← Eesti

4-07-6677\1

4-07-6677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-6677 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Raid

) § 201 lg 2; Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 276; LE § 74 p 2; LE § 219 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi

) § 7419; § 747; Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2; KarS § 276 järgi. 23.10.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,013897 on määratud R. Kaljund`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades KarS § 63 lg 1,

§ 7419lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 295 trahviühiku ulatuses, so 17 700 krooni.

Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud R. Kaljund`i suhtes lisakaristust

§ 7419lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks.

Kaebuse sisu 4-07-6677 16.11.2007.a esitas R. Kaljund Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks ning kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tähtaja lühendamiseks. Kaebaja märgib, et juhtimisõiguse olemasolu on talle igapäevaste tööülesannete täitmiseks vajalik. R. Kaljund leiab, et on aru saanud oma teo tõsidusest ning kahetseb. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 23.11.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Kaljund`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

§ 7419

lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit x.xxx mg/1 (ca x.xxx promilli) alkoholijoobes. Samuti puudusid mootorsõidukil kehtiv liikluskindlustus ning ülevaatus. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele ja näitab tema suhtumist ühiskonda, kus iga päev kaotab keegi liikluses elu. Mootorsõiduki juhina pidi menetlusalune isik olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis võidakse karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lisakaristusena võib kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3-st kuust kuni 9 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo

§ 7419lg 1 järgi.

Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks arvestatakse otsuse tegemisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Oma kaebuses kohtule on R. Kaljund väitnud, et lisakaristuse kohaldamine mõjutab menetlusaluse isiku sissetulekut, kuna menetlusalune isiku tööülesanded on seotud transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis oleks ebavõrdne kohtlemine. Kahetsusväärne on ka asjaolu, et isik hakkab oma tegu alles siis kahetsema, kui selguvad teo tagajärjed ehk siis suured rahatrahvid ja juhtimisõiguse peatamine. Kohtuväline menetleja leiab, et ei saa tõsiselt arvestada isiku kahetsusega, kui isik kaks korda ühe päeva jooksul alkoholijoobe mootorsõiduki juhtimise eest kinni peetakse. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus on igati õiglane arvestades seda, et samal päeval alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest määrati ainult rahaline karistus. Menetleja on seisukohal, et esitatud kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata ja R. Kaljund`i kaebus rahuldamata. 26.11.2007.a teatas kohtuväline menetleja, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü

§ 7419

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millistest tulenevalt on R. Kaljund`il tuvastatud 06.10.2007.a kella 06.05 ajal alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 1,76 milligrammi. R. Kaljund on nõustunud tuvastamise tulemusega, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise 2

(3)4-07-6677 kohta, millega on tuvastatud kaebuse esitaja süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Samuti kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi ja kohaldatud lisakaristuse tähtaja vähendamist majanduslikel põhjustel. LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 7419

lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 7419

lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada

§ 7419

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. R. Kaljund`it on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud

§ 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 295 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul sanktsiooni maksimaalmäära lähedases määras ning

§ 7419

lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, mis on samuti maksimaalmäära lähedases määras Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Nähtuvalt R. Kaljund`it iseloomustava materjalina Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt esitatud karistusõiendilt on R. Kaljund varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas

§ 7419

lg 1 alusel 23.10.2007.a otsusega nr 2670,07,013894, otsuses toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis kaebuse esitaja 06.10.2007.a kella 05.45 ajal Pärnu linnas Ringi tn mootorsõidukit alkoholijoobes. Seega on otsuses nimetatud väärtegu, so mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, kaebuse esitaja poolt toime pandud vahetult enne temale kõnealuses väärteoasjas väärteoprotokolli koostamist mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine kaebuse esitaja suhtes käesolevas väärteoasjas. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo

7419 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada R. Kaljund`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on R. Kaljund`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kuulub mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ühiskonna liikmeid enim ohustavate õiguserikkumiste hulka. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 23.10.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,013897 ei kuulu tühistamisele ning R. Kaljund`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.