Obsah (5)

§ 63§ 2§ 47§ 56§ 66

1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-1739 Otsuse kuupäev 27.02.2008 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Ken Koldek’i väärteoasi l

§ 63lg 1 sätteid kohaldades karistuseks mõista arest 13 (kolmteist) päeva.

Ken Koldek’ile mõistetud arest kuulub ärakandmisele Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna arestimajas. Ken Koldek’ile mõistetud aresti kandmise algust lugeda 26.02.2008 kella 10.

1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel Kristina Aja koostas 26.02.2008 menetlusalusele isikule Ken Koldekile väärteoprotokolli AB 913640 selle kohta, et 2 menetlusalune isik Ken Koldek 26.02.2008 kell 10.50 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Niine tänaval, liikudes Lõõtspilli tänava suunas, juhtis mootorsõidukit vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Olles esmase juhtimisõigusega juht, juhtis mootorsõidukit, millel puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Juhtides mootorsõidukit, ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus menetlusalune isik Ken Koldek liikluseeskirja §-de 70 p 1, 127, 68 p 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §-de 741 lg 2, 7435 lg 1 järgi. Kohtus menetlusalune isik Ken Koldek tunnistas ennast nimetatud väärtegude toimepanemises süüdi, kinnitades, et vanaema oli helistanud talle ja öelnud, et on vaja tulla Vaala Keskusesse. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki sõnul olid vanaemal suured pakid ning kuna isa oli tööl ja õde oli Tallinnas, siis ei jäänud tal muud üle, kui ta sõitis ise sinna kohale. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki sõnul pidas politsei ta Niine tänaval kinni. Menetlusalune isik Ken Koldek tunnistas, et sõita ta ei tohtinud, sest tal olid load ära võetud. Menetlusalune isik Ken Koldek väitis, et see oli hädaolukord ja tal ei olnud valikut, samuti ei saanud ta vanaemale öelda, et tal ei ole lube ja ta ei saa järele tulla. Menetlusalune isik Ken Koldek tunnistas, et algaja juhi tunnusmärki ta ei pannud, sest isa kasutab ka seda autot ja kuna tal oli vaja kiiresti minna, siis ei olnud selleks mahti. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki sõnul oli tal turvavöö lihtsalt üle, ei olnud kinnitatud. Menetlusalune isik Ken Koldek taotles talle aresti mõistmise korral selle kandmist arestimajas puhkepäeviti. Menetlusalune isik Ken Koldek tunnistas, et ta käib tööl mitteametlikult, sest kui ta käiks ametlikult tööl, siis võtaks kohtutäitur kõik raha ära. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Liiklusseaduse § 741 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt. Liiklusseaduse § 741 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud. Liikluseeskirja § 70 p 1 kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis. Liikluseeskirja § 127 kohaselt õppesõiduautol peab olema eest ja tagant nähtav Vabariigi Valitsuse
2. veebruari 2001.a. määruse nr 48 “Liikluseeskiri” lisa 4 kohane õppesõidutunnusmärk, teistel juhtudel – algaja juhi tunnusmärk. Liikluseeskirja § 68 p 5 kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks: - menetlusaluse isiku Ken Koldeki kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses antud üksikasjalike ja süüdomaksvõtvate ütlustega. Menetlusalune isik Ken Koldek on kohtuvälises 3 menetluses ülekuulatuna kinnitanud seda, et
3. veebruaril 2008 kella 10.45 paiku istus ta Kreutzwaldi tn 19 juurest sõiduauto Citroen Saxo rooli, et sõita Vaala Keskusesse vanaemale järele, sest viimasel olid kotid rasked ja ta palus abi enda koju viimisel. Menetlusalune isik Ken Koldek on öelnud, et juhtimisõigus on tal karistusena ära võetud ja sõidu ajal oli tal lahti turvavöö, kuna oli unustanud selle kinnitada. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki sõnul sõidukile ei olnud kinnitatud vahtralehed, kuna selle autoga sõidab ka ta isa ja ta unustas need uuesti peale panna. Menetlusalune isik Ken Koldek on öelnud, et politseid märkas ta Niine tänaval kui Vaala Keskuse poole sõitis ning politsei järgnes talle ja Lõõtspilli tänaval anti talle siniste ja punase vilkuriga peatumismärguanne. - tunnistaja Andres Kundla kohtuvälises menetluses antud ütlustega, et
4. veebruaril 2008 oli ta patrullteenistuses Rakvere linnas koos konstaabel Kristina Ajaga ja kella 10.50 paiku teostasid liiklusjärelevalvet Rakveres Niine tänaval, kui märkasid Lõõtspilli tänava suunas sõitmas sõiduautot Citroen Saxo reg nr 789 MCE, mille juht oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitamata. Tunnistaja Andres Kundla sõnul otsustasid nad antud sõidukit kontrollida ja andsid sellele Lõõtspilli tänaval siniste ja punase vilkuriga peatumismärguande. Tunnistaja Andres Kundla väitel osutus sõidukijuhiks Ken Koldek, kellel on juhtimisõigus eelnevalt karistusena ära võetud, samuti oli juht esmase juhtimisõigusega ja sõidukil puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Tunnistaja Andres Kundla sõnul toimetasid nad Ken Koldeki Rakvere politseiosakonda ning K. Aja koostas talle väärteoprotokolli ja kinnipidamisprotokolli. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 26.02.2008, mille kohaselt arvesse võttes, et Ken Koldek juhtis 26.02.2008 sõidukit Citroen Saxo reg märgiga 789 MCE ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal on juhtimisõigus peatatud, siis otsustati kõrvaldada Ken Koldek sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 3 alusel (kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus) alates 26.02.2008 kella 10.50 kuni juhtimisõiguse taastamiseni. - väärteokaristatuse õiendiga, millisest nähtub, et Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna otsusega 28.11.2007 määrati Ken Koldekile liikusseaduse § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 13 800 krooni ja võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja nimetatud otsus jõustus 16.12.
5. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki poolt toimepandud väärteod on kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 741 lg 2 ja liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud väärteomenetluse seadustikust tulenevaid nõudeid.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et liiklusseaduse §-s 741 lg 2 ja liiklusseaduse §-s 7435 lg 1 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Ken Koldek. Liiklusseaduse § 741 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 47

lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Karistusseadustiku § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast 4 edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Ken Koldeki karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Menetlusalust isikut Ken Koldekit on varem halduskorras ja väärtegude toimepanemise eest 24-l korral karistatud, kusjuures 22 rahatrahvi on tal tasumata. Menetlusalune isik Ken Koldek on üksnes kolme kõige varem määratud rahatrahvi tasumist alustanud. Menetlusalust isikut Ken Koldekit on liiklusseaduse § 741 lg 2 alusel karistatud 15.01.2008 rahatrahviga 3480 krooni ja 08.01.2008 karistatud 10 päevase arestiga. Eeltoodu näitab kohtu arvates veenvalt seda, et eelnevad karistused ei ole menetlusalusele isikule Ken Koldekile mingit mõju avaldanud. Kohus ei pea võimalikuks menetlusalusele isikule Ken Koldekile karistuseks mõista rahatrahvi, sest 22-st eelnevalt mõistetud rahatrahvist on ta üksnes 3 rahatrahvi tasumisega alustanud. Menetlusalune isik Ken Koldek tunnistas kohtuistungil, et ta käib tööl mitteametlikult, sest kui ta käiks ametlikult tööl, siis võtaks kohtutäitur kõik raha ära. Eeltoodu näitab seda, et menetlusalune isik Ken Koldek hoidub kõrvale varasemate rahatrahvide tasumisest või maksab neid tunduvalt väiksemates summades, kui ta mitteametlikult tööd tehes teenib ja saadud töötasult võiks maksta. Käesolevas väärteoasjas ei saa menetlusaluse isiku Ken Koldeki käitumist vaadelda lahutatud käitumisaktidena, vaid seda tuleb vaadelda objektiivselt ühe teona, millega realiseeritud erinevad süüteokoosseisud on omavahel ideaalkonkurentsis.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et menetlusalune isik Ken Koldek tuleb süüdi tunnistada nii liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi kui ka liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi, mõistes talle karistuse liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi, s.o. seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades süü tunnistamist, s.o. üht karistust kergendavat asjaolu, tuleb menetlusalust isikut Ken Koldekit karistada arestiga, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

§ 66

lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Arvestades seda, et menetlusalune isik Ken Koldek ametlikult ei tööta, on lühikese ajavahemiku jooksul toime pannud mitu väärtegu liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi, ei pea kohus põhjendatuks võimaldada talle mõistetud aresti ositi kanda. Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Ken Koldek liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning mõista talle

§ 63lg 1 sätteid kohaldades karistuseks arest 13 päeva.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 28. märtsil 2008.a Nooremreferent H.Väinaste I.Golubev I.Golubev