) § 7436 lg 1 järgi. 4-07-5280 03.09.2007.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,07,010930 on määratud M. Sepp`ale kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 4 trahviühikut, so 240 krooni. Kaebuse sisu 26.09.2007.a laekus Pärnu Maakohtule M. Sepp`a seadusliku esindaja Sirje Sepp`a poolt esitatud kaebus väärteoasjas M. Sepp`a suhtes tehtud otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks alljärgnevatel põhjustel. Tegemist on kaebaja esmakordse ning pisirikkumisega. Samuti leiab kaebaja, et tuleb arvestada, et M. Sepp on alles 15-aastane ning asjas puuduvad raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna esineb isiku vabandus. Kaebaja on seisukohal, kuna M. Sepp`aga kaasas olnud täisealisele isikule tehti sarnase rikkumise eest kirjalik hoiatus, oleks pidanud politseiametnik ka M. Sepp`a suhtes kohaldama hoiatamismenetlust. Kaebaja leiab, et arvestades pere majanduslikku olukorda, on määratud suuruses rahatrahvi tasumine ülejõu käiv. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 09.10.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Sepp`a kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja poolt on 03.09.2007.a otsusega nr 2670,07,010930 määratud M. Sepp`ale
lg 1 alusel rahatrahv 4 trahviühikut, so 240 krooni.
Sepp`a karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on tuvastatud, et isik ületas sõiduteed kohas, kus tee ületamiseks ettenähtud koht oli alla 100 meetri kaugusel. Kohtuväline menetleja leiab, et toimepandud süütegu on ohtlik, kuna isik on alaealine ja ei oma mingeid teadmisi või oskusi turvaliselt liiklemiseks.
lg 1 sätestab, et jalakäija poolt liiklusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus alla keskmise. Kuna tegemist on alaealisega, siis kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel asjaolu, et isik ei oma iseseisvat sissetulekut. See ei tähenda aga seda, et määratud karistus peaks olema minimaalne, kuna tegu on siiski väga ohtliku olukorraga, mille halvemal juhul oleks võinud isik ise vigastada saada. Lisaks arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja pidanud isiku vabandust ehk siis kahetsust. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku eest vastutav isik näeb probleemi ainult trahvi suuruses, mitte probleemis endas. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse esitaja kaitsja seisukoht 10.10.2007.a kohus määras tulenevalt VTMS § 19 lg 3 alaealisele M. Sepp`ale õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik`u. Kaebuse esitaja kaitsja oma 06.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule leiab, et tema kaitsealusele kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses summas 240 krooni on ebaõige ning ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et M. Sepp`aga väärteo toimepanemise ajal koos olnud täisealist õiguserikkujat ei karistatud rahatrahviga, siis on põhjendamatu M. Sepp'a kui alaealise õiguserikkuja väärteokorras karistamine ja veel rangeima karistusega, so rahatrahviga. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole antud juhul arvesse võtnud ei toimepandud väärtegu ega ka menetlusalust isikut kui alaealist õiguserikkujat. Seetõttu ei nõustu kaitsja mingilgi määral kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Nagu nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, on menetlusalune isik enda süüd igati tunnistanud, kahetsenud toimepandut ning M. Sepp`a puhul on tegemist isikuga, kes ei ole mitte kunagi varem ei väärtegusid ega ka mingeid süütegusid toime pannud. Samas on põhjendamatu kohtuvälise menetleja poolne seisukoht, et menetlusaluse isiku eest vastutav isik näeb põhiprobleemi mitte õiguserikkumises, vaid trahvi suuruses. Vaidlus puudub ju selles, et M. Sepp`a karistati rahatrahviga, kuid temaga kaasasolnud täisealist isikut, so samaliigilise väärteo toimepannud isikut, ei karistatudki. 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 14.08.2007.a koostatud väärteoprotokollis, kus kaebaja on andnud omakäelise seletuse: „Kiirustasin, kuna pidin kiiresti sõpradega kokku saama, vabandan sellepärast“ ning kaebuses esitatuga. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud trahviotsuse tühistamist põhjusel, et kuivõrd M. Sepp ei ole eelnevalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, oleks kohtuväline menetleja pidanud kohaldama hoiatust. Samuti leiab kaeba, et tegemist on nö ebavõrdse kohtlemisega, kuivõrd kaebajaga kaasas olnud täisealise isiku suhtes kohaldati hoiatamismenetlust. Vastavalt LE § 27, kui käigusillale või -tunnelisse mineku koht, ülekäigurada või ristmik ei ole kaugemal kui 100 m, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult nende kaudu. Nimetatud kohtadest kaugemal kui 100 m tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.
lg 1 kohaselt karistatakse jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. M. Sepp`a on karistatud nimetatud asjas
lg 1 alusel rahatrahviga 4 trahviühiku ulatuses, so 240 krooni, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel isiku vabandust. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Sepp`a kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei nõustu kaebaja ja tema kaitsja seisukohaga osas, mis puudutab asjaolu, et kohtuväline menetleja oleks pidanud kaebaja suhtes kohaldama hoiatust, kuivõrd M. Sepp`aga kaasas olnud täisealise isiku suhtes kohaldati hoiatamismenetlust. Kohus leiab, et antud väide on asjakohatu, kuivõrd isik, asudes aktiivsele kaitsele, peab võimalusel muutma kohtule esitatud tõendid kontrollitavaks, mida antud juhul kaebuse esitaja poolt tehtud ei ole. Kaebuse esitaja ei ole esitatud kaebuses märkinud M. Sepp`aga kaasasviibinud täisealise kodaniku nime, mis annaks kohtule aluse antud väidet kontrollida. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole kaebaja suhtes karistamisotsuse koostamisel rikkunud väärteomenetlusõigust. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohtuväline menetleja karistuse määramisel muuhulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 3
lg 1 peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse vältimaks ohu ja kahju tekkimist. LE § 4 kohaselt peavad kõik liiklejad täitma selle eeskirja nõudeid. Antud juhul M. Sepp nimetatud nõudeid ei täitnud ning ületas 14.08.2007.a kella 22.06 ajal Pärnu linnas Pikk tänaval sõiduteed kohas, kus tee ületamiseks ettenähtud koht oli alla 100 meetri. Seega kuulub M. Sepp vastutusele võtmisele
Materjalide kohaselt on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud M. Sepp`ale karistuse määramisel kergendava asjaoluna isiku vabandust ehk väljendatud kahetsust. KarS § 57 lg 2 kohaselt võib kohus karistuse kohaldamisel arvestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid kergendavate asjaoludena. Seega kohus, arvestades vastutust kergendava asjaoluna, et kaebuse esitaja ei omanud väärteo toimepanemise hetkel eelnevaid väärteokaristusi ning arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist alaealise õppiva isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt M. Sepp`ale määratud karistust on võimalik vähendada miinimummäärani, so 3 trahviühikuni summas 180 kroonini. Kohus, arvestades KarS § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav kõnealuse õiguserikkumise toimepanemise eest ning mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Rubo Kikerpill Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.