolu, et kannatanu suhtes (esindaja kaudu) menetlustoimingut ei tehtud, on kooskõlas KrMS § 37 lg 3 ja § 66 lg 1, kuna antud juhul on kahju tekitatud Kuressaare linna kohalikult omavalitsusele, kes on esitanud kõik kriminaalmenetluses vajalikud dokumendid ning juriidilist isikut, tema esindaja kaudu, ei olnud vajalik kannatanuna üle kuulata. Samas tuleb teda käsitleda kui kannatanut, mida on menetluse kestel ka tehtud, sest Kuressaare volikogu esimehele tutvustas prokurör tema õigust tutvuda toimikumaterjalidega, millisest õigusest viimane aga loobus. Samas Eesti Vabariigile mitteainelise kahju tekitamises senini puudub ka kohtupraktika. Asjaolu, et Kuressaare linnavalitsuse esindajat ei ole kannatanuna üle kuulatud, ei anna alust väita, et kahju kriminaalasjas puudub; 3.
  4. J. Tamkivi tegude mittevaralisele kahju rahaliseks mõõtmiseks on kokkulepete alusel teostatud tööde väärtus, ehk siis 758 548 krooni, mis ületab teo toimepanemise ajal kehtinud suure kahju määra üle kolme korra. Lisaks sellele seisneb mittevaraline kahju veel demokraatia ohtu seadmises, linnavalitsuse finantsdistsipliini rikkumises (mistõttu oli kahel aastal häiritud Kuressaare linna finantsmajanduslik tegevus ja mis puudutas ka riigieelarvet) ja üldiste konkurentsi reeglite rikkumises. Varalise kahju üks osa tekkis
  7. a. tööde tasumise graafiku kooskõlastamisega, millega võttis ainuisikuliselt veel lisana eelarveväliste ehitustööde tasumisele kohustuse tasuda täiendavaid intresse, kokku summas 44248.68 krooni. Teise osa varalisest kahjust moodustavad vaegtööd. Ekspert L. Linnupõld oma ekspertiisakti vastuses nr 2 toob välja, et uut munakivisillutist on paigaldatud 95 m2, seega 164- 95 m2 = 69 m2 vähem. Seega on linn maksnud selle osa töö eest rohkem 50266 krooni. Apellatsioonis leitakse, et ei ole millegagi põhjendatud kohtu suhteliselt kindel väide, et teisi katteid on paigaldatud rohkem. Looduses piirid puudusid ja seega saa seda ekspertiisiakti põhjal väita, samuti kinnitasid tööde teostaja, 8
(16)et osa teid laoti lihtsalt ümber. Linna raha kandmine äriühingule tööde eest, mida linn ei ole saanud, on varalise kahju tekitamine linnale. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata J. Tamkivi poolt kuriteoga tekitatud varalise kahju kokku 94514.68 krooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Tulenevalt J. Tamkivile süüdistuses KarS § 289 järgi inkrimineeritud kuriteokoosseisu olemusest hindab kohtukolleegium alljärgnevalt esmalt prokuratuuri apellatsiooni neid väiteid, mis puudutavad süüdistatavale omistatud tegusid (I) ning seejärel väiteid, mis seonduvad tagajärje põhjustamisega (II). I. 5.
  2. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on J. Tamkivile esitatud süüdistuse pinnalt õigesti välja toodud talle omistatud erinevad teod vastavate episoodide lõikes (ko, lk 22-23). Kohtukolleegium soostub täielikult maakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et J. Tamkivi süüditunnistamine talle inkrimineeritud tegudes, mis puudutavad riigihanke korraldamata jätmist seoses Kuressaares Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja äärekivide ning Tallinna tn 2 Raekoja krundil kõnniteede sillutise ja valgustite paigaldaja leidmiseks, on välistatud juba seetõttu, et nimetatud osas on J. Tamkivi tegevusele juba õiguslik hinnang antud tema suhtes Riigihangete Ameti poolt läbi viidud väärteomenetluse käigus, mille tulemusena määrati J. Tamkivile hoiatustrahv. Seega kujutaks J. Tamkivi teistkordne vastutuselevõtmine samade tegude eest käesoleva kriminaalmenetluse raames ne bis in idem põhimõtte otsest rikkumist. Kohtukolleegium on seisukohal, et prokurör on apellatsioonis vääralt sisustanud nimetatud põhimõtet, leides, et kuivõrd väärteomenetluslik hoiatustrahv ei kujuta endast karistust KarS üldosa mõttes, siis on jätkuvalt võimalik J. Tamkivi karistamine samade tegude eest KarS § 289 järgi. Kohtukolleegium leiab, et selline arusaam on vastuolus Riigikohtu üldkogu seisukohtadega, mille järgi välistab põhiseaduse §-st 23 III tulenev põhimõte ne bis in idem sama teo teistkordse sisulise menetlemise iseseisvas menetluses (RKÜK 3-4-1-10-04); 5.
  3. Seega ei nõua osundatud printsiip mitte isiku karistamist karistusõiguses ette nähtud sanktsioonidega, vaid keelab sama isiku suhtes sama teo uuesti menetlemise, millele korrespondeerub isiku subjektiivne õigus eeldada, et teda ei süüdistata sama teo eest uuesti. Kriminaalasjale lisatud Riigihangete Ameti poolt läbiviidud väärteomaterjalidest nähtub, et J. Tamkivi suhtes väärteomenetluse alustamise aluseks olid samad faktilised asjaolud, so riigihangete seaduse nõudeid eirava kokkuleppe sõlmimine Arco Vara Saare Kinnistud OÜga Raekeskuse juurde kõnniteede ehitamiseks ja valgustuse paigaldamiseks (I kd, lk 150), mis on talle inkrimineeritud ka käesolevas kriminaalmenetluses KarS § 289 järgi. Asjaolu, et selles osas tugineb käesolev kriminaalmenetlus J. Tamkivi suhtes samadele tehioludele kui varasem väärteomenetlus, tunnistas ringkonnakohtu istungil ka prokurör. Samas on osundatud väärteomenetlus J. Tamkivi suhtes lõpetatud talle hoiatamisotsuse alusel hoiatustrahvi määramisega, mis on J. Tamkivi poolt ka tasutud. Sellest tulenevalt kujutab J. Tamkivi teistkordne samas teos kohtu alla andmine 9
(16)käesolevas kriminaalmenetluses juba iseenesest ne bis in idem põhimõtte ja J. Tamkivi subjektiivsete õiguste rikkumist, tähendades ühtlasi ka saavutatud õigusrahu rikkumist vaidluses, millele on riigi poolt juba õiguslik hinnang antud. Seega on J. Tamkivi uus karistamine riigihangete seaduse nõuete täitmata jätmise eest käesolevas kriminaalmenetluses igal juhul välistatud. Kohtukolleegium osundab üksnes, et prokuröri apellatsiooni väited, milles võrdsustatakse ne bis in idem põhimõte isiku karistamisega kitsalt KarS üldosas formaalselt sanktsioonidena määratletud karistustega, on asjakohatud ka põhjusel, et sel juhul kaotaksid õiguskindluse ka need isikud, kelle suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS §-s 201–203 sätestatud alustel, kuivõrd ka nende sätete alusel (nt KrMS § 202 lg 2) loetletud sanktsioonid ei kujuta endast formaalselt karistusi KarS üldosa mõttes; 5.
  1. Kohtukolleegium nõustub ka J. Tamkivi kaitsjate poolt ringkonnakohtu istungil väljendatud seisukohaga, et lisaks eelpool nimetatud põhjustele (p-d 5.1–5.2) on J. Tamkivi karistamine talle KarS § 289 järgi omistatud riigihangete seaduse nõuete rikkumise eest välistatud ka süüdistuses vastavate tegudena kirjeldatud tegevuse dekriminaliseerimise tõttu maakohtu otsuse tegemise ajaks. Kohtukolleegium märgib, et vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale on KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseis oma olemuselt blanketne ja tuleb sisustada väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidega (RKKK 3-1-1-74-05). Kõnealuse episoodi osas tuleb seega lähtuda riigihangete seaduse nõuetest. Seda teed on läinud ka süüdistus süüdistades J. Tamkivit riigihangete seaduse (kuni
  4. a kehtinud redaktsioon) § 2 lg 7 p 2 ja § 57 lg 1 p 13 nõuete rikkumistes. Kohtukolleegium osundab, et nii vaidlustatud maakohtu otsuse kui käesoleva ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtiva riigihangete seaduse, alates
  7. a jõustunud § 2 lg 7 p 2 redaktsiooni kohaselt järgitakse riigihangete seaduses sätestatud korda üksnes selliste ehitustööde tellimise korral, mille maksumus ületab ilma käibemaksuta kahte miljonit krooni. Seega ei kujuta J. Tamkivile süüdistuses omistatud riigihangete seaduse § 1 lg-te 1 ja 2, § 2 lg 7 p 2, § 6 ja § 57 lg 1 p 3 nõuete ja sellega seotud konkurentsiseaduse § 1 lg 1 nõuete rikkumised seoses Kuressaares Raekoja tn 10 kinnistuga piirneval Raekoja tänaval kõnnitee sillutise ja äärekivide ning Tallinna tn 2 Raekoja krundil kõnniteede sillutise ja valgustite paigaldaja leidmisega enam riigihangete seaduse nõuete rikkumisi käesoleval ajal ning tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 ei ole need enam käsitletavad ka ametiisiku õiguslike minetustena KarS § 289 ega muude ametialaste kuriteokoosseisude mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium ühtlasi vajalikuks analüüsida esitatud apellatsiooni muid väiteid, mis seonduvad riigihanke ja pakkumismenetluse korraldamata jätmisega. 6.
  8. Puutuvalt apellatsiooni väidetesse, et tõendamist on leidnud J. Tamkivi poolt talle süüdistuses inkrimineeritud otsustuste vastuvõtmine ainuisikuliselt nii linnavalitsusest kui –volikogust möödaminnes, märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegium nõustub põhimõtteliselt apellatsiooni etteheidetega, et maakohtu otsuses on ebajärjekindlalt kajastatud tunnistajate U. Sepp ja U. Treiel ütlusi ning tehtud neist faktilistele asjaoludele mittevastavaid järeldusi. Maakohtu istungiprotokollist nähtuvalt on tunnistaja U. Sepp andnud ütlusi, et sai linna kulul Raekeskuse ehitusel tehtavatest töödest esmakordselt teada aprillis 2003 linnapea juures toimunud jutuajamisel, millel osales ka U. Treiel, kuid tegemist ei olnud linnavalitsuse istungiga (III kd, lk 237 pö). U. Sepa 10
(16)taolisi ütlusi kinnitavad ka tunnistaja U. Treiel ütlused maakohtu istungil, millest nähtub samuti, et kõnealuse jutuajamise näol oli tegemist vaid aruteluga ja mingit korraldust ei olnud (III kd, lk 243). Kohtukolleegium soostub ka apellatsiooni väitega, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud ühtegi dokumenti, mis kajastaks ehitustööde arutelu linnavalitsuse istungitel. Eeltoodu pinnalt saab teha vaid järelduse, et
  2. 2003 ja
  4. 2003 J. Tamkivi isikus sõlmitud lepingute aluseks olnud tööde teostamine ei olnud Kuressaare linnavalitsuse kui kollegiaalorgani arutelude ja otsustuse esemeks. Et kriminaalasjas tuvastatu pinnalt sai ka Kuressaare linnavolikogu nimetatud tööde tellimisest teadlikuks tagantjärele, siis tuleb nõustuda esitatud apellatsiooniga osas, et maakohtu otsuse järeldused osade otsuste vastuvõtmisest koos abilinnapeade U. Sepa ja U. Treieliga ei vasta faktilistele asjaoludele, kuivõrd nii tunnistajate U. Sepa ja U. Treieli ütlused asjasse puutuvate arutelude mitteformaalsest vormist kui vastava dokumentatsiooni puudumine ei võimalda käsitleda kõnealuseid ehitustöid puudutavaid otsuseid linnavalitsuse kui kollegiaalorgani otsustustena. Samas leiab kohtukolleegium, et J. Tamkivile esitatud süüdistus on osas, mis puudutab tema poolt teatud otsustuste ainuisikulist langetamist, koostatud puudulikult ega võimalda kohtul seetõttu lahendada küsimust sellest, kas J. Tamkivi taoline tegevus võib moodustada KarS §-s 289 kirjeldatud koosseisupärase teo; 6.
  5. Süüdistusest nähtuvalt on kõigi J. Tamkivile omistatud
  7. 2003 ja
  9. 2003 sõlmitud lepingute ning nendest tulenevate episoodide puhul eraldi rõhutatud otsustuste ja tegude ainuisikulisust. Samas aga ei nähtu süüdistusest tervikuna, milliste Kuressaare linna kohaliku omavalitsuse õigusaktide või muude õigusaktide konkreetsete nõuete rikkumise kirjeldatud ainuisikuline otsustuste langetamine või toimingute tegemine moodustab. Nimetatud küsimuse lahendamisel pole asjassepuutuvateks normideks süüdistuses viidatud Kuressaare linna põhimääruse § 22 lg 1 p 2, mis käsitleb hoopis Kuressaare linnavolikogu ainupädevust linnaeelarve vastuvõtmisel, linnapea ametijuhend (I kd, lk 165-166) ega ka valla- ja linnaeelarve seaduse süüdistuses viidatud sätted. Süüdistusest ei nähtu, milliste normide alusel käsitleb süüdistus J. Tamkivi poolt ainuisikuliste otsustuste tegemist väljumisena talle linnapea ametijuhendi p-ga 3.2 antud esindusõiguse piiridest. Seega on süüdistus jätnud tähelepanuta, et KarS §-s 289 ette nähtud kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks on ametiseisundi ärakasutamise ebaseaduslikkus. Ühtlasi rõhutab kohtukolleegium veelkord, et vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale on KarS §-s 289 kirjeldatud kuriteokoosseis blanketne, eeldades süüdistuses nende kohustuste äranäitamist, mida süüdistatav oma tegudega rikkus (RKKK III-1/ 1-24/ 95; 3-1-1-121-98). Riigikohtu üldkogu on ametiseisundi kuritarvitamisega seotud kriminaalasjades asunud seisukohale, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (RKÜK 3-1-1-24-05); 6.
  10. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtukolleegiumil pädevus asuda J. Tamkivile esitatud süüdistuse piiridest väljuvalt iseseisvalt tuvastama, kas ja milliste õiguslike kohustuste eiramist võib endast kujutada J. Tamkivi kui Kuressaare linnapea poolt süüdistuses 11
(16)kirjeldatud ainuisikuliste otsustuste vastuvõtmine, olgugi et viimane faktiline asjaolu on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tuvastamist. Ka ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis on prokurör vaid abstraktselt viidanud, et J. Tamkivi tegi ainuisikulisi pädevust ületavaid ebaseaduslikke otsuseid ja sõlmis pädevust ületavaid kokkuleppeid, mille tagajärjel rikkus mitmeid õigusakte, näitamata siiski ära, milliste konkreetsete õigusnormide rikkumise süüdistatava selline tegevus moodustab. Seetõttu pole kohtukolleegiumil võimalik ka hinnata, kas J. Tamkivile omistatud ainuisikuliste otsustuste tegemine võib moodustada KarS §-s 289 ettenähtud õiguspädevuse ärakasutamise kui nimetatud sättes kirjeldatud koosseisupärase teo. Süüdistuse muutmine apellatsioonimenetluses pole aga võimalik. Kohtukolleegium leiab, et J. Tamkivile esitatud süüdistuse selline puudulikkus kujutab endast nii kaitseõiguse rikkumist kui ka kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kohtukolleegium ei pea samas aga võimalikuks reageerida kirjeldatud rikkumisele KrMS § 341 lg-s 2 sätestatud korras, kuivõrd kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et käesolevas kriminaalasjas pole leidnud tuvastamist süüdistuses J. Tamkivile omistatud tegudega põhjuslikus seoses oleva varalise ja mittevaralise kahju tekitamine (vt II). Ühtlasi peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et prokuröri apellatsiooni väited, mis puudutavad süüdistuse aluseks olevate ehitustööde tegemist Kuressaare linna, mitte aga kõnealuste kruntide hoonestaja poolt, kujutavad endast sisuliselt arutlusi linna poolt taoliste ehitustööde tegemise otstarbekuse üle, milles aga J. Tamkivile süüdistust esitatud ei ole;
  1. Seoses J. Tamkivile süüdistuses omistatud tegudega, mis seonduvad ehitustööde vastuvõtmisega ja nende eest tasumisega ning
  2. a majandusaastaaruande esitamisega ja
  3. a eelarve koostamisega, märgib kohtukolleegium, et kuigi prokuröri apellatsioonis taotletakse maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist tervikuna, ei sisalda apellatsioon motiive, miks apellant ei nõustu maakohtu otsuse järeldustega kuriteokoosseisu puudumisest loetletud J. Tamkivile inkrimineeritud tegudes. Seega puuduvad apellatsioonis sisulised argumendid, mida kohtukolleegium saaks nimetatud osas analüüsida. Kohtukolleegium osundab, et vastavalt KrMS §-le 331 lg 2 on ringkonnakohtu pädevus apellatsioonimenetluses määratletud esitatud apellatsiooni piiridega. Pidades silmas, et ringkonnakohtul puudub pädevus iseseisvaks süüdistatava olukorda raskendavaks väljumiseks esitatud apellatsiooni piiridest, ei tuvastanud kohtukolleegium nimetatud osas ka omal algatusel maakohtu poolset materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse motiividega ega pea nende kordamist KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel vajalikuks, märkides üksnes täiendavalt, et nii süüdistusest kui kriminaalasja materjalist ei nähtu ka põhjuslikku seost nende J. Tamkivile omistatud tegude ja süüdistuse järgi nende tagajärjena käsitletava nii varalise kui mittevaralise kahju vahel. II
  4. Olgugi, et kohtukolleegium jagab täielikult maakohtu seisukohta, et J. Tamkivi käitumises puuduvad KarS §-s 289 sätestatud koosseisuteo tunnused, mis juba iseenesest välistab J. Tamkivi vastutuselevõtmise nimetatud sätte järgi, peab kohtukolleegium siiski täiendavalt vajalikuks käsitleda ka prokuröri apellatsiooni väiteid J. Tamkivile süüdistusega omistatud varalise ja mittevaralise kahju põhjustamise osas. Kohtukolleegium soostub põhimõtteliselt prokuröri apellatsiooni väitega, et ainuüksi 12
(16)kellegi kannatanuks tunnistamise või tunnistamata jätmise põhjal pole võimalik järeldada kahju tekkimist, kuid leiab, et nimetatud ebaõigele seisukohale vaatamata on maakohus kokkuvõttes jõudnud põhjendatult järeldusele, et J. Tamkivile omistatud tegude tagajärjel pole tekkinud varalist ega mittevaralist kahju. 9.
  1. Kohtukolleegium osundab esmalt, et nii maakohtus toimunud kohtuvaidlustes kui esitatud apellatsioonis on prokurör vähendanud varalise kahju summat võrreldes J. Tamkivile kohtu alla andmisel esitatud süüdistusega, toetades apellatsioonimenetluses varalise kahju tekkimist kokku 94 514, 68 kroonises summas, millest täiendavad intressid moodustavad 44 248, 68 krooni ja vaegtööd 50 266 krooni. Kohtukolleegium leiab, et küsimuse lahendamisel, kas süüdistuses kirjeldatud tegude tulemusena tekitati Kuressaare Linnavalitsusele varalist kahju, tuleb osaliselt lähtuda karistusõiguse dogmaatikas varavastaste kuritegudega põhjustatud kahju kindlaks määramisel omaksvõetud üldsaldopõhimõttest. Selle kohaldamisel käesolevas kriminaalasjas on Kuressaare Linnavalitsusele tekitatud kahjuga tegemist siis, kui J. Tamkivile omistatud tegude tulemina on linnavalitsuse lõppsaldo negatiivne, so süüdistatava tegudele järgnenud väljaminekud (deebet) kujuneb suuremaks kui süüdistatava tegudele järgnenud sissetulek (kreedit); 9.
  2. Üldsaldopõhimõtet aluseks võttes leiab kohtukolleegium, et intresside eest tasutud summa 44 248, 68 krooni näol pole linnavalitsusele tekitatud varalist kahju. Kriminaalasja materjalide kohaselt valmisid süüdistuse aluse moodustavad ehitustööd Kuressaare linnas Raekoja 10 kinnistuga piirneval alal ja Tallinna tn 2 krundil
  3. septembriks 2003, mida kinnitab tööde vastuvõtmise akt linnavalitsuse ja Arco Vara Saare Kinnistud OÜ vahel (II kd, lk 10). Seega sai linn nimetatud alad heakorrastatud kujul enda käsutusse hiljemalt
  5. 2003 (prokuröri apellatsioonis on tööde valmimisajana märgitud isegi enne jaanipäeva 2003) soetamismaksumusega 758 548 krooni. Vastavalt J. Tamkivi ja Arco Vara Saare Kinnistud OÜ vahel saavutatud ehitustööde eest tasumise kokkuleppele
  7. 2003 kohustus Kuressaare linn nimetatud tööde eest tasuma kahes osas: esimese osa alles
  8. mail. 2004 ja teise osa
  9. maiks 2005 (II kd, lk 11). Seega sai Kuressaare linn enda käsutusse heakorrastatud Raekoja kinnistuga piirnevad alad ja Tallinna tn 2 krundi oluliselt varem kui toimus nendel tehtud tööde eest tasumine. Sisuliselt heakorrastas linn endale kuuluvad nimetatud alad Arco Vara Saare Kinnistud OÜ varade arvelt, sest kohustus tasuda ehitustöid vahetult teostanud alltöövõtjaile lasus nimetatud äriühingul. Seega kujutab Arco Vara Saare Kinnistud OÜ ja J. Tamkivi vahel
  11. 2003 saavutatud kokkuleppes kajastatud 5%line intress kogusummas 44 248, 63 krooni endast majanduslikus mõttes tasu linnale kuuluvatel aladel teostatud ehitustööde eest tasumise ajatamise eest. Kandes kirjeldatud majanduslikud tehingud üle üldsaldopõhimõttele, on J. Tamkivile süüdistusega omistatud tegudele järgnenud väljaminekute hulka (deebetisse) võimalik kanda intressikulu kokku 44 248, 63 krooni ning süüdistatava tegudele järgnenud sissetuleku hulka (kreeditisse) linnale kuuluvate Raekoja kinnistuga piirnevate alade ja Tallinna tn 2 krundi heakorrastamise eest tasumise ajatamine. Kohtukolleegium osundab, et käesolevas kriminaalmenetluses pole kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et sellises linna seisukohalt koostatud väljaminekute ja sissetulekute omavahelises suhtes oleksid linna väljaminekud kujunenud suuremaks kui sissetulekud. Ka maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud audiitor R. Reinholdi ütlustest nähtub, et 13
(16)nii ehitustööde kui võlakohustuste ajatamise kokkuleppe kajastamata jätmine majandusaasta aruandes kujutavad endast küll olulist eksimust raamatupidamise hea tava mõttes (III kd, lk 242), kuid audiitor ei ole neid käsitanud linnale majanduslikult kahjulike tehingutena. Kohtukolleegium on seisukohal, et prokuröri poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väited, et kõnealuste ehitustööde otsuse vastuvõtmine linnavolikogu poolt ja sellekohaste summade kohene planeerimine Kuressaare
  1. a lisaeelarvesse või
  2. a eelarvesse oleks vabastanud linna intresside tasumise kohustusest on käsitletav spekulatsioonina ex post ega muuda midagi asjaolus, et linn oli enda käsutusse saanud teise isiku, so äriühingu varade arvelt heakorrastatud linnaalad oluliselt varem, kui toimus selle eest tasumine; 9.
  3. Puutuvalt varalise kahju sellesse osasse, mida prokuröri apellatsioonis käsitletakse vaegtöödena summas 50 266 krooni, siis nõustub kohtukolleegium maakohtu otsuses väljendatud seisukohtadega, et linnale kuuluvatel Raekoja kinnistuga piirnevatel aladel ja Tallinna tn 2 krundil teostatud töid tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna ja sellest tulenevalt ei ole õige uue munakivisillutise vähempaigaldamise vaatlemine kahjuna süüdistuse poolt esitatud viisil. Nimetatud tööde tervikuna käsitlemise nõue tuleneb asjaolust, et need moodustavad sama lepingu objekti ja linn kohustus nende eest tasuma kui terviktööde eest. Maakohtu määramisel teostatud ehitustehnilise ekspertiisi tulemina valminud aktist (III kd, lk 250) nähtub tõesti (p 2), et uut munakivisillutist on tegelikkuses paigaldatud 95 m2 tööde tegeliku teostaja AS Level poolt linnale esitatud ehitusmahtudes märgitud 164 m2 asemel (II kd, lk 8). Maakohtu otsuses on aga õigesti jõutud järeldusele, et samade dokumentide võrdlemisel nähtub, et töö teostaja on teisi katteid see-eest paigaldanud ehitusmahtudes märgitust oluliselt rohkem (ko, lk 26). Nii nähtub ekspertiisiaktist, et asfaltkatet on tegelikkuses paigaldatud 220 m2 ehitusmahtudes märgitud 179 m2 asemel ning uusi betoonist teekattekive 756 m2 ettevõtja poolt esitatud 681 m2 asemel. Neid maakohtu otsuses esitatud järeldusi ei ole apellatsioonis mitte millegagi kummutatud, vaid asutud selle asemel vääralt seisukohale, et maakohtu väide muude katete rohkem paigaldamisest ei ole millegagi põhjendatud. Kõrvutades erinevate teekatete tegeliku paigaldamise mahte kogumis tööde teostaja poolt deklareerituga ja linna poolt maksmise aluseks võetuga, järeldub, et linn on saanud uusi betoonist teekattekive rohkem 75 m2 ja asfaltkatet 41 m2, seega kokku 116 m2 teekatet rohkem, mis võrreldes 69 m2 vähem paigaldatud uue munakivisillutisega moodustab 47 m2 erinevaid teekatteid enam, võrreldes linnale tasumiseks esitatuga. Eeltoodust tulenevalt pole Kuressaare linnale tekitatud kahju ka süüdistuse aluseks olnud tööde tegeliku teostamisega. Kohtukolleegium peab siinkohal vajalikuks täiendavalt osundada, et kriminaalasja materjalist nähtuvalt võttis tegelikult teostatud tööd vastu abilinnapea U. Sepp (II kd, lk 10). Tööde vastuvõtmise olemusse kuulub vaieldamatult ka tegelikult teostatud tööde mahu väljaselgitamine ja selle võrdlemine tasumiseks esitatuga. Seega puudub lisaks sellele, et nimetatud töödega ei tekitatud linnale kahju, nende vastuvõtmise inkrimineerimiseks J. Tamkivile ka tegelik alus, kuivõrd objektiivselt viis selle läbi U. Sepp, mistõttu puudub ka põhjuslik seos nende tööde vastuvõtmise ja J. Tamkivi tegevuse vahel. 10.
  4. Kohtukolleegium nõustub ühtlasi maakohtu järeldustega, et J. Tamkivi tegevuse tagajärjel pole tekkinud ka mittevaralist kahju. Süüdistuse kohaselt on J. Tamkivi 14
(16)vähendanud kohaliku omavalitsuse autoriteeti, riivanud inimeste õiglustunnet ja arusaamist objektiivsest avalikus teenistuses olevast kohaliku omavalitsuse ametnikust, diskrediteerides sellega Kuressaare Linnavalitsust kui täitevvõimu teostajat ja kogu avaliku teenistuse instituudi mainet, põhjustades eeltooduga Eesti Vabariigi avalikele huvidele suure mittevaralise kahju. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdistus on J. Tamkivile omistatud mittevaralise kahju tekitamise osas deklaratiivne ja tõendamata. Kohtukolleegium osundab, et KarS §-s 289 sätestatud kuriteokoosseis on olemuselt materiaalne delikt ning kuigi kohtupraktika on KarS § 289 koosseisupärase tagajärjena tunnistanud varalise kahju kõrval ka mittevaralist kahju, tuleb ka mittevaralise kahju tekkimine objektiivselt tuvastada, näidates ära põhjusliku seose olemasolu ametiisiku teo ja mittevaralises kahjus seisneva tagajärje põhjustamise vahel. Kriminaalmenetluslikult tuleneb eeltoodust, et ka mittevaraline kahju kuulub KrMS § 62 p 2 mõttes tõendamisesemesse ning tulenevalt arusaamast, et süüdistuse tõendamine on prokuratuuri kohustus (RKKK 3-1-1-78-05), tuleb prokuröril esitada kohtule seda kinnitavad tõendid. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga mittevaralise kahju tekitamisega seotud kriminaalasjades õigesti analüüsinud süüdistusega J. Tamkivile omistatud mittevaralise kahju tekitamise asjaolusid, asudes põhistatud seisukohale, et J. Tamkivi ei ole oma tegevuse või tegevusetusega Kuressaare linnapeana põhjustanud linnale olulist või suurt mittevaralist kahju. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu selliste järeldustega, märkides KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel üksnes, et vastupidist kinnitavaid tõendeid ei ole käesolevas kriminaalasjas prokuröri poolt kohtule esitatud; 10.2. Nii apellatsioonis kui ringkonnakohtu istungil on prokurör väljendanud arvamust, et J. Tamkivi poolt tekitatud mittevaralise kahju mõõtmena tuleb arvestada tema poolt sõlmitud kokkulepete alusel teostatud tööde väärtust 758 548 krooni, mis ületab teo toimepanemise ajal kehtinud suure kahju määra üle kolme korra. Kohtukolleegium on seisukohal, et sel viisil on prokurör apellatsioonimenetluses sisuliselt loobunud J. Tamkivile tema kohtu alla andmisel esitatud süüdistusest osas, mis puudutab J. Tamkivile mittevaralise kahju inkrimineerimist, kuivõrd mittevaralise kahju olemusest tulenevalt ei ole seda liiki kahju ulatuse väljendamine rahas võimalik, sest sellisel juhul oleks tegemist varalise kahjuga. Varalise kahju tekitamist summas 758 548 krooni ei ole aga J. Tamkivile omistatud isegi talle kohtu alla andmisel esitatud süüdistuses, mistõttu prokuröri poolt J. Tamkivile omistatud tagajärje selline modifitseerimine kujutab endast lubamatut väljumist süüdistatavale esitatud süüdistuse piiridest. Kohtukolleegium leiab, et lisaks eeltoodud põhjustele ei saa prokuröri sellist lähenemist mittevaralisele kahjule toetada mitte ainult seetõttu, et nii maakohtu kui ringkonnakohtu käesoleva otsusega ei ole tuvastatud J. Tamkivi poolt kõnealuste kokkulepete sõlmimisel talle süüdistusega omistatud õiguslike kohustuste rikkumisi, vaid ka seetõttu, et sellisel juhul taandataks süüdistatavale omistatud mittevaraline kahju tema poolt toimepandud teole, samas kui KarS § 289 kuriteokoosseis nõuab eraldi õigusvastase teo ja tagajärje olemasolu. Kohtukolleegium osundab, et ka Riigikohtu praktikas on ametiseisundi kuritarvitamisega seotud kriminaalasjades asutud seisukohale, et mittevaralise kahju omistamine süüdistatavale ei tohi endaga kaasa tuua materiaalse kuriteokoosseisu teisendamist formaalseks (RKKK 3-1-1-76-05). Kohtukolleegium märgib ühtlasi, et lubamatut väljumist J. Tamkivile esitatud süüdistuse piiridest kujutab endast ka prokuröri apellatsioonis 15
(16)esitatud seisukoht viitega Riigikohtu lahendile Ootsingu süüasjas, et vähemasti on J. Tamkivi oma tegevusega põhjustanud mittevaralise kahju tekkimise ohu, kuivõrd sellist liiki kahju põhjustamist ei ole J. Tamkivile süüdistuses omistatud. Kohtukolleegium osundab siinkohal, et Riigikohtu praktikas eitatakse kohtu õigust minna iseseisvalt üle ühelt kahjuliigilt teisele (RKKK 3-1-1-46-96).
  1. Eeltoodut silmas pidades nõustub kohtukolleegium vaidlustatud maakohtu otsuse seisukohtadega, et J. Tamkivi tegevuses puuduvad KarS §-s 289 sätestatud ametiseisundi kuritarvitamise tunnused.
  2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Saare Maakohtu
  3. mai
  4. a õigeksmõistva kohtuotsuse J. Tamkivi süüdistusasjas muutmata ja prokuröri esitatud apellatsiooni rahuldamata. Ivi Kesküla Jüri Paap Priit Pikamäe 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.